193. Tüdrukud saadavad teineteist läbi metsa.
Vanal ajal läinud Karistest tüdruk Abja valda oma sugulastele külasse “käima”. Aeg läinud külas lõbusaste mööda ja nii jäänud ta “õhtu pääle” ega julgenud üksi enam kodu minna, sest tee, mida mööda tuli käia, viinud paksust metsast läbi, kus sagedaste oli tontisid nähtud, kes nii mõnigi kord teekäijaid hirmutanud ning kollitanud. Külast läinud siis Abja tüdruk oma sugulast saatma. Arvatud: kui metsast läbi saadab, küll ta siis isegi julgeb kodu minna. Saatnudki külalise metsast läbi, kuid uus häda: nüüd ei julgenud saatja ise enam tagasi minna, hakanud omakorda metsa kartma! Peetud aru, mis teha ja saadud viimaks hää nõuga hakkama, nii et külaline läinud saatjat tagasi saatma. Ka nüüd uuesti ei julgenud külaline üksi metsast läbi kodu minna, nii et Abja tüdrukul tulnud külalist teist korda metsast läbi kodu poole saata. Niiviisi saatnud Kariste ja Abja tüdruk teineteist, metsa ja tontisid kartes, edasi-tagasi seitse korda, kuni valgemaks läinud ja päikene ülesse tõusnud. Siis kadunud korraga tüdrukutel kartus ja kumbki oli läinud hää meelega oma kodu, et olid õnnelikult pääsenud, ilma et tonti või muud hirmutist selle ööl oleks näinud. Edasaegadel ei jäänud need tüdrukud kunagi öö pääle külasse.
ERA II 113, 194/5 (136) < Halliste, V.-Kariste v. - J. P. Sõggel< Leena Sõggel (1936).
194. Tüdruk paneb jala kaela taha.
a)Tüdruk näinud, kuida mehed jalga kaela taha pannud. Läinud lammaste lauta ja hakanud ka katsuma. Saanudki jala kaela taha, aga mitte enam ära. Hädaga kisendama: “Appi, appi armas rahvas, aga mitte meesterahvas!”
E 33634 (16) < Suhum-Kalee < Jüri - J. Pihlakas (1897).
Tüdruk paneb jala kaela taha.
b) Ükskord üks pool-lolli vanatüdrukut läind laka-ungasse ja taht veel proovida, kas ta on veel noor, ja hakand jalga panema kaela taha. Pand jala kaela taha ja põle enam ära jalga saand ja surnd lakka ära. Leitud viimaks lakast üles ja põle saand talle niisukest puusärki ja pandud tünni ja maetud tünnis maha.
ERA II 259, 628 (7) < Koeru, Rakke alevik - Laine Priks (1939).
195. Tüdrukul neli korda aastas täid.
Üks tüdruk kaevanud, et temal olla neli korda aastas palju täisi ja nimelt: lindude seiatulemise ajal, lindude siinolemise ajal, lindude äraminemise ajal ja lindude seal- (võeral-, soojalmaal) olemise ajal.
E 34809 (17) < Jüri, Kurna v. - J. Kurgan [= J. Saalverk] < Jaan Peitong (1897).
196. Tüdruk tahab sügeliste vastu “nühkimise rohtu”.
Tüdruk läind apteki ja küsinud: “Olge head aptegihärra, andke mulle nühkimise rohtu.” - “Mis sa siis enesest nühid, mis sul viga on?” Tüdruk vaikinud, põle vastanud midagi.
Natukese aja pärast küsinud tüdruk jälle: “Olge head aptegi-härra, andke mulle nühkimise rohtu?” Apteker läind pannud kõrva tüdruku suu juurde ja küsinud: “Meil nühkimise rohtu ei ole! Aga ütle, mis sul siis viga on, et sa ennast nühid?” Tüdruk kostnud tasakeste: “Mul on sügelised!” - “Siis küsi sügelisesalvi,” kostnud apteker, aga nii valjust, et aptek kõland. Kõik rahvas, mis seal olnud, hakanud suure häälega naerma.
E 26879/80 (3) < Ambla khk. ja v., Jootma - Joosep Neublau (1896).
197. Tüdruk saab leivategemisest puhtad käed.
Ema: “Kuule, Kata, su käed on jälle õige mustad!” Kata: “Huih, ema, mis sa räägid - alles üleeile kastsin leiba!”
H II 59, 231 (59) < Viljandi - M. Kampmann (1897).
198. Tüdruk tahab pühapäevi.
Laisa tüdruku õhkamine: “Oleks kõik päävad aastas jõulud olavad, paljast mõned argibäsed päävad vahest ka ja neegid jöululaupad!”
ERA II 277, 158 (15) < Karja, Leisi v. - Olev Jõgi (1940).
199. Tüdrukud vanutavad kanga köieks.
Ükskord old kaks laiska peretütart ja need läind Kambja veskile oma kangaid vanutama. Veskipoiss näidand ja õpetand naistele ära, kudas tuleb vanutada ja läind ise peremehega heinamaale. Tüdrukud läind kraavi äärde magama, kangastest sai aga kaks pikka köist. Need tüdrukud jäänd siis ka vanaks tüdrukuks ja keegi pole neid taht.
ERA II 183, 693/4 (7) < Koeru, Rakke alevik - < L. Priks < Jaan Tamm, sünd. 1845 (1838).
200. Kiisku tuleb keeta, kuni silmad valged.
a) Ema õpetab tütart, et niikaua peab kiisku keetma, kui silmad valged on, siis on küpsed. Ise läheb kambrisse. Tütar tõmbab suure vene tule padale alla, kiisad keevad, nii mis parinal juba kaua aega. Viimaks läheb tütar kambri, küsib ema käest: “Ema ae, ema, vaata, kas mul silmad valged on juba! Kiisad keevad ammu, aga ma ei tea, kas kõlbavad.”
E 46673 (8) < Palamuse, Kuremaa v., Vinni - H. Karro (1909).
Kiisku tuleb keeta, kuni silmad valged.
b) Ema läinud külasse. Enne pannud kiisad pajaga tulele, käskinud oma tütart neid parajal ajal välja tõsta. Tütar küsima: “Kust ma seda tean, millal nad parajasti keenud on?” Ema õpetama: “Sõge, keeda neid seni, kui silmad valgeks läevad, küll nad siis hääd on!”
Hääkene küll. Kui ema mitme tunni pärast külast tagasi tuli, jooksnud talle tütar, kes senini kiisapajale ühteviisi kanget tuld alla oli kihutand, õue pääl vastu ja öelnud: “Ema, vaata kas mul silmad on pääs vahest juba valged!”
E 26721/2 (4) < Tarvastu - J. Vaine (1896).
201. Tüdruk ähvardab meest kaljaastja pulgaga.
Kõrtsi tüdrik müüb voorimehele toobi kalja kahe kopiku eest, aga see unustab raha maksmata ja teeb minekut. Tüdrik, kes parajaste teisele kalja laseb, näeb voorimeest sõitvat ja lippab sedamaid talle järele, ning ähvardab talle pulgaga sajavõrra kätte tasuda. Poole versta maa taga sai ta voorimehe kätte, aga nüüd alles märkas ta, mis pulgaga ta voorimeest oli ähvardanud: kaljapulk oli tal peos! Küll pööras ta kärmesti tagasi, aga kaljanõu oli juba kuivaks jooksnud.
E 26484/5 (2) < Viljandi, Päri v., Koti t. - J. Lepa (1896).
202. Peretütar ja vaenelaps võidu ketramas.
Peretütar ja vaenelaps ketrand mõlemad kedrevarrega, siis ei olnud veel vokkisid. Peretütar ütelnd: “Mis ma siin maas ketran, siin ei saa kuigi pikka eietist teha. Ma lähen parsile, seal lasen hea pika eide alla ja jõuan rutem lõnga kedratud.” Läindki parsile ja hakand sealt alla laskma. Aga lõng läind katki, siis pidi redelit mööda maha tulema lõnga parandama. Vaenelaps laskis maas ühtepuhku vurinal edasi ja sai oma lõnga enne valmis. Peretütre aeg kulus redelit mööda üles ja alla kobistada.
ERA II 129, 287/8 (14) < Märjamaa khk. ja v., Kõrvetaguse k. -E. Poom < emalt (1935).
203. “Taevas ümberringi pilves, keskelt selge.”
Ühes peres olid laisad naesterahvad, kes millalgi tuba ei viitsinud koristada. Korra tuli senna peresse köstri-isand sisse. Köstert nähes tõmmasid tütred kärmeste luuaga kesk tua puhtaks, ümber ääre jätsid aga prügiseks. Köster astus sisse, teretas ja istus maha. Perenaene küsima: “Noh, mis uudist kuulda, isand?” Köster ümber vaadates vastu: “Ei tea ühtigi, taevas on ümberringi nõnda pilves, aga keskelt on selge!”
E 27479 (76) < Narva - J. Sirdnak (1896).
204. Ema ja tütar ketramas.
Ema ja tütar ketrand seltsis. Ema ketrand kärmest, vokk teind noku-noku noku-noku”. Tütar olnud laisk ketrama, tema vokk teind ”tutaki-tutaki”.
ERA II 31, 384 (192) < Märjamaa - Emilie Poom (1930).
205. Kuidas tüdruk oma kurjust varjas.
“Ühes Abja talus teeninud tüdruk kaua aega, kes olnud oma töös hoolas, usin ja ustav, mis olnud tüdruku omandustest peremehele kõige enam meelt mööda. Pääle selle olnud ta veel hää südamega naesterahvas, sest kes oleks näinud, et tüdruk oma elus oleks korra kuri olnud ehk mõne teise vastu paha meelt ülesse näitanud. Kõik, mis tal talu tallitustes teha, teinud ta nurisemata ja rõõmuga. Küll räägitud külas, et tüdruk sellepärast nii hää ja vahva on, et talus poissmees kohapidaja, sest tüdruk püüdvad perenaese kohta. Olid need külajutud, kuidas nad nüüd olid, aga asi hakkas viimaks niimoodi argnema, et tüdruk saigi aja pikku selle talu perenaeseks, sest koer haugub ikka, enne kui külaline tuleb. Läinud mõni aeg mööda ja selle järel hakanud välja paistma, et tüdruk suguginii hää südamega inimene ei olnud, kui varem nähtud ja arvatud. Varsi tulnud ka peremehe ja perenaese vahel pahandused, tülid ning riiud, mis sagedaste nii õnnetult päevad läbi kestnud. Külas räägitud nüüd, et vaga siga on ikka kõige suurem koti lõhkuja, ja nii olnud ka siin. Ühel päeval, kui peremees ja perenaene hääs tujus olnud, küsinud peremees perenaeselt: “Kuidas see ometi on tulnud, et sa tüdrukust pärast nii hää olid kui võileib ehk supileem ja nüüd nii valus nagu nõges või raudohaka nutt?” Siis vastanud tüdruk selle pääle: “Kui ma tüdrukust pärast kurjaks sain ja vihastasin, siis jooksin ma välja ja närisin õue pääl olevad vana tammepakku, kuni viha mul täiesti ära lahtus!” Peremees läinud õue vaatama ja vaata imet: suur vana tammepakk olnud pea pooleni läbi näritud. See kõik olnud hää tüdruku töö.
ERA II 134, 523/5 (l) < Säärde < Halliste, Abja v. - J. P. Sõggel< Emil Usin (1937).
206. Kaiu valla tüdrukud.
“Sa ja ma ja Sanga Leenu, Kolgu Kai ja Kelgu Liisu on kõige toredamad tüdrukud terves Kaiu vallas!”
ERA II 19, 597 (2) < Juuru khk. ja v., Helde k., Sepa t. - R. Põldmäe < tundmatu mees, 77 a., Raplast pärit (1929).
207. “Ta hullem kui sina!”
Kord tulnud kaks tüdrukut teineteisele tee peal vastu. Teretanud üksteist sõbralikult ja teine küsinud: “Noh, räägi ka, mis uudist teie pool ka kuulda.” - “Pole suuremat ühti,” vastanud teine”, muudkui teisepere Mikk võtvat Ülejõe Leenu naiseks.” - “Oh sa heldeke,” kisanud teine, “siis on see poiss küll arust rumalaks läinud, kui ta selle tüdruku võtab. Oleks ta niigi ilus kui mina, ta hullem kui sina!” Teine saanud selle ütlemise peale vihaseks ja hakanud teist sõimama. Teine omalt poolt vasta, läinud kangeste tülli, kumb ilusam olla. Kisklenud, kuni ära väsinud.
E 34975/6 < Halliste - H. Reissar (1897).
208. Tüdruk ei tea abielludes oma kenadust.
Elan korra üks kena ja noor tüdruk, aga polle üht täädn, mis nägu ta on. Tuln kosilased. Tüdruk oln ikka üsna kena suutäis, aga kodu polle nendel peeglid oln, sellepärast polle tüdruk ka oma väärdust mõistn kõrgele aada. Kosilane oln juba üsna vana mees, polle midagid suur asi äga tahetav oln. Tüdruk, loll, läheb sellele ää. Pulmad peetud ää ja peigmees viin pruudi oma koju. Sääl äkist näin teine esimest korda peegelt, suur lai seinapeegel oln seina pääl. Tüdruk kohe ennast peele ette vaatama. Vahtin ennast üsna ulga aega, küll keern ja pöörn ennast mütmed pidi, küll tein üht ja teist nägu. Kui oli ennast küll vahtin, tömman näu vingu ja ütlen:
“Oleks ma seda täädn, et ma nii kena ole, äi ma siis poleks nii vanale mehele ilmaskid läin!”
ERA II 277, 114/5 (4) < Karja, Leisi v. - Olev Jõgi (1940).
209. Endine ja nüüdne peegel.
“Mis nüüd tüdrukul viga on, vahib suure peili ees, eest ja tagant. Kus mina pidin enne veeämbri peal vaatama kas lauk (lahe) peas otse on ja silma puhas!”
ERA II 183, 437 (18) < Ambla, Lehtse v., Jootma - J. Neublau (1938).
210. Tüdruk ei tunne oma ehete kõlinat.
Talus olnud tige koer, kes alati ahelas olnud. Tüdruk läinud õue, kuulnud kõlinat, mõtelnud, et koer ahelast lahti saanud. Läinud aida juure vaatama - koer olnud ilusti kinni. Tulnud tagasi, kuulnud jälle kõlinat. Siis saanud aru, et oma helmed ja rahad kurgu all (kaelas) kõlisend.
E 34807 (11) < Jüri, Kurna v. - J. Kurgan [= J. Saalverk] (1897).
211. Linnapreilile ei tohi “neiu” öelda.
Keegi talupoiss linnauulitsal, linnapreilile vastu tulles: “Tere,neiu, juhatage mulle, kus on Kitse uulits?” Linnapreili vihastades: “Kudas sa tohid mulle “neiu” ütelda - ma olen ju ometi kahe hobusega sõitnud!” - “Aga mina olen jälle kolme hobusega äestanud,” vastas talupoiss ja läheb oma teed.
H II 64, 376 (23) < Palamuse - H. Karu (1901).
212. Kuidas huuled ilusasti seisavad.
a) Noor perenaene valmistas ennast kirikuteele. Astus peegli ette, säädis peas rätiku ilusaste, säädis ka mokad nii, et nad hästi peened välja näitaks. Tahtis juba minema hakata, kui tüdruk küsis:
“Mis lõuneks keeta?” Noorik ei tahtnud omi peeneks säetud mokki rikkuda ja vastas: “Epu süp”. Tüdruk ei saanud aru ja küsis: “Mis lõuneks keeta?” Noorik vastas: “Epu süp.” Tüdruk ei saanud veelgi aru ja küsis: “Mis lõuneks keeta?” Noorik vastas: “Toho kurat, hernesuppi!”
H I 10, 761 (10) < Samaara - Jüri Schmidt (1898).
Kuidas huuled ilusasti seisavad.
a)üks tüdruk hoidnud alati lahti oma suu. Sellepärast põlgasivad poisid teda ära. Teised tüdrukud õpetanuvad: “Ütle alati: sepp!” Tüdruk ütelnud ka, jäänud huuled ilusti paigale. Läinud tüdruk kirikusse minema. Teine tulnud tee peal vastu, teretanud. Tarvis tervist vastu võtta. Jäänud suu ammule. Läinud tüdrukul see sõna meelest ära, mõtelnud: “Kui ütled: mää, siis huuled lähevad kinni.” Ütelnud mitu korda: mää, iga korra aegu püüdnud tüdruk ikka suud rohkem lahti ajada. Kui enam ei ole läinud, mõtelnud tüdruk: “Nüüd omma huuled ilusasti kinni!” Läinud kirikusse, kõik vaatanuvad tüdruku peale. Tüdruk ise mõtelnud: “Nüid saan ma mehele, kõik vaatavad minu peale!”
E 31089 < Põlva - Jaan Koro (1897).
213. Tüdruk tahab, et teda vaadataks.
a) Üks tüdruk kaebanud teisele: “Küll on ime, käin küll iga pühapäev kirikus, kõigi teiste tüdrukude pääle vaadatakse, minu pääle ei vaata keegi. Ei tea, mis viga mul ommeti peaks olema. Sedaviisi jää viimaks veel vanaks tüdrukuks!” Teine tüdruk pilgates õpetama: “Sa ise oled küll ilus ja hää, aga sul pole tähelepanemise märki juures. Kui teine pühapäev kiriku lähed, siis riputa vanad kingad kaksiti kaela, küll näed - kõik vaatavad su pääle!” Tütruk teinud seda, ja kõik kirikulised vahtinud ja hirvitanud teda nagu imelooma. Temal enesel aga tuline hää meel, kiitnud teisele: “Kui mõne korra veel sedaviisi kirikus käin, saan varsti mehele!”
E 33668 (40) < Suhum-Kalee < Jüri - J. Pihlakas (1897).
Tüdruk tahab, et teda vaadataks.
b) Korra kurtnud keegi vanapoolne Mõniste tütrik: “Ei tea, mis on - olen küll igal pool käinud, ei kosi mind keegi ja ei näe ka keegi. Oleks mind ometi keegi korra vaatanudki, kui kirikus käin!”
Läinud ühe vanaeide juure nõu küsima, kuidas nõnda saab teha, et mind ometi ka tõesed tähele hakkavad panema. Vanaeit õpetanud: “Mul oli ka vanasti üks tütar, ei pannud esite ka tõist keegi tähele, aga ma pandsin temale kodus rangid kaela, mida ma öösel teiste pere poja hobuse tallist ära tõin, ja saatsin ta siis kirikuse - siis oli kõik minu tütard vaatanud.” Tütruk pannud ka pühapäeva hommikul rangid kaela ja hakanud kiriku poole sammuma. Teel hakanud aga tõised tütrukud naerma: kuhu ta rangidega minna! Pole muu aitanud, keeranud teelt tagasi. “Ei aita midagi,” lausunud ta, “pean vanaks tüdrukuks jääma! Kui mind keegi ei kosi, siis ma ka kellegile ei lähe.”
E 44931/2 (209) < Rõuge khk. ja v., Sänna - Oskar Leegen < Hendrich Leegen (1904).
214. Tüdrukul raske elu.
Kord ütelnud üks tüdruk: “Muidu ma elaksin veel ühe rootsi tunni, aga päeval vaevavad pala ja parmud ning öösel sääsed ja poisid, nii et ei tahaks enam sugugi ilmas elada!”
E 37608 (8) < Jüri, Kurna v. - J. Kurgan [= J. Saalverk] (1898).
215. Tüdrukud kutsuvad poisse.
Emaste teotüdrugud uiland sedasi: “Emaste poisid, oh-uiii! Mina Uluratta määl suure alli kivi otsas. Kis mo äält kuuleb, see tulgu siiiaaa!”
ERA II 254, 257 (4) < Emmaste khk. ja v., Metsalõuka k. -E. Ennist (1939).
216. Tüdruk töötab poiste pärast.
Vanatüdrik kiitnud: “Ku mia enne noor ol´lin, küll miä kudusin neid ilusid salla! Küll mia kudusin ja arutasin aga jälle! Ku poisid tullid, sis muku kudusin. Ku läksid, sis arutasin!”
ERA II 192, 651/2 (230) < Viljandi l. < Viljandi khk. ja v. – Leili Takk < Mari Marks, 70 a. vana (1938).
217. Tüdruk magab “karjapoisiga” ühes voodis.
Õpetaja küsinud tüdruku käest leeris: “Kus sa magad?” Tütruk: “Tagakambris.” Õpetaja: “Kas mõni teine inime ka seal magab?” Tütruk: “Magame väikse Karja-Jukuga ühes voodis.” Õpetaja: “Kui vana Karja-Juku ka on?” Tütruk: “Kahe kuu pärast saab 18-aastaseks.” Õpetaja: “Kas sul häbi ei ole, suure poisiga ühes magada!” Tütruk: “Kas 17-aastane poisike siis juba vana on, ta on ju alles üsna väike!”
E 43140 (34) < Pärnu, Sauga v. - Juhan Pulst.
218. Ei maksa tööd enam teha, sest tütar saab mehele.
a) Korra elanud üks saunamees oma naise ja tütrega. Kõrra ütelnud mees naisele: “Kuule, va küljeluu, ei tänavu meil tarvis tööd teha pole: Liisu viiakse sügise mehele, meie kooleme mõlemad ära ja nii on kõik otsas!” Nad ei teinudki suvel tööd. Kui aga tali kätte jõudnud, ei surnud mees naisega, ei viidud tütart mehele. Nüüd tulnud kõigile nälg kätte. Nüüd ütelnud tütar isale: “Vaata, isa, kui nüüd kesvad lumegi pääl oleksid, ma roobiksin ja raabiksin neid kas või paljailjalul kokku!”
E 31677/8 < Võnnu - P. Rootslane (1897).
Ei maksa tööd enam teha, sest tütar saab mehele.
b) Ennemuiste olnud laisk tüdruk, pole viitsinud tööd teha,vaid trööstinud ennast suvel nende sõnadega; “Aega küllalt põldu põimi, kuusk alles haljas! Ema sureb talveks muidugi ära, hunt murrab koera, külapoiss viib mind ära!” Tulnud tali. Ei surnud ema ära, ei murdnud hunt koera, ei viinud külapoiss tüdrukut ära võõrasse talusse. Nälg tulnud võõrsile. Nüüd ohkanud tüdruk: “Oleks nüüd põrand põld olema ja ahju-edine ees, siis lõikaks, mis lõrab ja keedaks putru, mis põrab!”
H III 7, 310 (2) < Viljandi, Uusna v. - Hermann Nigul (1889).
219. “Sind ei söödud, mind ei viidud!”
Meheleminemise ealine tütarlaps aeand enne jõulut sigu lauta, üteldes: “Õits lauta, kullake, sind süüakse, mind viiakse!” Olid aga jõulud mööda ja piiga ikka piiga, siis aeand ta sigu lauta, üteldes: “Õits lauta, kuradi pärandus, sind ei söödud, mind ei viidud!”
H II 7, 640 (34) < Jõhvi, Järve v., Kukruse - D. Timotheus (1889).
220. Tüdruk ootab meest, seni kui saabki.
Kord olnud niisugune lugu, kus noor peremees läks oma noorikuga rehetuppa vihtlema. Tüdruk, kes lootis, et perepoeg teda endale võtaks, ütles: “Ootan aga ikka ja loodan aga ikka!” Vabadiku-eit ütles: “Mida sa ikka loodad, teisel jo noorik käes!” Tüdruk vasta: “Ahjuhark, kaevukook ja toobripuu pooleks, aga ühekorra peab ikka noor peremees Ants olema minu!” Ja läinudki täide: noor perenaene suri ära ja peremees ei leidnud kohasemad kui oma teenijatüdruk.
ERA II 273, 361 (2) < Tallinn - Ed. Kriitmäe (1940).