Koolitee jätk linnas Taadsi meelemuutus

Ale kosjad
[4007-4265]

 
     Ale-õks-sis-kõist velekeist,
  kallist imekanakõist –
  Ale läpe-s õks imp uutaq neläpäivä,
4010 kulla uutaq kolmapäivä,
Ale läts´ õks jo kulla tuuhtõ kodo,
meelimari tuuhtõ majja,
koh olli õks tä suvõl sulasõh,
kulla kuu poisikõsõh.
4015 Läts´ õks tä tarrõ naardõh,
muudsa poiss muhaskõh.
   Ale õks sis lausi meelestäni,
meelest, meele poolõstani:
“Tere õks no teele, tere meele, tere õgalõ-ütele!
4020 Siist õks küll saavaq mu umadsõq,
mino meelimar´akõsõq!”
   Lausiq õks nääq vasta Alelõ,
velele veerätelli:
“Kui sa õks no ütlit, kull´a Ale,
4025 vikur vell´o veerätellit?”
   Ale õks sis kõnõl´ kõrra kätte,
ai jutto julgõhõ.
Pere-õks-sis-miis naaraskõlli,
pernaane kiti perrä:
4030 “Kagoh sullõ õks mi kiti hüä näio,
arma Taadsi avvustõlli!”
   Ale õks sis lausi meelestäni,
meelest, meele poolõstani:
“Kuulõq õks sa, peenü peremiis,
4035 suvõsulasõ ese,
sinno tulli õks ma kutsma kosjullõ,
vii sinno viinoga!”
   Hüä oll´ õks sis miil peremehel,
kerge kiil kitjäl.
4040 Kõik õks sis Alelõ avvustiq,
velele veerätelliq:
“Kos om õks taa Koll´a, kos´ahopõn,
om verrev viino hopõn?”
   Ale õks sis lausi meelestäni,
4045 meelest, meele poolõstani:
“Sinnä tihka-i õks ma minnäq uhkõhõ,
taha-i kõrgistõ kõnõlda!
Õga-õks-üts eiske tiid,
õga armas arvo saasõ,
4050 suurt olõ-i õks et hobõst sulasõl,
paadi ruuna palgalisõl.
   Muido sinnä õks ma jalkse lääsiq,
armas, ütsindä astusiq
ilodo om mul õks ütsindä minnäq,
4055 kammõlik katõl käel.
Kuulõq õks sa, peenü peremiis,
kinä mõrsja kitt´jäni:
sinnä õks sa tulõq sõna sõlmõst,
sõna sõlmõst, jutu jakust!
4060 Armas saat õks sääl jutu alostaja,
loofka lukkopandjani!”
   Ette panniq õks sis tuu nääq hobõsõ,
musta ratso moodotõlliq,
määne olli õks taa hopõn tüü-tekij,
4065 matal´ ratso maakündjä.
Õga läpe-s õks nääq süvväq kõiki süüke,
maitsaq liime magusat,
muudku kohvil õks nääq süäme kustutõlliq,
piitnäl meele pehmütelliq.
4070 Sis läts´ õks küll Ale minemähe,
tuu vell´o veerümähe.
   Lätsiq õks nääq läbi suurõ mõtsa,
peremehe pikäst mõtsast.
Kiä õks näil vasta putunõssõ,
4075 putunõssõ, johtunõssõ?
Juusk´ õks jal jänes üle tii,
repän üle ristteie.
   Ale õks sis lausi meelestäni,
meelest, meele poolõstani:
4080 “Sedä õks taa ütel´ mu ime,
mino kandja kadsatõlli:
jänes õks kui lätt üle tii,
kungatõllõs kur´alõ poolõ,
sis õks ka saasõ kuri käük;
4085 repän elo essütäjä.”
   Eis´ õks tä lausi meelestäni,
uma meele poolõstani:
“Lääme õks mi õnnõ ots´mahe,
kar´aõnnõ kaemahe!”
4090    Lätsiq õks nääq tuu liina mano,
armas tuuhtõ alõvohe,
koh õks ka Ale koolih käve,
uhkõ poiss kirjä oppõ.
   Ale-õks-sis-kõist, velekeist,
4095 kallist imekanakõist –
Ale õks sis kõndõ tuuhtõ kõrtse,
läts´ poiss viinapuute,
koh õks taa oll´ makõ viin,
makõ viin, lipõ liim.
4100    Ale õks joht võta-s proostat
haara-s Ale hakasket
Ale õks kõõ keerät´ kimmelet
veineviina veerätelli.
Lätsiq õks nääq rutto minemähe,
4105 virgastõ veerümähe.
   Tuuhtõ lätsiq õks sis kodo kosjullõ,
velile viinoga:
lauli õks sääl tuvi tulba otsah,
piho peräpaja all.
4110    Ale õks sis naard´, esi ütel´,
vell´o veerät´ veerüsähe:
“Ommaq õks ka Tuulal tuvikõsõq,
Taadsil pikäq pihokõsõq!”
   Ale õks sis lausi meelestäni,
4115 meelest, meele poolõstani:
“Kuulõq õks sa, kutsär, korgõ herr,
piidsakandja, pikk miis!
Sa õks siin saisaq veid´okõtsi,
hoia mustot muudsahe,
4120 inne õks ma kullõ-i sino jutto,
võta-i tõõst tõõsõ sõnna!
Siin või-i õks ma nõnna alla laskõq,
käkkeq nõnna käüssehe,
siin hoia õks ma pää pääle muid,
4125 silmäkolmuq korgõpah:
kaema lää õks ma ilma kavalut,
taha nätäq tarkut!
   Õga õks ma inne tarrõ lää-i,
ussõlinke liigutõllõ-i –
4130 ummil kae õks ma silmil selgil,
silmäkolmal korgil:
kui om õks sääl ohtjas ussõ all,
takjas tarõ läve all,
ohtjast õks saasõ uninõ näio,
4135 takjast naane tanklõja.
Sis käänä õks mi hobõsõ ümbre,
käänä tõlda tõisildõ.
   Kui om õks jal upin ussõ all,
mari verrev tarõ veereh,
4140 ubinast õks küll saasõ oigõ näio,
mar´ast virvest vessel´ naane.
Sis lääme õks mi tarrõ tandseh,
katõkeske karõldõh.”
   Ale läts´ õks sis rutto läve mano,
4145 linnu rutto lingi mano,
rutto õks tä kai, rutto näi.
   Ale juusk´ õks sis vällä kui välk,
moro pääle kui muna:
“Kuulõq õks no, kull´a peremiis,
4150 kinä näio kitt´jäni!
Hopõn köüdäq õks no kinni kimmähe,
tulba külge tugõvahe,
valaq õks sa iih, vana miis,
astu takah, nuur Ale!”
4155    Ale õks sis sobaht´ hill´okõtsi,
tahtsõ üldäq tassakõtsi:
“Kull´a mineq õks sa, ese, koogunulka,
astuq aho suu mano,
sis toukaq õks sa kooguq küle pääle,
4160 paahargiq pahepoodi -
sis lätt õks ar kuri kuuka
pakõ paaharkõ sisse!”
   Tekk´ õks tä nii kui Ale ütel´,
kosilasõ kummõtit:
4165 ai õks koogu tä kummalõ,
paahargi pahepoodi.
   Taga- heittö õks kõik -tarõst tark rahvas,
karksiq vällä kambrõst.
Taadsi ka õks kullõl´ kolinat,
4170 kallis hargi kahinat.
   Ütel´ õks tuu pikk peremiis,
Ale korgõ kos´a-esä:
“S´oo õks teil tekk´ kodokoir
kullus tarõkuts´akõnõ:
4175 koir õks küll juusk´ kuuka sisse,
hahk kuts´a harkõ mano.”
Nimäq ka õks usõq tuud jutto,
võtiq tõõst tõistõ sõnno.
   Ale õks sis teret´ terävähe,
4180 and´ käe kärmähe,
pääle teret´ õks korgõ kos´a-esä,
tukõv Ale truus´kakõnõ.
   Taadsi õks sis näile tuulõ tõi,
istõpinke ehitelli.
4185 Näile õks sis tuudeq turu tooliq,
turu tooliq, Pihkva pingiq.
   Ale õks tuud pikkä peremiist,
kulusat kos´a-essä -
esi õks tä naard´, esi ütel´,
4190 vigurihe sõnno visas´:
“Siiä õks oll´ tulnoq hõhva jäleq,
till´o lehmä tiikene -
mi tulli õks siist hõhva ostmahe,
kaldo hõhva kaemahe!”
4195    Kiäke saa-s õks joht arvo näide jutust,
virve näide vigurist.
   Taadsi õks jo tiidse Ale jutto,
kulla kos´a-sõnomit,
Taadsi õks sis imele ütel´,
4200 maamalõ manitsõlli:
“Olõ-i õks lehmä nääq ostijaq,
kar´akauba tegijäni -
n´oo õks vaest ommaq mino ostjaq,
vahaladva vaidlõjaq!”
4205    Sis võtiq õks nääq puust pudelit,
pikke kaalo karmanest -
joogiq lätsiq õks sis juundõ minemähe,
paari-sõnaq parebehe.
   Ale õks tuud pikkä peremiist,
4210 Taadsi suurt sugulaist -
kitt´ õks tä Alet kimmähe,
and´ avvo armahe.
   Pääle õks tä Taadsilõ ütel´,
mõrsjallõ mõistutõlli:
4215 “Mullõ olõt õks sa otsane umanõ,
naase hõimu natukõtsi -
kui sa õks küll Alelõ astut,
kallut s´oolõ kallellõ,
kolga naaku-i õks sa jutta kullõmma,
4220 valla suuri sorimiisi!
Mullõ ütle-i õks sis kurja kunage,
haara-i halva sõnakõist:
Alet om ka õks küll miist, om miilt,
om poissi, om pääd!
4225    Taadsi taha-i õks kui minnäq Ale kodo,
minnäq sinnä Setomaalõ,
Ale jääse õks sis auga siiä,
kullalmeelel ti kodo!
Vara om õks teil lubat tütrelle,
4230 Taadsilõ taatõt -
küll kullõs ka õks Ale ti koto,
mõist elläq mõisah!”
   Ale õks kõõ oll´ tagatarõh,
tagatarõh Taadsi man.
4235 Kõik lätsiq õks sis juundõ näide jutuq,
kimmähe kihlusõq.
   Sis õks nääq jeiväq makõ mamma,
jeiväq ubina-ollõ,
jeivä õks kõik suurõq sääl sulasõq,
4240 targaq tarõtütrikuq.
   Sääl õks kõik olliq säksa söögiq,
säksa söögiq, herrä joogiq,
kõik tuudeq õks sääl välgidöq väidseq,
tuudeq kalleq kahvleq;
4245 pardsi- õks sääl -lihaq praaditivaq,
tedrelihaq tettiväq.
Kolm olli õks näil söögitegijät,
viis vadsa vaal´atajat
   Ale oll´ õks küll kõike miilt piti,
4250 meelest meele-peräline:
Ale aja-s õks jutto ilm-as´alda,
touka-s jutto ilm-toolgolda
oll´ õks küll asi, ai jutto,
oll´ toolk, tougas´ sõnno.
4255    Söögi- saivaq õks näil -kõrraq süüdüst,
joogikõrraq juudust,
pääle saivaq õks nääq viina vesseläst,
pääle ollõ umatsõst.
Näile õks sis kindaq kingitiväq,
4260 klaasi suuhtõ köüdetiväq.
Kindaq õks sis kiuhiq klaasi suuh,
puudõh
   Lätsiq õks sis kos´aq umma kodo,
au-tuujaq astumahe.

Koolitee jätk linnas Taadsi meelemuutus