Piibumees isa [321-755]

 

	Oo õks tuud Ale imekeist,
	kallist latsõ kasvatajat –
	ime astõ ka õks üles ao pääle,
	vali varra hummogol,
325	inne tull´ õks tä kiko kirgmist,
	kuldahar´a kutsmist.
	Saina olõ-s õks hot´ pääl sainakelle,
	tulba otsah tunnikelle,
	Ale oll´ õks ka ime ilmatark,
330	ilmatark, veere vikur´:
	kui õks tä üüse üles tull´,
	aiksahe üles astõ,
	sis läts´ õks tä ussõ kaemahe,
	vällä tsõõrilõ morolõ,
335	ime tundsõ õks sis tuulõlt üles tullaq,
	taibas´ taivatähistä.
	Taiva olliq õks jo Koodiq korgõh,
	taiva olli õks jo Rist ristetsikko,
	korgõh Kuninga Küpär,
340	taiva olli ka õks Sõgõl sõirandikuh,
	aotäht armahe.
	Rutto kai õks sis lauta Laigokõise,
	ilosahe eläjit.
	Lehmäkeseq õks sis vasta mälehtelliq,
345	Rist´o-lehmäq ringutõlliq.
	Ime lätsi õks sis tassa tarrõ,
	hillä hellä huunõhõ:
	õga tii-s õks tä ussõ uigahuist,
	pajalavva paugahuist.
350	Imekene õks sis rutto jalaq känge,
	viisoq jalga vitsutõlli,
	viiso- pand´ õks sis -kablaq kaarikohe,
	viisorihmaq ristikohe,
	rutto läts õks tä suud mõskmahe,
355	loofkahe loputamma.
	Ime huha-s õks kässi katlast,
	raudpaah raputõllõ-s,
	katlast õks et saasõ karra magu,
	raudpaast ravva magu!
360	Oigõhõ õks tä juusk´ uja viirde,
	tekk´ jäleq järve poolõ,
	uja- mõsk´ õks tä -viil oigõl,
	Piusa viil pehmel -
	uja- sai õks ka –viil oigõ naane,
365	Piusa viil pernaane.
	Tarrõ tõi õks tä pangiga papalõ,
	käe otsah kärmälle.
	Naane õks sis naardõh tälle ütel´,
	kabõhine kul´atõlli:
370	“Mineq õks jo üles, mi meheq,
	marsiq üles, mu Mate!
	Sullõ tõi õks ma vii suu mõskõq,
	ujavii und aiaq –
	s´ool saadõ õks sa viil vessel´ miis,
375	ujaviil oigõ poiss.
	Kuulõq õks sa, mino mehekene,
	kaharpää kaasakõnõ,
	ringutusõq õks sa heidäq ritsikille,
	laiskus keeräq kirgeselle –
380	hopõn õks jo haino hühisi,
	ratso kai kaaraterri!
	Uhkõ saa-i õks sul hopõn olge pääl,
	sille ratso sita pääl.”
	Kudi õks sis maalõ kohka-n´ahka,
385	vidi jalgo virussõlt.
	Hiusõq õks täl pääh hibisivaq,
	kaharaq kahisivaq,
	läts õks tä vällä, kolisi,
	moro pääle, ne mulisi,
390	tekk´ õks tä ussõ uigahuise,
	pajalavva paugahuise.
	Heit´ õks tä haino hobõsõllõ,
	visas´ olge verevälle.
	Naane õks sis ruttu ruvva heit´,
395	libõhõhõ liuda pand´.
	Käve õks tä iih kui kärbes,
	linnas´ ümbre kui librik:
	and´ õks tä vii suud mõskõq,
	ujavii oiutõlli –
400	uja- sai õks sis –viil oigõ miis,
	Piusa viil pehme poiss.
	Oo õks tuud hüvvä naasekõist,
	kallist kabõhisõkõist –
	pääle and´ õks sis valgõ vajaräti,
405	tiidse tuvvaq tiranikke,
	sis tõi õks jal kängidseq kätte,
	tõi rõivaq rüppö.
	Esi õks tä and´, esi ütel´,
	naane tälle nal´atõlli:
410	“Olõq õks no virgõb, mu ülä,
	käuq, miis, käbeheppä –
	rutto õks ar jaahus ruvvakõnõ,
	livva viirde vindsahus!”
	Ale õks tuud esse helläkeist,
415	tätät, meelimar´akõist –
	visas´ õks tä sõrme virgõbehe,
	käänd´ kässi käbeheppä.
	Känge õks sis ala jämmeq jalaq,
	pand´ paalka-näolitseq,
420	istõ õks sis süüke süümähe,
	mano ruuga rops´mahe.
	Naane õks sis lausi meelestäni,
	uma meele poolõstani:
	“Süüq õks no, ülä, sedä süüke,
425	ropsiq sedä ruvvakõist!
	Hüä tii õks ma söögi süüm-aost,
	piä kõrra kõrralitsõ:
	sullõ taha õks ma pliine plikutõllaq,
	taha vatsko vaal´atõllaq!”
430	Ale õks sis ese naaraskõlli,
	teenä[?] tätä tehäskelli,
	kõtu sei õks tä tävve kui kõdra,
	mao tävve magusahe.
	Sis lask´ õks tä vällä lavva takast,
435	läts´ rutto ruvva mant.
	Naane õks sis naard´, esi ütel´,
	kõnõl´ jutto kõrdapiti:
	“No kuulõq õks, mu kull´a üläkene,
	kahharpää kasakõnõ:
440	ar sa naaku-i õks sääl istma ii pääl,
	vaht´ma suurõ vao pääl,
	ar sa olgu-i õks nui nurmõ pääl,
	kepp kesäpõllu pääl –
	üläkene, õks sa künnäq kübäräldä,
445	atra kaabulda kannaq!
	Hüä om õks sis sullõ ne mullõ,
	illos õgalõ-ütele.
	Innep panõq õks ar piip pets´onkahe,
	viskaq tubak tuhkhauda!
450	Taa om õks mu süäme süüjä,
	hani meelehaigus.”
	Naane õks jäl mehele ütel´,
	kallehe kadsatõlli:
	“Piip om õks mu meelest kui pini,
455	tubak süämest kui Tuks –
	taa om õks sul armas aoviitjä,
	muutsa tüü mutitaja!
	Sedä õks ma tiiä selgehe,
	tiiä õkva õigõhõ:
460	voori õks sääl adraga ajat,
	kats-kolm kallutat,
	hobo jätät õks sis vaht´ma vao pääle,
	suikma suurõ nurmõ pääle,
	esi veerät õks ar tõistõ veljo mano,
465	piirit muidõ pindre pääle!
	Sääl om õks jal tubak su truuk,
	om piip perüs-sõbõr,
	tubak õks sis ütles: “Tukõq maalõ!”,
	piip ütles: “Siin om pink!”
470	Om õks sääl pinnär su pink,
	põllu turbas su tuul,
	annat õks sa toolõ Tundi leibä,
	Tundi annõt tundjallõ.
	Tubak õks sis ütles: “Toukaq jutto!”,
475	piip ütles: “Piäq sõbrast!”
	Hopõn õks vaenõ vaiva siseh,
	must murrõ vaihõl:
	ommaq õks täl taosõq tangõ iist,
	pikäq vehmreq kui pihteq,
480	saa-i õks tä vaenõ vallalõ,
	mustakõnõ murrõ seest!
	Selle om õks taa tubak ti sõbõr,
	virve piip kui vell´o:
	Kost om õks taa tulnoq mõro tubak,
485	om saanuq kuri sau?
	Vana-õks-halva nabavarrõst,
	kõva Tundi kõtuotsast!
	Sääl õks tä kasve, ne kahisi,
	sääl vindö, ne vibisi,
490	tunnõ-s õks tä külmä, põõ-s põuda:
	külmäl kasveq õks vil juurõq julgõpast,
	kuumal mõro kurebast,
	selle õks teil kuios kurgulakkõ,
	mõro sau silmä saasõ!
495	Sedä õks ma tiiä selgehe,
	tiiä õkva õigõhõ -
	hot´ õks küll, ülä, ar pahanõt,
	viländ, kasa, ar vihanõt -
	sullõ ütle õks ma süü süämest,
500	kalõ meele kaala päält:
	kõtt om õks sul lännö kõllatsõst,
	mago maa-näolitsest!
	Sedä õks ma ütle - küll sa näet,
	sullõ kuugu - küll sa kuulõt:
505	sa õks koolõt inne aigo,
	inne muid mulda viiäs!
	Tubak õks sööse su süäme,
	piip hinge pitsitelles!
	Ale jätät õks sis puja armõtost,
510	väiko kana kaiholitsõst,
	sis jätät õks mu küüdsil kündmähe,
	päkil pääd ravitsõmma!
	Rassõ saasõ õks mul küüdsilä kündäq,
	päkil toitaq umma pääd:
515	päkäkeseq õks mul mutta murdusõq,
	sõrmõq liiva ligonõsõq,
	sis jää õks ma, noorik, nuutsk´mahe,
	valgõpää vaakmahe.
	Kuulõq õks, mu kull´a üläkene,
520	kahharhiuss kasakõnõ -
	sullõ õks ma kuugu-i kur´a läbi,
	ütle-i, hani, halva läbi -
	kui om ka õks iih mehe miil,
	mehe miil, poisi pää,
525	agu jovva õks sis ello ehitelläq,
	vaest koto kohendõllaq?”
	Ale õks sis ese naaraskõlli,
	must hiuss muhaskõlli:
	“Mu naaku-i õks sa naane murõhtamma,
530	olgu-i leinäh, linikpää!
	Kodask tege õks ka tarõ õgal kuul,
	haugas õgal aastakal,
	tege õks tä musta mulla pääle,
	riste-räste räbästikko.”
535	Naane õks jal mehele ütel´,
	kasalõ kadsatõlli:
	“Kodo olõ-i õks meil korvist kudamine,
	maja vakast valamine!
	Keelega õks ar kerigo tiit,
540	meelel mõtlõt suurõ mõisa –
	käekeseq õks sul tii-i kärpsepessä,
	kiholaistõ kinnä tarrõ!
	Mõtsa läät õks ar, ülä, mõtõtõga,
	suuho suurtõ juttaga!”
545	Ülä õks vil ütel´ üte sõna,
	kats-kolm kadsatõlli:
	“Mullõ ait õks sa pikä piibujutu,
	torrõ tubago sõna.
	No küsü õks ma naaselt õigut,
550	kabõhiselt kavalut:
	et om õks taa tubak Tundi leib,
	Vanapatu parep toit –
	kost ommaq õks naaq saanuq suurõq suidsuq,
	parebaq papirooski?
555	Sis naka õks ma suitsa sobimahe,
	papirooskit palotamma!”
	Naane õks sis mehele ütel´,
	kasalõ kadsatõlli:
	“Oo õks sa ull´ mu ülä,
560	kallis rummal mu kasa,
	sis õks sul maja maalõ satas,
	katusõq kakkõsõq –
	jovva-i õks sa, vaenõ, suitsa ostaq,
	jovva-i saiaq sapsalle[?],
565	mõista-i õks sa tiineq tingäkeist,
	kostke saiaq kop´kakõist!”
	Ütel´ õks tä umalõ üläle,
	kasalõ kadsatõlli:
	“Ku sa õks kullõt, sis ma ütle,
570	kaet jutto, ma kadsada!
	Sääl õks naaq kasveq säksa suidsoq,
	armas herrä aoviide:
	suur om õks kui ilma suvinõ,
	kinä päiv keväjäne,
575	kohe õks taa paistus pallav päiv,
	ihkas minnäq illos ilm?
	Ilo-õks-sahe mäe külge,
	kallehe kaldõhõ.
	Koh õks ka kasus hal´as hain,
580	rinnone ristikhain,
	sääl õks ka kasveq liina lilliq,
	liina lilliq, turu tutuq,
	suidso- õks kõik -lilliq suurõst kasveq,
	kasveq pargõ paprõ-hainaq.
585	Lõivo- olli õks näil –hüä lõhnakõnõ,
	tulihüä tossukõnõ.
	Näid õks kõik kakiq kalleq näioq,
	suurõq suvidsõq sõbraq:
	olliq õks näil käeh kuldakorviq,
590	veereh hõpõvitsakõsõq,
	korvi õks nääq kuh´aga kakivaq,
	vaka veerene veerädeq.
	Kui õks sis tulli turu aig,
	lask´ laadopääväkene,
595	noorõq veiväq õks sis turgo nuuq hainaq,
	linahiusõq lillihainaq.
	Turuh oll´ õks sis tuhat ostjat,
	sada man saldjat:
	liina ostiq õks kõik lihavaq meheq,
600	turu tugõvaq poisiq.
	Valistõ õks nääq veiväq vabrikohe,
	tugõvahe toromajja.
	Sääl õks sis pante paprõ sisse,
	kibõhõhõ keerotõdi
605	karbi õks sisse, paki sisse.
	Sis pante õks nummõr nulga pääle,
	veerüs nimi veere pääle.
	Säält õks kõik ostiq poodipoisiq,
	kalleq kaubamehekeseq,
610	poodist õks jäl ostiq suurõq säksaq,
	ilmarikkaq naaq esändäq.
	Sis õks nääq suitsa suuhtõ panniq,
	papirooskit palotõlliq.
	Kuulõq õks, mu kull´a üläkene,
615	mino kallis kasakõnõ:
	mineq õks ar nurmõ minemähe,
	adraga astumahe –
	pääväkene õks jo kuugus korgõhe,
	kallus üle katuside!”
620	Nakas´ õks sis verrev veerümähe,
	kõhnakõnõ kõnd´mahe.
	Esi õks tä piipo popsutõlli,
	tubakot tossutõlli.
	Olli õks täl kõrvi kõhnakõnõ,
625	hopõn väega väikene.
	Tälle õks sis kar´usõq kadsadiq,
	vitsavõtjaq veerätelliq:
	“Mineq õks no, mineq, sataq maalõ,
	kottalõ, kukuq ümbre!”
630	Miis õks sis ütel´: “Külä piniq,
	külä piniq, kolga kuts´aq!
	Õga õks ma pelgä-i külä pinne,
	karga-i valla kar´ussit –
	pinel õks teil ommaq pikäq hambaq,
635	külä hatol suurõq hannaq!”
	Vaenõ läts´ õks eis uma vao pääle,
	inemine ii pääle,
	tegi õks tä tüüd kui tiid´o,
	kand´ atra kui kass.
640	Adõr õks täl kogone kolisi,
	luits pääl täl logisi,
	esi õks tä, kallis, kapõrdõlli,
	laisk miis lapõrdõlli,
	lää-s õks täl turbas tollõ poolõ,
645	lää-s muld muidõ poolõ.
	Ai õks tä voori, ai tõõsõ,
	esi õks jo kai kodo poolõ,
	heit´ silmi sinnä poolõ,
	pliini tulõ õks kas hõngo perrest,
650	vadsa tosso tuust majast,
	kas õks jo tosso vällä tulõ,
	sau tands´ taiva poolõ?
	Esi õks tä hinnäst mõrostõlli,
	kull´a miis kohrutõlli:
655	läpe-s õks tä piipo palotõllaq,
	tubakot tossutõllaq,
	heit´ õks ar säläst uma särgi,
	pindsago õks tä pand´ pindre pääle -
	pindsak õks ar pitsö pindre pääle,
660	räbik sinnä ar rätsähtö -,
	visas´ õks ar kavvõ uma kaabu,
	kübärä künnütelli,
	sis õks tä künd´ kübäräldä,
	kand´ kaabulda atra.
665	Piitsk tekk´ õks käeh plikst-plakst,
	ruusk käeh ropst´- rapst´.
	Külä- õks kõik -veleq veerätelliq,
	imekanaq kadsatõlliq:
	“Kagoh om õks meil täämbä imeh kaiaq,
670	imeh kaiaq, illos´ nätäq,
	kühmänö õks et künd kübäräldä,
	om rõõmsa suur rõibõh!
	Õga tulõ-i õks imp siiä tubagoga,
	pindre pääle tä piibuga –
675	virk tennöq õks om naane vesseläst,
	käpe naane kärmäst.”
	Sis künd´ õks tä suurõ söögivaehtõ,
	lask´ laja põllukõsõ.
	Oo õks tuud naist Nat´okõist,
680	kabõhist Kat´okõist –
	läts õks tä tassa tarrõ,
	hillä hellä huunõhõ.
	Oo õks tuud tiid´ot tigõhõt,
	kassipoiga kammõlikko –
685	tekk´ õks tuu tiid´o tikõ kur´a,
	tekk´ kass kalõ kaiho:
	perre sei õks ar pliinihämmätüse,
	kalle vadsakastmõkõsõ!
	Naane õks sis pess´ tikõt tiid´ot,
690	kammõlikko kassipoiga.
	Tiid´o õks sis vasta näugahõlli,
	vaesõkõnõ vaugahõlli –
	pallõl´ õks tä ummila keelilä,
	umal suul sorahõlli -:
695	“Olõ-i õks ma süüdö sukuge,
	tii-s kurja kunage!
	Taa õks küll tegi turril tubak,
	turril tubak, pikk piip -
	oll´ õks taal piibul pikk kiil,
700	tubagol tukõv jutt,
	piip õks küll laul´ pets´onkast,
	tubak kuuk´ korgõst,
	piip õks ütel´: “Otsiq piimä!”,
	tubak ütel´: “Toukaq maalõ!”
705	Kulsse õks ma piibu pet´mist,
	tubago, tubago torinat.
	Annaq õks sa täämbä andest,
	pallõ pall´o uskvast:
	tii-i õks imp kunage kur´astõ,
710	uma tiid´o tigõhõhõ!”
	Seni tull´ õks jo kündjä moro pääle,
	hobõsõga huunehe.
	Naane juusk´ õks sis vasta pallõma,
	kulla miist kumardamma:
715	“Kullõq õks, mu kull´a üläkene,
	kallis hüä kasakõnõ!
	Sa olõt õks vaest väega väsünö,
	raaskõsõ ramõhunu?”
	Tälle õks sis kõnõl´ kodo kur´a,
720	kallist tarõ-kaihokõist.
	Miis õks lausi meelestäni,
	uma meele poolõstani:
	“Kurja saa-i õks mi kotte panda,
	kaiho toppeq karmanihe!”
725	Naane vei õks sis virgastõ vett,
	tekk´ tuld tugõvahe,
	kiit´ õks sis putro poisilõ,
	kallis adrakandjalõ.
	Peelo õks sis rutto piimä and´,
730	valgõt vett vaesõllõ;
	rutto sai õks sis süük valmest.
	Ülä oll´ õks pall´o hot´ pahanoq,
	kasa viländ oll´ vihanoq,
	saa-s õks et süvväq lubatot,
735	keele pääle kingitöt.
	Ale-õks-kõist, pujakõist,
	kallist hüvvä kanakõist –
	läts õks tä rutto ruumamma,
	käbehehe käumahe,
740	roomas´ õks tä rutto ese mano,
	läts´, põr´kna, põlvõ mano.
	Sis ai õks tä jorro julgõhõ,
	tätä nimme tännütelli,
	ese õks tä meele meelütelli,
745	tätä süäme sütütelli.
	Ese õks naard´, esi ütel´,
	kallel meelel kadsatõlli:
	“S´oost õks mul kasus kütse kündja,
	vinnüs adravelekene!
750	Esi keerä õks ma kepiga mano,
	lää nuiaga nurmõ –
	sis saa õks jo vana ne väsünö,
	elähünü inemine.
	Jummal anguq õks küll tervüt mu pujalõ,
755	kallist õnnõ kanasõllõ!”

Ale hällis

Ale karjas