11. Laste soputamine.

a. Poeglapse soputamine.

SL 855.
H, Wiedemann 2, 269 < Setumaa ehk Võrumaa - ? < üks naisterahvas (e.a. 1887).

Tulli_ks ma üles hummongu,
naksi_ks ma sanna kütmä,
haari vihta haudma.
Küti_ks ma sanna sarapuusta,
havvi viha vahtrasta,
naksi_ks ma poiga soputama,
soputama, vihutama.
Sopu_ks, sopuq, pojakõnõ,
sopku-i_ks, poig, sulasõs,
sopku-i_ks sumkakandjas -
sopuq iks suurõssa herrässä,
sopu_ks kinäs keisris,
sopu_ks raha kaalah kandjas,
sopu_ks korgõs kuningas,
sopuq punga puuh-hoitjas!
Sopu_ks, sopuq, pojakõnõ,
sopu_ks sinipilvi sisse;
sopu_ks, sopuq, pojakõnõ,
vahapilvi vaihhõllõ;
sopu_ks, sopuq, pojakõnõ,
kullapilvi kotsillõ;
sopu_ks, sopuq, pojakõnõ,
istma ilma veere pääle!
Sopu_ks. sopuq, pojakõnõ,
sopu_iks pad´olõ magama,
sopu_iks tuuli istma!
Sopu_ks, sopuq, pojakõnõ,
sopuq ull´us mant,
sopuq tervüs taskohe!
Sopu_ks, sopuq, pojakõnõ,
sopuq õnnõs, sopuq viläs;
sopu_ks, sopuq, pojakõnõ,
sopuq kar´as kasuma!
Sopu_ks, sopuq, pojakõnõ,
sopuq kirä kirotajas;
sopu_ks, sopuq, pojakõnõ,
raharäti raputajas,
sopu_ks, sopuq, pojakõnõ,
rahapunga puistajas!
Sopu_ks, sopuq, pojakõnõ,
sopu_ks rahha rannani,
sopu_ks, sopuq, pojakõnõ,
sopuq sullõ kullakuhi,
sopu_ks, sopuq, pojakõnõ,
sopuq sullõ vasõvaal,
sopu_ks, sopuq, pojakõnõ,
sopuq sullõ hõpõsard!
Saie_ks poig soputõdus,
saie_ks poig vihutõdus.
Kuulõ_ks, illos herräkene,
kuulõq, kulda hopmanni:
olgõ_ks terveq, aitümma,
siiä_ks sisse laskmast,
s´oo kirä kirotamast!
Maskõ_ks ar mu vaiv:
võtkõ_ks ti rahha rätikusta,
rahapunga puistõlgõq!
Sys iks jäl tulõ tõõsõ kõrra,
astu tõõsõ ao pääle,
kui_ks ti poodat poolõ ruublit,
viskat viisikümnide!
Kuulõ_ks, kulda hopmanni,
kinä mõisa kirotaja,
priski mõisa-perändäjä -
saagu_ks teil hääq hiiroq,
ligi saina lihavambaq:
püsü-i_ks putsaj puusa pääl,
linaseeme lehe pääl!
Ärä_ks minnäq, et ta minnäq -
jummal iks jääguq mi jälile,
Maarja astkuq asõmõllõ!

Tütarlapse soputamine.

SL 856.
H, Wiedemann 2, 275 < Setumaa ehk Võrumaa - ? < üks naisterahvas (e.a. 1887).

Küti_ks mi sanna sarapuista,
havvi viha vahtraista,
teie_ks mi lipõ linohkist,
tõõsõ makõ maasikist,
naksi_ks mi neiot soputama,
soputama, vihutama.
Sopu_ks, sopuq, tütrekene,
sopuq mant surma rist;
sopu_ks, sopuq, tütrekene,
sopuq tõbi tõistõ paika!
Sopu_ks, sopuq, tütrekene,
tõbi_ks tulõ, tõinõ lätt -
kost om tulnu, sinnä minguq:
umma kodo_ks, umma kulpi,
umma liuda_ks, umma lauda,
umma pangi_ks, umma patta!
Sopu_ks, sopuq, tütrekene,
sopuq ilma-ilosas,
sopu_ks, sopuq, tütrekene,
sopuq maa-mamsellis,
sopu_ks, sopuq, tütrekene,
sopuq priskis preilis!
Sopu_ks, sopuq, tütrekene,
sopuq suurõlõ herräle,
sopu_ks, sopuq, tütrekene,
sopuq suurõs imändäs,
sopu_ks, sopuq, tütrekene,
papõrlilli provvakõsõs!
Sopu_ks, sopuq, tütrekene,
klaasi taadõ astma,
sopu_ks, sopuq, tütrekene,
tooli pääle istma
sopu_ks, sopuq, tütrekene,
sopuq kängil käuma,
sopuq piinü pidäjäs,
sopu_ks, sopuq, tütrekene,
sopuq siidi siputajas!
Sopu_ks, sopuq, tütrekene,
sopuq kohvi juujas,
sopuq magusa maitsjas!
Sopu_ks, sopuq, tütrekene,
sopuq kinäs, sopuq õnnõs,
sopu_ks, sopuq, tütrekene,
sopuq viläs vinnümä;
sopu_ks, sopuq, tütrekene,
sopuq õnnõs õdangus,
sopu_ks, sopuq, tütrekene,
sopuq hoolõs hummongus!
Kahe soputamise laulu (nr. 855 ja 856) vahel, sellesama üleskirjutaja sulest, seisavad ilma päälkirjata veel järgmised lauluread:
Tere, illos herräkene,
kuulõq, kulda hopmanni,
pääle ilosa imändi,
papõrlilli provvakõnõ,
valgõ mõisavalitsõja,
kinä mõisakirotaja,
priski mõisaperändäjä:
teid iks ma tulli teretämä,
ütte kirja kirotama!
Kas ja kuida need read tähendatud lauludega ühenduses seisavad, ei ole mitte üteldud.