20. Kelle ma ütle oma oho?

SL 1171.
EKS 8° 4, 223 (22) < Räpina, Kõnnu k. - J.Jagomann < Okse Tanilovits (1877).

Jummal iks hoitkoq toda näiot,
keä_ks eläs imetä,
kua kasus kandjata,
kui_ks mina, näiokõnõ,
mina, kassin kabokõnõ!
Näiokõnõ noorõkõnõ,
kelle ma_ks ütle uma oho,
kelle kaiba uma kah´o?
Olõkõrsilõ kõnõli,
pähits-pakulõ pajadi.
Kõgõ lätsi ma ohkih olilõ,
pääd põtõh põrmandollõ.
Näiokõnõ noorõkõnõ,
ega ma_ks olilt api saa-s,
pähits-pakult parembat!
Kelle ma_ks ütle uma oho,
kelle kaiba uma kah´o?
Kivile_ks ker´ko teele,
kannulõ kalmu teele.
Kivi_ks ütel: "Olõq kidsi!",
kandu ütel´: "Olõq kalgi!"
Kuis ma_ks olõ kidsi, kivikene,
saas´a kalgi, kannukõnõ?
Ega ma_ks olõq tuima suku,
kalõ naase kannõtu -
ilokas iks mino imä,
nal´akas oll´ naane tark:
imet´ iks piimäl ilosal,
võõrut´ võiul valusal.