Tapa vallas elanud kord Põldsaare peres peremees, sõimunimega Rihm-Hans. Selsamal Hansul söönud hunt seapõrsad ära. Hans mõtelnud, et teine peremees, kes tema vihamees olnud, lasknud hundil põrsad ära süüa. Läinud targa juurde, et teist karistada.
Tark lubanud kurjategijale paha teha, aga ütelnud: "Üksnes siis mõjub minu tegu temasse, kui ta tõesti kurjategija on. Aga kui ei ole, siis saad sa nuhtluse endale."
Mõne päeva pärast läinud Rihm-Hans metsast läbi mõisa poole. Tee peal võetud ta aga kinni ja pekstud koledasti.
Hansu kisa peale tulnud mõned inimesed appi. Aga ei ole nähtud kedagi, muudkui Hans karjunud kõigest väest. Tüki aja pärast jäänud kisa järele.
Siis rääkinud Hans suure oigamisega: "Kaks meest tulid metsast välja, kolmenurgelised mütsid peas. Hakkasid minu kraest kinni ning laadisid lepakaigastega selga, nii et ma igal silmapilgul arvasin, et nad mu maha löövad."
Tõenduseks näidanud Hans ümberseisjatele siniseid varpe selja peal.
Teine kord saanud Hans selle targaga kokku, keda ta esiti palus teist meest ära teha, ja kurtnud sellele oma häda.
Tark ütelnud: "Eks ma ütelnud sinule: kui sa tõesti tead, et see mees, keda sa pahategijaks pead, seda paha on teinud, siis saab ta nuhtlust. Aga kui tema süü ei ole, siis tuleb nuhtlus sinu enese külge. Nii ta nüüd on. Sa oled peksa saanud. Seda võin ma sulle veel öelda: need peksjad ei olnud muud kui kurjad vaimud. Sellepärast ei näinud neid ka keegi muu kui sina üksi."
Mees ehmatanud seda kuuldes ära ega ole enam oma eluajal targa juurde läinud.
KJ I 79/80 (63). Käsikirjas: E 6048/9 (2) < Ambla, Tapa v. - J. Ekemann < Mari Ekemann (1893).
Varp, varbi - vorp.