Jaagupi kirikus ripub altari kõrval seina peal suur küljeluu. See on nõnda suur, et ühelgi nüüdsel meie maa loomal nii suurt ei ole. Küljeluu olevat rahvajutu järgi ühe neitsi oma. Neitsi kandnud Türga neitsi nime ja elanud sel ajal, kui kirikut ehitatud, ja olevat ehituse juures töötanud. Kandnud oma süles sinna kokku kõige suuremad kivid, mis kirikumüüri sees on, ja pannud müüri sisse.
Kui kirik valmis saanud, surnud neitsi. Siis võetud üks tema küljeluu ja pandud kirikusse tuleva põlve rahvale mälestuseks.
Veel seisab seal paremat kätt altari kõrval üks kujutus: puust üheskoos väljanikerdatud raudriie, kaitsmiskilp, kindad, kübar, pasun, mõõk, oda, püstol ja palju muid vigureid. Aga nendest kujutustest ei tea rahvas midagi rääkida.
KJ I 47 (39). Käsikirjas: E 21890/1 (19) < Pärnu-Jaagupi, Vee v. - J. Reitvelt (1895).