Artikkel VTK raamatust (<http://www.folklore.ee/seminar>, ISBN 9985-867-11-4). Kõik materjalid kuuluvad autorikaitse alla. Artiklit kasutades viidake selle aadressile.

Maagid ja ravijad ning nende sakraalsed mudelid

"Kõrge kutsumusega inimesed"

Mircea Eliade

Iga religioosse õpetuse saanud mees tunneb vanaks saades täielikult oma hõimu püha ajalugu. See tähendab lõppkokkuvõttes kontakti taastamist püha ajaloo tegelastega ja järelikult ka pühendatust nende võimsatesse loovatesse jõududesse. Nagu muuski maailmas, nii ei ole ka Austraalias inimese suhted pühakute maailmaga üheplaanilised. Alati leidub erakordselt andekaid indiviide, kes tahavad kirglikult saada "religioosseteks spetsialistideks" või on selleks saatuse poolt määratud. Neil arstijatel, teadjatel, shamaanidel või kõrgema kutsumusega (kõrgema tasemega) inimestel nagu neid õnnestunult nimetas Elkin, on hõimu elus keskne roll. Nad arstivad haigeid, kaitsevad kogukonda musta maagia eest, leiavad enneaegse surma põhjustajad ja täidavad olulisi funktsioone initsiatsiooniriitustes.

Ent palju rohkem iseloomustavad teadjat tema suhted üleloomulike jõudude ja teiste hõimu ajaloo pühade kangelastega. Ainult tema suudab tõeliselt taastada müütiliste esivanemate kuulsuse, ta on ainus, kes suudab korrata seda, mida tegid tema eelkäijad, näiteks lennata, tõusta taevasse, rännata maa all, kaduda ja taasilmuda. Veelgi enam, ainult teadja on suuteline kohtama üleloomulikke olendeid ja nendega vestlema; ainult tema võib näha viirastusi ja surnute vaime. Kokkuvõttes võiks öelda, et üksnes teadjal õnnestub väljuda inimkehast ja muuta end vaimolendiks või teisisõnu - muutuda üleloomulike olendite sarnaseks.

Nagu paljudes teisteski paikades, nii ei ilmu teadja ka Austraalias maailma "spontaanselt"; ta on kas üleloomulike olendite või teiste oma hõimu teadjate "looming". Teadjaks võib saada ameti pärimise teel, püüdes kinni teatava müstilise "kutse", olles vaimude väljavalitu või pika isikliku vaimse otsingu tulemusena. Milline aga ka ei oleks teekond maagilise praktikani, ei loeta kandidaati teadjaks enne, kui teda pole tunnustanud teatav hulk "kõrgema kutsumusega inimesi", kui mõni neist pole teda välja õpetanud ja mis kõige tähtsam - kuni ta pole läbinud kergemat või raskemat initsiatsiooni. Enamasti tähendab initsiatsioon ekstaasiseisundisse jõudmist, kus kandidaat kohtub üleloomulike olenditega, peab läbi tegema teatud operatsioone ja võtab ette tõusmise taevasse ja laskumise maa alla.

Kogu see ekstaatiline kogemus nagu ka kogu "katse" stsenaarium järgib traditsioonilisi mudeleid. Näiteks tuleb ametile pretendeerijal magada eraldiasuvas paigas, sageli teadja kalmu juures. Arvatakse, et seejuures näeb ta nägemusi või et tal on initsiatsiooni "ilmutused" - need, mis avalduvad kõigil "väljavalitutel". Tähtsaim kogemus on inspireeriv ilmutus, mille ajal tulevane teadja kohtub üleloomuliku vaimuga, mis annab talle üle oma püha väe. Kohtumine on alati dramaatiline, isegi neil juhtudel, kui (nagu mitmete kaguhõimude puhul) "loomisega" ei kaasne kandidaadi rituaalset "surmamist", ehkki isegi neil juhtudel, nagu me kohe veendume, eeldab teadjakspürgija ümberkujundamine inimesest vaimseks olendiks "surma", millele järgneb "taassünd". Üleloomulikud olendid või nende esindajad muudavad radikaalselt pretendendi kehalist olekut (viies temasse sakraalseid substantse jne), õpetades teda samas aistima ja ilmutama end vaimuna (nt lendama). Hõimudel, millel teadja "loomine" sisaldab tema rituaalset surmamist, võtavad üleloomulikud olendid või nende esindajad kandidaadi elutu kehaga ette teatud operatsioone: nad eemaldavad sisikonna ja viivad tema kehasse pühi substantse, kvartsi või pärlmuttermerekarpe. Milline selle ekstaasi olemus ka ei ole, naaseb pretendent ellu tagasi teise inimesena: ta on silmast silma näinud üleloomulikke olendeid, nemad on tema "loojad" ja õpetajad. Vanadelt meistritelt tuleb tal õppida peamiselt tehnilisi üksikasju. Müstiline initsiatsioon on ühendanud ta vaimse kosmosega, mis sellest alates saab tema reaalseks maailmaks.

Viradjura teadja initsiatsioon

Üldjoontes võib eristada kolme teadjaks saamise staadiumit: 1) ameti pärimine, 2) "kutsumus" või väljavalitus, 3) isiklik "püüe". Kõik need eeldavad teatavat vaimset kogemust, ilma milleta uustulnuka eksisteerimismoodus muutuda ei saa. See ilmneb selgesti initsiatsiooni tüüpilistes võtetes ja protseduurides. Piirkondades, kus amet antakse edasi pärimise teel, valmistab isa poega tõsiselt ette, enne kui kutsutakse esile ekstaas, mis muudab kogu tema elu. Howitt toob tüüpilise näite viradjura nõiast, keda pühitses ametisse (initsieeris) tema isa. Juba väikese poisina viis isa ta põõsastikku ja asetas ta rinnale kaks suurt kvartsikristalli. Need kadusid poisi ihusse ning poiss tundis, kuidas läbi tema voolas "midagi sooja". Taat andis talle juua midagi, mis meenutas "vette asetatud kvartsikristalle. Need olid nagu jää, kuid vesi oli magus." Pärast seda hakkas poiss nägema ilmutusi. Kümneaastaselt, kui tal löödi eakohasel initsiatsioonil suust hammas, näitas isa talle peopesal kristallitükki ja "kui ma vaatasin tema poole, läks [isa] maa sisse ja ma nägin, kuidas ta sealt väljus, üleni punase tolmuga kaetuna. Kartsin väga." Isa palus, et ta püüaks tekitada tükikese kristalli ning poiss tõigi tükikese (võimalik, et tõmbas selle välja oma kehast).

Seejärel viis isa poja läbi maa sees oleva avause hauda. Hauas nägi poeg surnut, kes hõõrus teda üle keha, et teha teda "targaks", ka andis surnu talle mõned kristallid. Kui isa ja poeg hauast väljusid, näitas isa pojale tiigermadu ja ütles poisile, et see on tema salajane tootem (bud'jan) ja et sellest ajast peale kuulub see ka tema pojale. "Mao sappa oli seotud nöör, mille ots näitas meie poole." See oli üks neist maagilistest nööridest, mille teadjad tõmbavad oma kehast ja millest kõneleme hiljem lähemalt. Isa võttis nööri ja ütles: "Järgneme talle!" Madu roomas mitmete puutüvede vahelt läbi, kuni jõudis lõpuks ühe puu juurde, mis oli juurte kohalt eriti jäme. Seal läks madu maa alla, nemad järgnesid talle ja sattusid puu sisse.

Peale puu seest väljumist viis madu nad suure augu juurde. Augus oli palju madusid, kes hõõrusid teda, et teha temast "tarka meest". Seejärel ütles isa: "Me läheme Bayame peatuspaika." "Ta seisis ühel pool mauir'i (nöör), mind aga pani teisele poole, ja me hoidsime käest kinni. Nööri lõpus oli Bayame lind Bombu. Me läksime läbi pilvede ja neist teiselpool oli taevas. Me läksime läbi selle koha, kust lähevad läbi teadjad, ja see avaus avanes ja sulgus väga kiiresti. Isa ütles, et kui ma oleksin puudutanud teadjat sellal, kui ta sealt läbi läheb, oleks see haavanud ta hinge ja koju jõudes oleks ta haigestunud ja surnud. Teisel pool nägime Bayamet istumas oma peatuspaigas. See oli hiigelsuur pika habemega vanamees. Ta istus, jalad enda all ristis, ja tema õlgadelt tõusid taevasse kaks hiigelsuurt kvartskristalli. Seal oli palju Bayamele ja tema hõimu inimestele kuuluvaid poisse, need olid linnud ja loomad."²

Üldiselt algab uustulnuka füüsiline transformatsioon sellest, et ta "neelab endasse" kvartskristallid. Peale seda, kui mõned kristallid on tema kehasse sattunud, võib väljavalitu näha "vaime", kes on nähtamatud neile, keda pole valitud, samuti suudab ta rännata maa all. Koolnu, kes andis talle kvartskristalle, oli ilmselt samuti teadja, ta hõõrus tema keha, nagu madugi seda oli teinud, et anda talle edasi oma jõudu. Initsiatsioon kulmineerus käiguga taevasse, kus poiss ja tema isa nägid Bayamet, kelle õlgadest kasvasid välja kristallid. Neid motiive kohtame me ikka ja jälle ning nende tähendus saab erinevate initsiatsioonitüüpide kirjelduste kaudu üha selgemaks. Esialgu lisame, et yoalaii uskumuste kohaselt kasvas Bayame kristallkalju külge, millel ta istub. Teadjad jõuavad tema asupaika peale ülirasket rännakut: neli päeva ronivad nad mäkke, tippu jõudes joovad nad aga allikast ja saavad oma jõu tagasi. Neid võtavad vastu Bayame vaimudest saadikud, kes lõpuks annavad teadjate palve edasi troonil istuvale Kõrgemale Jumalusele.³ Bayame taevast olemust toonitatakse lõputult, nii näiteks kujutatakse teda kristalse taevakaare külge seotuna.

Bayame ja teadjad

Nii paradoksaalne kui see ka pole, langevad Howitti kirjelduste kaudu meieni jõudnud andmed viradjurade kujutelma kohta Bayame osast teadjate loomisel kokku Ronald Berndti poolt Menindis, Uus-Lõuna-Walesis kogututega. Pretendenti õpetas juba varases lapsepõlves "doktor", teadja, eelistatavalt ta isa või vanaisa. Öösiti võttis teadja hing poisi hinge endaga taevasse kaasa, samal ajal tõusis teadja ise taevasse maagilist nööri mööda, et kutsuda esile vihma. Kui poiss sai 12-aastaseks, "laulis" teadja (st sisendas maagilise laulu abil) talle tootemist abilise. Sel moel teadis poiss eakohase initsiatsiooni ajal juba mõningaid oma tulevase elukutse alustõdesid, "kuid veel polnud tal jõudu, läbinägelikkust ega võimu imesid korda saata."

Kõik selle omandas ta hiljem läbi rituaalide ja hingeliste kogemuste. Kahekümnenda ja kolmekümnenda eluaasta vahel saabus otsustav pühendumisaeg: Bayame teatas sellest unes pretendendi õpetajale. "Samasugused unenäod ilmusid ka teistele õpetajatele naaberhõimudes.... Nad kohtusid ettemääratud ajal oma kandidaatidega pühas kohas. Kandidaadid asetati lehtedest asemele ja teadjad laulsid, et kutsuda välja Bayame. Ta ilmus istujate grupile "õhust". Ta nägi välja nagu teisedki teadjad, ainult ta silmist helkis valgus. Läinud iga pretendendi juurde, ütles ta: "Ma teen sinu," ja tegi nii, et püha "tugev" vesi - räägitakse, et see olnud vedel kvarts - voolas tema peale."

See vesi kattis kõik teadmistesse pühendatavad varvastest pealaeni ja imendus täiesti nende kehasse. Seejärel ilmusid nende kätele suled, kahe päeva möödudes kasvasid neile aga tiivad. Samal ajal Bayame kadus ja õpetajad rääkisid kandidaatidele püha vee ja sulgede tähendusest. Mõlema müstilise objekti puhul on sümboolne seos taevaga ilmne. Järgmises staadiumis kohtub iga pretendent Bayamega isiklikult. Kõrgem Olend õpetab teda lendama ja kvartskristalle kasutama. "Bayame "laulis" tüki [kvartsi] pühendatava laupa, et too suudaks näha asjade olemust. Ta võttis oma kehast ka leegid, laulis need pühendatava rinda ja näitas, kuidas need "vabastada". Seejärel lendas pühendatav Bayame saatel peatuspaika, "lauldes" eelnevalt oma tiivad välja; lendas kohale, istus õpetaja kõrvale ja arutas temaga oma kogemusi."

Kolmas katse toimus juba pärast "loomist". Kõik uued teadjad kogunesid pühale väljakule ja heitsid seal lehtedest asemele. "Pärast "laulmist" ilmus Bayame, pani maagilise nööri iga uuspühendatu rinnale, andes nöörile ümberpööratud u-tähe kuju, mille otsad olid suunatud jalgade suunas - ja "laulis" selle iga uue maagi sisse. Sellest hetkest võis nööri kasutada nii, nagu ämblikud kasutavad ämblikuvõrku. Seejärel jättis Bayame jumalaga ja jättis nad maha." Uued teadjad veetsid pärast seda kaks või kolm päeva üksinduses maagiaga tegeledes.

Teiste, Berndtilt pärinevate tunnistuste kohaselt võivad ekstaatilised tunded või kutse tajumine saabuda ka ilma eelneva ettevalmistuse või spetsiaalsete harjutusteta. Nii näiteks oli üks tulevane teadja jahil ja "tundis äkki, et teda tassiti kuhugi alla ja seejärel edasi - tundmatule maale teispool merd. Seal viis Bayame ta suurde koopasse, kus suunas talle oma "röntgensilmad" ja vaadates otse talle ajju, küsis, kas ta on meheks "tehtud" (st, kas ta on läbinud täiskasvanuks initsieerimise) ja kas isa valmistas teda ette vastu võtma Bayame jõudu ja teadmisi." Kuna vastus oli jaatav, "tegi" Bayame ta ülalkirjeldatud viisil teadjaks.⁴

Seega tuleb välja, et teised teadjad valmistavad tulevast teadjat üksnes eelnevalt tema elukutseks, tegeliku initsiatsiooni viib läbi Bayame. Selleks et suuta eespool esitatud stsenaariumi juures eristada puhtalt illusoorseid elemente konkreetsetest ja reaalsetest rituaalsetest võtetest ja tegevusest, teame me teadjaks saamisest liiga vähe⁵. Võibolla võtab teadjakandidaat hallutsinatsioonide kütkes olles osa erilisest rituaalist, milles Bayame rolli mängib keegi vanadest teadjatest. Erilist tähtsust Kagu-Austraalia teadjate tegevuse ja nende kõikvõimsusse uskuvate inimeste mõistmisel omab aga asjaolu, et nende maagilise jõu allikas on seotud taevase Kõrgeima Jumalusega ja et teadja initsiatsioon tähendab selle jumaluse mitmesuguste omaduste ülevõtmist, millest esimene ja kõige tähtsam on oskus lennata. Viradjura pärimuse kohaselt kogus Bayame enne maalt lahkumist kokku kõik teadjad ja lausus neile, et ta "lõi" nad selleks, et nad jätkaksid tema tööd, kui tema "koju" pöördub⁶.

Teadja initsiatsiooni stsenaarium

Kagu-Austraalia teadja initsiatsiooni stsenaariumi põhielemendid on järgmised: 1) hiilgav koobas, 2) imelised suled, 3) lend, 4) kvartsikristallid, 5) maagiline nöör. Kõik need on seotud taeva ja taevaste jõududega. Taevased elemendid torkavad koopa sümboolikas kõige vähem silma. Edaspidi toome mõned näited Kesk-Austraalia aborigeenide usundist, millele on iseloomulik vastupidine koopaga seonduv sümboolika. Nagu öeldud, rõhutab kaguhõimude taevalikke assotsiatsioone initsiatsiooni toimumispaigaks olevast koopast väljakiirgav hiilgus. Lisame ainult ühe näite: kurnai teadja (mulla-mullung) rääkis Howittile, et unes kandsid tema surnud isa ja paljud teised inimesed ta läbi õhu ja üle mere ning asetasid suure kalju ette, mis nägi välja nagu koduuks: "Ma märkasin, et kaljus oli otsekui avaus või auk. Isa sidus mul millegagi silmad kinni ja viis mu sinna sisse. Sain sellest aru seetõttu, et tundsin, kuidas minu taga nihkusid kõmisedes kaljuseinad. Seejärel võttis ta mul sideme silmilt ja ma nägin, et asun kohas, mis on nagu valge päev ja mu ümber on kõik vanad mehed. Isa näitas mulle paljusid helendavaid, klaasina säravaid eredaid esemeid ja käskis mul mõned neist endale korjata. Kui läksime välja, siis õpetas isa, kuidas teha nõnda, et need esemed läheksid mulle jalgade sisse ja kuidas neid sealt taas välja võtta."⁷

Koobas oli valgustatud või säras seetõttu, et see oli kaetud kvartsiga, mis lõppkokkuvõttes sümboliseerib müstilist taevast. Mis puutub tiibadesse ja sulgedesse, siis on nende sümboolika selge. Tiibade kasvamine müstilise initsiatsiooni tulemusena on väga tuntud motiiv, mida kohtame ka kõrgreligioonides. Nii näiteks usuvad taoistid, et inimese kehale kasvavad suled, kui ta leiab tao.⁸ Platoni sõnul "imetleb inimene oma maailma ilu, meenutab tõelist ilu ja tal hakkavad kasvama tiivad" (Fedr 249e) ja samuti oli "varematel aegadel igasugune hing varustatud tiibadega" (251 b). Neid näiteid on korduvalt kasutatud ja neid arendasid neoplatonistid, kristluse isad ja gnostikud.⁹ Loomulikult on need näited seotud kontseptsiooniga hingest kui lendavast hingesubstantsist, mida võrreldakse ja identifitseeritakse lindude ja liblikatega. Kuid on oluline silmas pidada, et juba arhailistes religioonides võis kohata analoogseid stsenaariume müstilisest initsieerimisest, mida tajutakse kui ülestõusmist, see tähendab kui võimet linnu kombel lennata. Lendamise idee ja püüe inimkeha piire ületada ja "muutuda vaimseks olendiks"¹⁰ on üks kõige levinumaid ja võimalik, et arhailisemaid.

Taevasse rändamine on iseloomulik suuremale osale Kagu-Austraalia hõimude kujutelmadele teadja "loomisest". Vurunjera hõimu muistendi kohaselt kannavad vaimud valitud teadja läbi avause taevasse Bundilu juurde, kellelt ta saab oma jõu.¹¹ Kurnaid eristavad teadjat (mulla-mullunga) ja birra-arkat, "kes ühendab endas prohveti, meedium-vaimu ja bardi funktsiooni" (Howitt: 389). Teadjat initsieerivad Mrartsid ehk põõsastikuvaimud. Läbi tema ninaseljaluu puuritakse auk, millest torgatakse läbi kont; sellest kondist haaravad kinni vaimud ja viivad ta taevasse. Räägitakse, et vaimudele järgnedes tungib teadja avause kaudu taevasse, jõuab taevasele maale, kus ta näeb inimesi tantsimas ja laulmas. Pärast maa peale naasmist õpetab ta nähtud tantse ja laule kurnaidele.¹² Dieri hõimu kunkid suudavad taevasse tõusta juustest punutud köie abil; neil on otseühendus üleloomulike olendite ja ka müütiliste esivanematega (mura-mura).¹³ Berndti andmetel võisid Murreia alamjooksul elava hõimu teadjad tõusta õhku köie abil, mille nad tõmbasid välja iseenda kehast, ka võisid nad võtta endale suvalise välimuse ja muuta end nähtamatuks.¹⁴ Mõnede Viktooria kaguosas elavate hõimude arvates oli teadja taevasse viimine patsiendi ravimise keskseks elemendiks.¹⁵

Samas on teadjate lendamisvõime teada ka kontinendi teiste osade aborigeenide usunditest. Arandade arvates näiteks võtab teadja pilvedes kotka kuju. Elkin tõlgendab seda õigesti sümbolina, mis osutab teadjate lendamisvõimele¹⁶. Kimberlys usuti, et teadjad külastavad surnuid, tõustes nööri mööda taevasse.¹⁷ Teadjate ja Vikerkaaremao tihedad suhted eeldavad samuti teadjate taevasse viimist. Siinkohal esitame Kimberly põhjaosas asuvas Forest Riveri rajoonis elava teadja initsiatsiooni kirjelduse, milles taevasse tõusmine on põimitud sisse eespool kirjeldatust erinevasse stsenaariumisse. Teadja vägi tuleb tervikuna Ungudalt, Vikerkaaremaolt, kuid initsiatsiooni viib läbi "kvalifitseeritud praktik". Meister viib pretendendi taevasse kas nööri (vibunööri) abil, mis lastakse taevast alla ja "mille külge on kinnitatud ristpuu, millele nad mõlemad istuvad", või skeleti kujul, kes ronib köit mööda ülespoole, haarates tal kätest kinni ja aidates jalgadega kaasa. Teisel juhul muutub pretendent esmalt rinnalapseks; teadja paneb ta oma kotti ja seob enda külge. Taeva sissepääsule lähenedes "võtab teadja pretendendi kotist välja ja viskab ta taevasse, millest ta muutub "surnuks." Pärast taevasse jõudmist juhib teadja pühendatavasse väikesed vikerkaaremaod ja mõned kvartskristallid." Pärast tagasi maa peale toomist sisestab "doktor", teadja pretendendisse naba kaudu muud maagilised substantsid ja "äratab" ta lõpuks maagilise kivi abil. "Kui pühendatu oli eelnevalt ümber muundatud, siis saab ta tagasi oma normaalsed mõõdud ja püüab järgmisel päeval iseseisvalt taevasse tõusta." Tema õpetamine algab peale ekstaatilist kogemust.¹⁸Elkin märgib õigesti, et imiku suuruseks vähendamine ja teadja koti sarnasus känguru taskuga juhib mõtted taassünni rituaalile.¹⁹

Koletise poolt allaneelamise motiiv teadja initsiatsioonis

Lõuna-Austraalia Läänekõrbe hõimude teadja initsiatsioon, mida kirjeldab Berndt, toimub sarnase, kuid märksa detailsemalt väljatöötatud stsenaariumi järgi. Pretendenti leinatakse nagu surnut, sest ta "lõigatakse tükkideks", mille järel ta läheb teatud allika juurde. Kaks teadjat seovad pretendendi silmad kinni ja viskavad ta Suure Mao Vonambi lõugade vahele, kes neelab ta alla. Pretendent jääb mao sisemusse määramatuks ajaks. Lõpuks annavad kaks teadjat talle kaks kukkurrotti, mille järel ta oksendab pretendendi välja, paisates ta kõrgele õhku. Too kukub, vajub kaljuprakku ja kaob. Teadjad suunduvad teda kaljugrottidesse otsima, teades hästi, kui palju neid on. Nad peatuvad iga groti juures ja leiavad ta viimasest. Selgub aga, et ta on muutunud imiku suuruseks, "Vonambi tegi ta selliseks." (Siin tõuseb esiplaanile initsiatsiooni teema - lootesarnaseks on ta kahandatud koletise kõhus, mis vastab emaüsale.) Teadjad võtavad imiku kätele ja lendavad temaga tagasi peatuskohta. Peale sellist pühendamist, mis on olemuselt ülimalt müstiline, kuna selle viib läbi üleloomulik olend, algab tegelik initsiatsioon, mille juures peamine roll on vanematel õpetajatel. Lamades maapinnal, ümbritsetuna lõkete ringist, hakkab imik-pretendent kiiresti kasvama ja saavutab oma esialgse kuju. Ta teatab, et tunneb hästi Madu, et nad on lausa sõbrad, sest ta oli mõnda aega tema kõhus. Sellele järgneb üksilduse periood, mille kestel pretendent mediteerib ja suhtleb vaimudega. Ühel viimastest päevadest viivad teadjad ta põõsastesse ja hõõruvad ta keha punase ookriga. "Ta pannakse täies pikkuses selili lõkete ette lamama, seejärel öeldakse, et ta on surnud. Tuleb peateadja, et purustada tema kael ja randmed, tõmmata liigestest välja küünarnukid, reied, põlved ja pahkluud… Tegelikkuses ta lihtsalt käib need kohad terava kiviga üle, mis jätab järele märgid ja sisselõiked." Seejärel asetab ta igasse sisselõikesse eluloova teokarbi, samuti torkab ta teokarbid talle kõrvadesse, et pretendent saaks rääkida vaimudega, võõramaalastega, loomadega ning mõistaks neid; ta asetab teokarbi ka pretendendi laubale, "nii, et seda saaks keerata igasse külge." Samuti täidetakse teokarpidega tema kõht, "et tema elu oleks uuendatud ja et teda ei haavaks ükski relv". Seejärel "laulavad" ta kohal teadjad ja ta ärkab ellu. Kõik naasevad peamisse peatuskohta, kus uus teadja pannakse proovile: täiesti teadmistesse pühendatud mehed heidavad tema pihta odasid, kuid et ta on teokarpidega kaetud, siis ei tee odad talle viga²⁰.

See on näide vägagi rafineeritud initsiatsioonist. Me saame eristada kahte peamist initsiatsiooniga seotud motiivi: 1) allaneelamine monstrumi poolt ja 2) keha tükeldamine - viimane neist on teadja initsiatsioonile ainuomane. Kuigi pühendatu satub Mao sisikonda, mis näib tähendavat rituaalset surma ja uuestisündimist, ta siiski ei sure Mao sisemuses viibides, sest ta mäletab oma sealviibimist. Tõeline initsiatsioonisurm saabub vanade arstijate käe läbi ja ta "tapetakse" sellisel moel, millist kasutavad üksnes teadjad: tema keha tükeldatakse, organid vahetatakse välja ja temasse viiakse maagilised substantsid.

"Läbi vee minek"

Mõningatel juhtudel järgneb initsiatsiooni käigus läbi tule mineku katsele ka teine katse: läbi vee minek. Elkin kogus sellise teadja loomise kohta andmeid kattangi keelt rääkivatelt Port Stevensi lahe põhjakaldal elavatelt aborigeenidelt. Pühendamistseremooniad kestsid kuus kuud. Kui kandidaat "sureb", siis vanad õpetajad viskavad ta tulle ja hoiavad teda seal seni, kuni ta kaob täielikult. Üks selline kandidaat teatas hiljem, et ta "ei tundnud midagi, sest" - nagu kommenteerib Elkin - "kuigi ta nägi enda ümber kõike, oli ta hüpnoosi-sarnases seisundis." Lõpuks "taastasid" vanamehed ta, pannes talle käed õlale, seejärel näidati talle salajasi sümboleid ja selgitati nende tähendusi. Selle tulemusena sai inimene uueks isiksuseks ja kuulus mingis mõttes juba mitte enam maapealsesse, vaid taevasesse maailma." Lähtudes Elkini andmetest on raske ette kujutada, et kõik kandidaadid läbivad sellise tseremoonia, millest samas "targa" loomiseks kindlasti ei piisa. Lõppeesmärgi saavutamiseks peab neofüüt "minema läbi vee." Ta visatakse pühasse allikasse, kust ta vaatab üles taevase olendi Gulambre poole ja palub temalt erilist jõudu. Lõpuks tõmbavad teadjad ta välja ja panevad talle käed õlgadele, et taastada tema teadvus. Initsiatsioon jätkub põõsastikus; kandidaat neelab kvartskristalle, mille ta hiljem maagiliste tegevustega endast uuesti välja tõmbab. Selle tulemusena on uuesti loodud "tark inimene", kes on võimeline unes taevasse tõusma ja haigeid ravima.²¹

Laitu-laitu hõimu arvates on teadja võimeline järve või jõe põhja laskuma ja jääma sinna, vaim Konikatine juurde, terveteks päevadeks. Ta naaseb "verd täisvalgunud silmadega, mis on kaetud mudaga" ja jutustab oma kogemustest. Elkin jõuab õigustatult järeldusele, et "laskumine põhja" on tõenäoliselt "osa initsiatsioonist, hiljem aga privileeg ja hädavajadus ning kuulub isolatsiooni perioodi alla, mille käigus antakse jõud."²² Järved ja allikad on ka vaimude ja kummituste elupaigaks. Järvepõhja laskumine asendab laskumist allilma (descensus ad inferos). Muide, laitu-laitu teadja "luuakse" alles pärast seda, kui ta on kuu aega järjest ööbinud onnis, mis on püstitatud surnud maagi ja arstija hauale.

Pretendendi "tapmise" rituaal

Paljude eespool kirjeldatud initsiatsioonide käigus teeb teadja läbi sümboolse surma, millele järgneb taassünd. Nagu me eelnevalt kolmandas peatükis nägime, on see peamine initsiatsiooni mudel. Kesk-Austraalias ja kontinendi teisteski piirkondades väljendub initsiatsiooniline surm pretendendi "tapmises" ja maagiliste substantside viimises tema kehasse. See stsenaarium on allikates rikkalikult esindatud.²⁴ Piirdume oma ülevaates mõne iseloomuliku näitega. Warberton Rayndge (Lääne-Austraalia) ümbruses elavad hõimud initsieerivad teadjat järgmiselt. Pretendent läheb koopasse ja kaks müstilist tootemolendit (metskass ja emu) surmavad ta, avavad tema kere, võtavad välja siseorganid ja vahetavad need maagiliste substantside vastu. Nad võtavad ka õlaluu ja sääreluu, kuivatavad need ja täidavad need enne tagasipanemist samade ainetega.²⁵

Arandadel on kolm teadja loomise viisi, neid võivad luua: 1) iruntariniad ehk "vaimud", 2) müütilised Eruntshad (õigemini Eruntsha inimeste vaimud müütilisest ajast), või 3) teised teadjad. Esimesel juhul pannakse kandidaat magama koopa suudmesse. Iruntirinia tuleb ja "viskab teda nähtamatu odaga, mis tungib talle tagant selga, läbib keele ja väljub suust. Kandidaadi keel jääb auklikuks, avausest saab kergesti läbi torgata väikese sõrme. Teine oda lõikab tal pea maha ja ohver sureb. Üks iruntarinia viib ta sügavasse koopasse, kus need olendid usundi järgi elavad - seal on alati valge ja voolavad jahedad allikad (need koopad kujutavad aranda paradiisi). Seal kisuvad iruntariniad tal siseorganid välja ja annavad talle asemele täiesti uued. Kandidaat elustub, kuid käitub mõnda aega nagu kuutõbine.²⁶" Iruntariniad kannavad ta seejärel peatuspaika, kusjuures ta on sel ajal nähtamatu nagu need vaimudki, keda näevad üksnes teadjad. Etikett ei luba äsjapühendatud arstijal aasta jooksul praktiseerida; kui selle aja jooksul ta keeles olev auk sulgub, siis kandidaat ei saagi õigust arstida, sest arvatakse, et maagiline jõud on ta maha jätnud. Selle aasta jooksul saab ta teistelt teadjatelt teada ametisaladused, eriti kõik selle, mis puudutab iruntarinia poolt tema kehasse asetatud kvartskive.²⁷

Teine võimalus teadja loomiseks meenutab esimest, selle erinevusega, et Eruntsha ei kanna pühendatut koopasse, vaid võtab ta endaga maa alla kaasa. Kolmas meetod sisaldab pikka rituaali, mis viiakse läbi üksildases paigas, kus pretendent peab vaikides taluma kahe vanema teadja poolt tehtavat operatsiooni. Nad hõõruvad ta keha maagiliste kristallidega niikaua, kui nahk vastu peab, vajutavad kristallid talle pähe, torkavad neid parema käe sõrmeküünte alla ja teevad sisselõikeid keelde. Lõpuks tehakse talle laubale märgid, mida kutsutakse eruntshilda, mis sõna-sõnalises tõlkes on ‘saatana käsi'. Kehale joonistatakse samuti sümbolid - must joon keskel tähistab Eruntshat, joon selle ümber sümboliseerib ilmselt pühendatu kehasse viidud maagilisi kristalle.²⁸ Üks tuntud teadja unmatjera hõimust jutustas Spencerile ja Gillenile oma initsiatsiooni tähtsamatest hetkedest: vana ravija "tappis" ta, paisates temasse viskeodaga kristalle (atnongara kivid). "Seejärel lõikas vanamees välja kogu tema sisikonna, sooled, maksa, südame, kopsud - sõna otseses mõttes kõik - ja jättis ta kogu ööks maapinnale lamama. Hommikul tuli vanamees tagasi, vaatas teda ja pani ta kehasse ja samuti kätesse ja jalgadesse veel atnongara kive ja kattis ta näo lehtedega. Seejärel ta laulis tema kohal, kuni tema keha üles tursus. Kui see oli juhtunud, andis ta talle uued siseorganid, lisas tema sisemusse veel hulga atnongara kive ja andis talle kõrvakiilu, mille järel ta tõusis elusa ja tervena üles.²⁹"

Warramungade juures viivad initsiatsiooni läbi Puntidir vaimud, mis on ekvivalentsed arundade iruntariniatega. Sealne teadja jutustas Gillenile ja Spencerile, et need vaimud tulid ja tapsid ta. "Kuni ta lamas surnuna, avasid nad ta keha ja tõmbasid välja kogu sisikonna, andes talle uue asemele. Lõpuks panid nad ta kehasse väikese mao, kes täitis ta teadja vägedega.³⁰" Binbinga hõimu arvates pühitsevad teadjaid vaimud Mundadi ja Mukanini (isa ja poeg). Kurkuti ravija jutustas, et olles ükskord sisenenud koopasse, kohtas ta vana Mundadit, kes haaras ta selja tagant kinni ja tappis ta ära. Mundadi avas ta keha "otse keskjoont pidi, võttis välja kogu sisemuse ja vahetas selle enda oma vastu, pannes need Kurkuti kehasse. Samal ajal pani ta tema kehasse pühi kive." Kui kõik see oli lõppenud, tõi Mukanitshi, palju noorem vaim, ta tagasi ellu ja ütles talle, et ta on nüüdsest peale teadja. Seejärel võttis ta tema taevasse kaasa, pärast aga tõi tagasi maa peale tema peatuspaika, "kus ta kuulis, kuidas sugulased teda taga nutavad, pidades teda surnuks. Pikka aega viibis ta otsekui poolunes, kuid toibus pikapeale ja nüüd teadsid ümberkaudsed, et ta on saanud teadjaks."³¹

Mara hõimus on teadjaks saamise tehnika peaaegu samasugune. See, kes tahab saada teadjaks, süütab lõkke, keedab rasva, meelitades selle lõhnaga kohale kaks vaimu, keda kutsutakse Minnungara. Alguses muudavad vaimud ta tundetuks, seejärel avavad tema keha ja võtavad välja tema organid, vahetades need ühe vaimu omade vastu. Seejärel äratavad nad ta ellu ja kannavad taevasse. Sellest ajast peale suudab mara teadja öösiti maagilise köie abil taevasse tõusta ja seal "täheinimestega" rääkida.

Austraalia shamaaniinitsiatsioonid

Selle initsiatsiooni tüüpilised elemendid on: 1) neofüüdi "tapmine", 2) tema organite ja luude eemaldamine ja uutega asendamine ning 3) maagilise substantsi, eeskätt kvartsikristallide asetamine temasse. Sama mudelit kohtame ka Kesk-Aasia ja Siberi, Lõuna-Ameerika ja mõnede Melaneesia ning Indoneesia shamaanide initsiatsiooni juures. Kesk-Aasia ja Siberi stsenaariumid pakuvad ülaltoodud näidetele eriti hämmastavaid paralleele. Sarnaselt Austraalia teadjaga läbivad ka Siberi ja Kesk-Aasia shamaanid ekstaatilise initsiatsiooni somaatilise haiguse, vaimse segaduse või magamise ajal. Shamaan näeb, kuidas teda piinavad ja lõpuks "tapavad" müütiliste kangelaste vaimud. Need deemonlikud olendid raiuvad ta keha tükkideks, tükeldavad ta, raiuvad pea otsast, keedavad tema liha, puhastavad luud pehmetest kudedest, kaabivad liha maha ja asendavad uuega, lasevad kehasse uued mahlad.³³ Maagilise substantsi kehasse viimist kohtame harvem: teada on üksnes üksikud andmed rauatükkide kohta, mis asetatakse sulatamiseks katlasse, kus keedetakse shamaani liha ja luid.³⁴ Kuid sellele motiivile leiab paralleele uskumustest, näiteks Malai poolsaarel semangidelt,³⁵ Borneo dajakkidelt³⁶ ja see on väga tüüpiline lõunaameerika indiaanlaste shamanismile.³⁷

Nagu juba märkisime,³⁸ võrdleb Elkin Austraalia teadjate initsiatsiooni Ida-Austraalia mumifitseerimise rituaaliga, mis ilmselt jõudis siia Torrese saartelt, kus praktiseeriti mõningaid mumifitseerimise liike kuni viimase ajani. Veelgi enam, Ekin seostas neid Melaneesia mõjusid teiste, kõrgemate kultuuridega (Egiptus?). Me ei hakka siinkohal otsustama selle üle, kuidas selline shamaanide initsiatsiooni mudel tekkis ja levis, kuid seisukoht, nagu oleks Austraalia versioon seotud mumifitseerimisrituaaliga (eeskätt Egiptuse omaga), on põhjendamatu hüpotees. Kas me peaksime siis seletama analoogiliselt ka Siberi ja Lõuna-Ameerika shamaanide initsiatsiooni mumifitseerimisrituaali mõjudega? Mõnede täiendavate Siberis ja samuti Austraalias fikseeritud initsiatsioonimotiivide lai levik, näiteks uustulnuka rännak taevasse ja maa alla, aga ka kogu maailma shamanismipraktikas esinevad ühtelangevused osutavad sellele, et erinevate shamanismi liikide aluseks olevad nähtused formeerusid religiooniajaloo arhailises staadiumis. Loomulikult ei tähenda see, et shamanismi teatud vormid ei satu aja jooksul tugevate kõrgemate ja hilisemate kultuuride mõju alla. Kesk-Aasia ja Siberi shamanism näiteks kannab selgeid Iraani (algselt seega Mesopotaamia), India ja budistlikke mõjutusi.³⁹ Loomulikult ei saa välistada võimalust, et aasia kultuurid mõjutasid Austraalia müstilisi tehnikaid. Elkin võrdleb austraalia teadjate parapsühholoogilisi võimeid India ja Tiibeti joogide omadega. Tulistel sütel kõndimine, maagilise köie kasutamine, võime kaduda ja taasilmuda, "kiirrännakud" jms on joogide ja fakiiride seas populaarsemad kui Austraalia teadjate hulgas. "Võimalik," kirjutab Elkin, "et eksisteerib mingisugune ajalooline side joogide, India ja Tiibeti okultismipraktika ja kõrgema kutsumusega aborigeenide psüühiliste jõudude vahel. Hinduism levis Malaisia saarestikule, jooga muutus kultuseks Balil, samuti võib tõmmata paralleele mõningate Austraalia teadjate tähelepanuväärsete saavutuste ja nende Paapua kolleegide ja professionaalide omade vahel.⁴⁰

Kui Elkini väide osutuks õigeks, peaks Austraalias olema Kesk-Aasia ja Siberiga võrreldav olukord. See aga ei tähenda, et Austraalia teadjate tavandi, uskumuste ja okultsete tehnikate kogum oleks loodud India mõjutusel. Paljude nende rituaalide ja uskumuste arhailine struktuur on silmanähtav. Veelgi enam, Austraalia teadja paikneb keset oma hõimu sakraalseimat, st vanimat religioosset traditsiooni. Tema maagilised trikid on arhailised ja suuremat osa neist kasutavad shamaanid ja nõiad ka teistes primitiivsetes kultuurides, mille puhul on raske eeldada India mõju (näiteks arktilises piirkonnas ja Tulemaal).⁴¹ Piirdume üksnes ühe sellise triki - nimelt maagilise köie - lühikirjeldusega.⁴² Rääkisime juba wiradjuri teadjast, kes kasutas maagilist köit, et tõusta taevasse. Berndti kogutud informatsiooni kohaselt andis Bayame talle köie ja "laulis" selle uustulnuka kehasse. Initsiatsiooni ajal või enne täiesti pühendatud (initsieeritud) meeste kogunemist demonstreerisid teadjad oma jõudu köie "väljalaulmisel": lamades selili puu all püüdsid nad köit endast välja tõmmata, nagu ämblik tõmbab endast ämblikuniiti, ja ronisid mööda seda, haarates kätega köiest ja tõustes puu latva." Seejärel "viskasid nad köie naaberpuule ja läksid läbi õhu sinna."⁴³

Maagiline etendus, mille tunnistajaks oli wiradjura teadja oma initsiatsiooni ajal ligikaudu 1882. aastal, sisaldas tulistel sütel kõndimist ja tõusu mööda maagilist köit. Wongaiboni hõimu tark lebas selili puu all ja "laulis oma köit välja". Köis tõusis otse üles ja teadja ronis seda mööda üles puu tippu, kus umbes 40 jala (ca 20 meetrit) kõrgusel maapinnast asus pesa." Ronimise ajal oli ta kogu aeg samas asendis - pea kuklas, keha väljasirutatud, selg maa poole, jalad ja käed harkis - nii nagu siis, kui ta maa peal oma "köit välja laulis". Ta ronis pessa ja puhkas seal, lehvitades all ootavatele inimestele. Seejärel tuli ta maa peale tagasi nagu ämblik mööda ämblikuvõrku, selg maa poole. Kui ta maa peal puhkas, oli näha, kuidas köis alla laskub ja tema makku kaob.⁴⁴" Selliseid "trikke" tundsid ka teised primitiivsed ühiskonnad. Näiteks tõmbas ühe Tulemaa hõimu shamaan peaaegu kolme meetri pikkuse "maagilise köie" suust välja, ja see kadus kohe, kui ta selle alla neelas.⁴⁵ Nagu eelmises uurimuses tõestasin, on sellised maagilised vägiteod võrreldavad fakiiride nööriga tehtavate hookus-pookustega. Tegelikult on kaks nööritriki põhielementi, nimelt maagi abilise ronimine köit mööda ja keha tükeldamine, Austraalia teadjate traditsioonides vägagi levinud. Nende trikkide olulisus on silmanähtav: need illustreerivad teadjate okultseid teadmisi, nende võimet väljuda selle maailma piiridest ja tegutseda nagu üleloomulikud olendid või müütilised kangelased. See, et teadja ronib maagilist köit mööda puu latva, annab kinnitust sellest, et teadja suudab taevasse tõusta ja kohtuda kõrgemate olenditega.

Teadjad ja Vikerkaaremadu

Kvartskristallide või muude maagiliste substantside (pärlmutterkarpide või "mao vaimu") viimine tulevase teadja kehasse on kogu Austraalias tuntud idee, mis on seotud maagiliste toimingutega. Selliste substantside valdamine on täiesti vältimatu, sest teadja jõud on nendega seotud ja antakse nende kaudu edasi.⁴⁶ Tegelikult on selliste substantside allaneelamine samaväärne teadja keha müstilise muutmisega. Mõnes Kagu-Austraalia hõimus arvatakse, et kvartskristallid langevad taevavõlvilt alla. Mingis mõttes on need nagu "tardunud valgus"⁴⁷. Peaaegu kõikjal Kagu- ja Edela-Austraalias assotsieerub kvarts taevase maailma ja vikerkaarega.⁴⁸ Pärlikarpegi seostatakse kujutlustega Vikerkaaremaost, see tähendab, et tegelikult assotsieerub pärlikarp taeva ja vetega. Selliste substantside omamine kehas tähistab lõppkokkuvõttes taevaste kõrgemate olendite või eeskätt kosmilise jumaluse, Vikerkaaremao, müstilise olemuse endassevõtmist.

Tegelikult arvab enamik hõimudest, et teadjad saavad oma jõu Vikerkaaremaolt.⁴⁹ Vanimate üleskirjutuste põhjal uskusid Brisbaini piirkonna elanikud, et kvartskristalle oksendab välja Vikerkaaremadu: "teadjad teadsid, kuhu nende järele sukelduda - sinna, kus lõpeb vikerkaar."⁵⁰ Kabi teadjad ühest Queenslandi hõimust saavad Vikerkaaremaolt mitte ainult kristalle, vaid ka maagilise köie.⁵¹ Maateus märgib, et wiradjurade uskumuste kohaselt suudab teadja minna ja kohtuda Wawi maoga, "kes viib ta oma pelgupaika ja laulab talle korrobori jaoks uue laulu". Teadja harjutab seni, kuni saab laulu selgeks, seejärel ta naaseb ja õpetab hõimukaaslased laulma ja tantsima.⁵² Lunga ja djara hõimudel Holls Kricki piirkonnas "lõi" teadjad Kulabel, Vikerkaaremadu, kes "tappis" pretendendi ajal, mil see allikal ujumas käis. Inimene jäi haigeks ja läks hulluks, kuid omandas lõpuks maagilised jõud, mis seostusid kvartskristallidega.⁵³ Unambalide teadja jõu allikaks on Ungud. Magamise ajal kantakse pretendendi hing Ungudi juurde ja ta saab kristallid maa-aluselt maolt.⁵⁴ Ungarininitel kingib teadjale kutsumuse ja jõu Ungud või mõnikord ka taevane kangelane Walangala.⁵⁵

Teadja funktsioonid ja prestiiž

Nüüd näeme, et initsiatsiooni abil saavutatakse pühendatu inimliku olemuse "muundumine". Ta "sureb", tema liha ja luud puhastatakse või vahetatakse välja, keha aga täidetakse maagiliste substantsidega: ta lendab taevasse, sukeldub vee alla või käib maa all, et kohtuda üleloomulike olendite, kangelaste-esivanematega või kummitustega, ning naaseb viimaks ellu radikaalselt "muudetud" olendina. Muide, nüüdsest on ta ontoloogiliselt ja eksistentsiaalselt lähemal algsetele olenditele kui oma hõimukaaslastele. Ta mitte üksnes ei näe ja ei kohtu olenditega, kes on tavaliselt lihtsurelikele nähtamatud ja kättesaamatud, vaid käitub nagu üks nende hulgast, täpselt nagu see, kes teda initsieeris või andis talle salajased üleloomulikud jõud. Sarnaselt algsetele olenditele oskab ka teadja nüüd lennata, kaduda ja taasilmuda, näha elavate ja surnute hingi jne.

Tänu transformatsioonile elab teadja ühtaegu kahes maailmas: oma hõimu reaalses maailmas ja pühas algete maailmas, kus elasid ja tegutsesid algsed olendid. Seetõttu on teadja oma hõimu ja selle müütilise ajaloo kangelaste vahendaja rollis. Muudest hõimuliikmetest paremini saavutab ta kontakti Unenägude Ajaga ja uuendab sel viisil seda maailma. Kuna ta võib oma vabal tahtel minna tagasi müütilisse algete ajajärku, siis ta võib unes "näha" uusi müüte ja rituaale. Selline uus looming lülitatakse lõpuks hõimu religioossesse traditsiooni, kuid neil puudub isikliku uuenduse pitser, kuna nad kuuluvad ühte ja samasse igavesse algsesse Unenägude Aja allikasse.

Teadja ühiskondlikud funktsioonid ja kohustused on seletatavad tema erakordse eksistentsiaalse seisundiga. Ta oskab arstida haigeid, on võimeline nägema haige ihus asuvaid maagilisi esemeid ja kutsuma esile haigusi, ta võib neid aga ka kõrvaldada või hävitada.⁵⁶ Ta võib vihma välja kutsuda, tõusta taevasse või pilvi kokku ajada.⁵⁷ Oma hõimu maagilise agressiooni eest kaitstes tegutseb teadja aga musta maagina: keegi ei oska temast paremini "konti saata" (Austraalias kõige laiemalt levinud musta maagia võte: teritatud kont saadetakse valitud ohvri suunas; tegevust võib saata maagiline laul või loits ning usutakse, et see toimib suure vahemaa tagant) või laulda surmavat mürki ohvrisse. Tema sotsiaalne prestiiž, kultuuriline roll ja poliitiline domineerimine tulenevad eranditult tema maagilisest ja religioossest jõust. Wiradjura hõimus usuti, et väga tugev teadja on võimeline ka surnut elustama.⁵⁸

Tehes kokkuvõtet wiradjura teadja rollidest, rõhutab Berndt tema "kõrget informeeritust kõigist hõimu asjadest, eriti neist, mis puudutavad traditsioonilist religioosset elu". Teadja oli hõimu esimene "intellektuaal" ja samal ajal kõrge sotsiaalse prestiižiga inimene. "Ta oli võimeline enda peale võtma pealiku funktsioone ja juhtima totemistlikku tseremoniaalset elu, niisiis võis temast saada oma rühma ilmalik või ka religioosne liider.⁵⁹ Samas polnud teadja vaatamata talle kuuluvale erilisele privilegeeritud seisundile ainuke, kes võis taastada kontakti algaegade kangelastega ja omandada sel viisil maagilisi ja religioosseid jõude. Iga täielikult initsieeritud hõimuliige võis spetsiifiliste rituaalide kaudu tuua tagasi müütilise epohhi. Nii näiteks viisid "paljunemistseremooniad" või Wondini kuju rituaalset uuendamist perioodiliselt läbi hõimu täiskasvanud mehed. Igaüks esitas episoode pühast ajaloost ja elas sel kombel uuesti selle sündmused läbi. Lisaks sellele võivad mõningaid spetsiifilisi maagilisi jõude vähemalt osaliselt omandada kõik täiskasvanud mehed. Igaüks võib praktiseerida musta maagiat - "laulmist" või "kondi saatmist".⁶⁰ Vihma väljakutsumine ei olnud samuti ainult teadja eesõiguseks. Eksisteerivad professionaalsed vihmameistrid ja lisaks neile palju muid andekaid inimesi, kes võivad vihma välja kutsuda.⁶¹

Peale selle on veel teisi nõidade ja maagide tüüpe, kes suudavad ekstaasi langeda ja kelle funktsioonid kattuvad mõningatel juhtudel teadja funktsioonidega. Nagu eespool nägime, võis teadja võidelda musta maagi vastu, kasutades viimase enda tehnikat. Välja arvatud üksikud erandid kontinendi kaguosas, ei kasuta teadja musta maagiat isiklikel või agressiivsetel eesmärkidel. Neil üksikutel juhtudel, kui ta maagiat kasutab, on see suunatud teiste, vaenulike hõimude liikmete vastu. Nõida ja musta maagi iseloomustab nende antisotsiaalne häälestatus, mis eristab neid äärmiselt selgelt ka teadjatest. Erinevused on vähem märgatavad, kui jutt on teadjast ja nn "korrobori teadjast"- uute tantsude ja laulude loojast. Loomulikult võis iga teadja unenägude või ekstaasi mõju all luua uusi korrobore. Paljudes hõimudes innustavad teadjaid rännakud vaimude maale, ja järelikult saavutatakse hõimu traditsioonide rikastamine tänu sellele, et hõim tunnistab ülevaltpoolt tulnud käske.⁶² Näiteks kulinite, wotobalukkide ja wurrunderide teadjad on ühtaegu hõimu bardid ja mõnikord tuleneb bardianne otseselt Bundilalt⁶³, kurnaid seevastu - nagu juba nägime - eristavad teadjat (mulla-mullunga) ja nägemustest tulvil poeeti, samuti uute korroboride loojat birra-arkat. Mõnes hõimus kuulub uute laulude ja tantsude autor eraldi maagide kategooriasse. Lääne-Kimberleys näiteks on uute korroboride loomine üks teadja funktsioonidest, samal ajal kui Kesk-Kimberleys eristatakse "deemonite teadjat" selgelt "Ungudi teadjast". Deemonite teadja loob uusi korrobore pärast ekstaatilisi (või unes toimunud) rännakuid surnute maale või põõsastikuvaimudega kohtumist, teist liiki teadjate inspiratsiooniallikaks aga on Ungud.⁶⁴

Lõppkokkuvõttes võib teadja ja "korrobori teadja" dihhotoomia aluseks olla teatud tüüpi ekstaatilise kogemuse, täpsemini vaimude ja surnute maale rändamise suurenev religioosne tähendus. Uute tantsude ja laulude loomine hakkas sellistest isiklikest spontaansetest ekstaatilistest kogemustest üha rohkem sõltuma. Seetõttu toetati igati väljaspool traditsioonilise suletud professionaalide rühma piire asuvate indiviidide religioosset ja kunstilist loomingulisust.

"Spetsialistid" ja "novaatorid"

Meie ees on kaks erinevat, ehkki teatud mõttes omavahel seotud religioossete nähtuste kategooriat: 1) teadjate maagilis-religioosse kogemuse mitmekesisuse tagajärjed ja 2) mitteprofessionaalide tendents suurendada oma "jõudusid" ja sotsiaal-religioosset prestiiži professionaalide salateadmiste ja -tehnikate omandamise teel.

Teadja tegevuse vormide mitmekesisust soodustab see, et neil on arvukalt võimalusi eksperimenteerida sakraalsusega ja selle tulemusena omandada maagilisi ja usundilisi jõude. Sarnaselt shamaanidega ja teiste usundiliste professionaalidega on ka Austraalia teadja sakraalsuse spetsialist. Ent tema erakordselt mitmekesine kogemus pühade mateeriatega suhtlemise alal toob endaga kaasa spetsialiseerumise süvenemise ja diferentseerumise; niisiis, nagu me just nägime, võib teatud hetkel teatud hõimudes saada uue spetsialistide kategooria esindajaks vihmameister või ekstaatiline laulu- ja tantsulooja. On raske kindlalt väita, kas uue spetsialisti esilekerkimise protsess toimus endas erinevaid funktsioone ühendava elukutseliste teadjate klassi raamides või vastupidi, spetsialistid kerkisid esile vaimselt andekate, ent elukutseliste hulka mittekuuluvate indiviidide hulgast. Kõige tõenäolisem on, et juhtus nii ja teisiti, sest nagu nägime, võib teadja olla ja sageli ongi ka vihmameister, luuletaja ja selletõttu uute korroboride autor. Samal ajal võib ka iga initsiatsiooni läbinud mees omandada ühe neist tehnikatest ja saada spetsialistiks. Kuid vihmameister ei saa kunagi täita kõiki traditsioonilise teadja funktsioone ega mittekuuluvate korroboride autori rolli.

Mitteprofessionaalide tendents püüelda spetsialistide maagiliste ja religioossete jõudude omandamise poole, on hästi tuntud ja universaalne. Austraalias toetab seda tendentsi ja selle levimist initsiatsioon. Täielikult initsieeritud mees mitte ainult ei tutvu oma hõimu püha ajalooga, vaid teda õpetatakse ka taaselustama legendaarsete algete pühadust. Mõnel juhul (Kimberleys ja mujal) annab ainuüksi indiviidi juhatamine religioossesse ellu talle juurde ühe teadja võimetest - nimelt võime vihma välja kutsuda.

Üldiselt võib öelda, et mitteprofessionaali ees, kes püüab oma maagilisi ja religioosseid jõude suurendada, on avatud kaks teed: 1) musta maagia tehnika ja 2) ekstaatiline kogemus. Kõige elementaarsem must maagia, st "kondi suunamine", on jõukohane kõigile, kuid raskemad toimingud (näiteks "neerurasva varastamine") on spetsialistide eesõiguseks. Lisaks sellele on hirm musta maagia ees ja risk saada nõiduses kahtlustatud nii laialt levinud, et üksnes vähesed annavad järele kiusatusele suurendada oma jõudusid selliste kahtlaste oskuste (tehnikate) omandamisega.

Unenägemine ja ekstaatilised üleelamised seevastu kujutavad endast par excellence maagiliste ja religioossete jõudude allikat. Traditsioonilised teadjad olid ka siin eeskujuks, kuid mitteprofessionaalide ekstaatilised ja unenäokogemused ei olnud niivõrd tugevasti seotud arhailiste eeskujudega, mistõttu nende religioossed ja kunstilised eneseväljendused võisid ilmselt teatud juhtudel hõimukaaslastele küllalt sügavat muljet avaldada. Kuna aga nende ekstaatiline looming polnud erinevalt teadjate loomingust kindlalt seotud väljakujunenud esoteerilise mütoloogiaga, võisid seda omandada ka võõrad, kes modifitseerisid ja kasutasid seda kõrvalistel eesmärkidel. Mõnikord muutusid korroborid maagilisteks, ehkki mitte tingimata kahjutoovateks rituaalideks ("mustaks maagiaks"). Tsivilisatsiooni leviku käigus muutusid mõned korroborid lääne kultuuri mõjul iseseisvateks rändkultusteks. Uute korroboride loomise esialgsed motiivid, eeskätt mitteprofessionaalide soov näidata ja avalikustada oma maagilisi ja religioosseid jõude, loovutavad koha mittetraditsioonilistele ja agressiivsetele meeleoludele. Niisiis kujutavad uued korroborid endast otsekui mässu hõimu traditsioonilise religioosse süsteemi vastu, mida esindavad eeskätt teadjad, samuti ühiskondlikku tunnistust huvi suurenemisest maagiliste jõudude kui selliste vastu. Järgmises peatükis näeme, kuidas Kurangara kultus seda protsessi suurepäraselt illustreerib.

Üldiselt võib öelda, et mitteprofessionaalid või andekad indiviidid kordavad teisel, madalamal tasemel, spontaanselt või läbimõeldult üleloomulike olendite imiteerimise võtteid, mis avatakse ja mida õpetatakse teadjatele initsiatsiooni käigus. Samasugune situatsioon on jälgitav ka mujal maailmas. Mõnes Siberi piirkonnas ja Okeaanias imiteerivad või simuleerivad shamaani käitumist, tema tehnikat ja transsi kõikvõimalikud ekstaatilised ja psüühiliselt haiged indiviidid ning isegi lapsed.⁶⁵ Lõppkokkuvõttes illustreerib see ilming mitteprofessionaalide soove ja lootusi omandada pühade asjade spetsialisti jõudu ja prestiiži, vaevamata ennast raskuste, riski, kannatuste ja pika õppimisega, mida nõuab kõrge kutsumusega inimeste traditsiooniline initsiatsioon. Teatud mõttes võib selles protsessis näha "sekularisatsiooni" algust, kuid see väljendab ka selget vastureaktsiooni privilegeeritud religioossele eliidile ja tahet puhastada oma püha aura selle eliidi väärtustest, käitumisest ja institutsioonidest. Teisalt avab traditsiooniliste religioossete vormide sekularisatsioon tee teiste kollektiivse ja individuaalse elu valdkondade sekundaarse sakralisatsiooni protsessile.

Tõlkinud Mare Kõiva

Kommentaarid