VAENÕLATS' KUU PÄÄL
Ütskõrd elli vaenõlats'. Täl oll' väega rassõ elo.
Täl olliq imä ja esä ärq koolnuq ja tää elli
võõrasimä man. Võõrasimä oll' väega halv ja
hõel. Tää pand' vaestlast kygõ rassõmbat
tüüd tegemä, a süvväq and' kygõ halvõmbat
süüki ja tuud kah väega veidüq. Ku vaenõlats' jovva es
inämb tüüd tetäq, sys sai tää
võõrasimä käest pessä.
Ütskõrd keväjä, ku uibuq häitsi, istõ
vaenõlats' uibu alaq maaha ja nakas' ikma. Vaesõlatsõ silmist
joosiq suurõq pisaraq, a uibust sattõ valgõ häiermäq.
Vaenõlats' kai uibuhäiermit ni laul':
Võõrasimä minno pess, viis'kõrd pääväh vitsa and,
võõrasimä minno pess, viis'kõrd pääväh vitsa and.
Uibust satas häiermit, mino silmist pisarit,
uibust satas häiermit, mino silmist pisarit.
Ütskõrd puul'päävä kästi vaesõllatsõl
sann küttä. Vaenõlats' vei ütsindä sanna vii ja puuq ni
pand' sanna küttümä. Ku sann oll' ärq kütet, sys visas'
vaenõlats' tõisilõ lõunu ja havvut' vihtu.
Tõsõq lätsiq sanna. Kyik käveq jo sannah ärq,
vaenõlats' saa es yks viil sanna. Timä pidi peräh kyiki tõisi
sanna minemä.
Väläh oll' jo suur' üü ja täüskuu paistu taivah,
ku vaenõlats' viil sanna sai. Vaenõlats' oll' jo nii
väsünü, et jovvaki-s inämb sanna minnäq. Tää
jäi sanna läve manoq saisma, kai taivahe ni laul':
Kuukõnõ, kullakõnõ, võtaq minno hindäle
viituujas, vihahaudjas, sannakütjäs, lõunõhiitjäs,
suvõl süü ma soolalda, talvõl käü ma
kängäldä,
suvõl süü ma soolalda, talvõl käü ma kängäldä.
Kuul nakas' väega hallõ vaestlast ja tää võtt'ki
vaesõlatsõ hindä manoq elämä.
Ku väläh paistus täüskuu, sys um vanõlats' sääl
pääl, üte käe otsah um pang' ja tõsõ käe
otsah viht. Vaesõllatsõl um no hüä kuu päält kaiaq,
kuis maa pääl eletäs.
Ni jutuski otsah.
Pildiq om joonistanuq ja vana-aolidseq jutuq võro-seto kiräkiilde ümbre pandnu Jüvä Sullõv.
![[Kuula!]](../icons/msnd.gif)
Marilyn Ots 1.9Mb au
10 a lindistatuq 6. 09. 96 Navi külä Põlva khk
(kiil´ vanaimält Vahtsõliina khk Puspuri k)