13. oktoobril 2004 sai 90-aastaseks kirjandusteadlane Ello Säärits. Rahvaluulehuvilistele ja folkloristidele on ta tuntud oma neiupõlvenime Ello Kirss all. Suurepärane koguja, Oskar Looritsa õpilane jäädvustas unikaalset ainest peamiselt Setumaalt, kus ta kasvas üles eesti asundustalus. See asjaolu andis talle eeliseid nii mujalt tulnud kui kohalike pärimusekogujate ees, ärgas filoloogiline taju suunas märkama esituse ja keele erijooni, legende ja muudki, mis veel päriselt folkloristika kanoonikasse ei kuulunud.

Käesolevas Mäetaguste numbris avaldatud katkend on kirjutatud 14 aastat tagasi, detsembris 1990 ja pärineb käsikirjast pealkirjaga "Eesti asundustalud Petserimaal", kuhu on koondatud isa Karl Kirsi päevik aastaist 1907-1943 ja Johanna Jaagomäe, Ello Sääritsa, Linda Helmi, Lilli Nõmme ning Liidia Kirsi mälestused kodutalust, vanemaist ja eluolust. Lootes, et kogu kirjatööd ja Ello Kirss-Sääritsa kogutud rahvaluulet on peagi võimalik täielikult trükisõnast lugeda, soovib Mäetaguste toimetus siinkohal auväärsele juubilarile südamest õnne.

Süvaoru lähematest naabritest ja ümbruskonnast
Ello Kirss-Säärits

Süvaorule¹ kõige lähemaks, kõige pikema põllupiiriga naabriks oli Tedressaare talu. Meie kutsusime seda peremehe Udras-Jaani järgi Utra taluks. Kahe talu piiril Utra poole peal kasvas keset põldu kõrge ja jäme kask, Utra kõiv, mis paistis loodekaarest otse Süvaoru elutoa aknasse. Piirimees Jaan Udras oli Tedressaarele tulnud Läti piiri lähedalt nn Paganamaalt. Ta olnud silmapaistmishimuline, oma peremeheseisusega uhkustaja ja viinalembeline mees. Vahel olevat ta pikutanud põllul suure kase all, viinapudel kõrval, kui sulased kündsid. Tal oli naine Mai, keda ta kõvasti kamandas. Karistuseks sõnakuulmatuse eest olevat ta pannud Maie linaharja piide peale istuma.

Temast kui vembumehest kõneles isa kord niisuguse loo. Ta ütles, et kui me asusime mammaga Süvaorgu elama ja mamma oli veel noor nagu niiduhein, siis Utra Jaan pani oma kahele tööhobusele nimeks Karla ja Tooni,² nii et nende nimede hõikumine kostnud piirimehe põllult Süvaoru õue ära. Utra Jaani kõige suuremast vägitükist kuulsin ma aga alles 1938. aastal, kui ma Võrumaal rahvaluule pärimuste kogumisel sattusin sinna kanti, kust Jaan Udras pärit oli. Hiljem selgus, et see lugu oli laialt tuntud ka minu koduümbruses.

Oma suurustamishimus otsustanud Udras kord külastada Pankjavitsa mõisniku Peterhofi prouat. Kuidagi oli ta sellest prouale ette teatanud ja lootnud vastuvõttu. Aga proua oli asjast härrale kõnelnud ja härra oli lasknud öösel vahid välja panna. Udras oli kinni võetud ja kettidega läbi pekstud. Sellest ajast olnud ta põdur. Utra Jaanil oli kaks tütart Emma ja Minna ning poeg Ruudi, kellel oli varakult küljes viinaviga ja kes suri noorelt tiisikusse. Kuskile viiendast eluaastast on mulle meelde jäänud Utra Maie matused, kuhu vanemad ka mind kaasa võtsid. Utra Jaan oli siis juba ammu surnud.

Utra piiri vastas Süvaoru lõunaküljel oli väike vabadikumaja, mida kutsuti Taadsi-tareks. Kui Karl Kirss Süvaorgu asus, elas selles oma perega Rõnga Kusti. Tema kohta kõneldakse, ta olnud suur laatadel seikleja, tegelenud äritsemise ja petmistega. Ise olevat ta ütelnud, et egas tema saa oma äri niisama lihtsalt ajada, vaid laadal pidavat tal sabakuub seljas ja kõvakübar peas olema.

Petmiste ja varguste pärast tulnud Kustal sageli vangis istuda. Kord ootamatult vangist koju tulles leidnud ta Utra Jaani oma tarest ahju pealt. Kusta olevat kutsumata külalist pussiga kostitanud, nii et Utra Jaanil oli koju jõudes säärik verd täis olnud. Rõnga Kusta rohked kohtuasjad olevat Kiirova mõisaomaniku nii ära tüüdanud, et see olevat temast lahtisaamiseks lasknud tema majakese maha lõhkuda. Minu mälestuses oli Taadsi-tare kohal ainult väike ahervare, mille peal lokkas puhmas pälümeid ehk koirohtu. Seda hinnatud kõhurohtu ei kasvanud Süvaoru maadel kuskil mujal. [---]

Kommentaarid

¹ Süvaoru on Kirsside asundustalu nimi.

² Karl ja Tooni (Antonina) Kirss olid naabriperemehe-perenaise nimed.