Liisi Laineste on kasutanud oma netinaljade andmebaasi, eriti etniliste naljade osas, ühe materjaliallikana oma magistritöös "Tegelased eesti etnilises huumoris" Töö kaitsti 23. septembril 2004 Tartu Ülikooli kirjanduse ja rahvaluule osakonna nõukogu ees ja sai oponendilt prof. Peeter Tulvistelt positiivse ja esiletõstva hinnangu. Töö annab alul lühiülevaate kaasaegsest huumoriteooriast ja selles nähtuvaist hargnemistest ja suundumustest, käsitleb seejärel lähemalt etnilise huumori teooriat, eriti Christie Daviese, selle uurimissuuna praeguse korüfee tööde vahendusel. Empiiriliseks uurimisteemaks on valitud tegelaste ajalooline dünaamika eesti etnilises huumoris. Konkreetsemaks uurimisaineks on võetud kolm eri ajastuist pärinevat proovitükki: 1) M. J. Eiseni naljaraamatud, mis kajastavad eesti rahvanalja seisu 19. saj lõpul ja sajandivahetusel; 2) Jüri Viikbergi valimik "Naeruga eilsest" (1997), mis annab esindava läbilõike eesti nõukogudeaegsest anekdoodist; 3) eesti kaasaegsete netinaljade varu. Uurimismeetodiks on kvantitatiivne analüüs ja selle tulemusi kommenteerivad teoreetilised arutelud. Tööl on kolm olulist tulemust.

(1) Ta näitab arvandmetele toetudes päevselgelt, et eesti etniliste naljade tegelaskonna ajaline arengutrend on laienev ja globaliseeruv: Eisenil domineerivalt oma rahvusest perifeerlased ja eestlaste keskel elavad muulased (juudid, mustlased); Viikbergil venelased jt üleliidulises repertuaaris põlistunud nn nõukogude rahvad ning üldtuntumad, kindlate etniliste stereotüüpidega märgistatud rahvad väljastpoolt; kaasaegses netis peaaegu mis tahes rahvaste esindajad, kuigi siingi domineerivad selgesti "sotsiaalselt olulised" etnilised tegelased (eestlased ise, venelased, soomlased jt).

(2) Töö näitab, et hoolimata "etnilise ampluaa" tohutust suurenemisest viimase ligikaudu saja aasta jooksul etniliste naljade osakaal naljarepertuaaris tervikuna ilmutab järjekindlat langustendentsi, mida võib pidada maailmas toimuva globalisatsiooni ja etnilise tolerantsi suurenemise ning etnilise maailmanägemisviisi taandumise ilminguks.

(3) Töös tõestatakse, et Christie Daviese mitmed teoreetilised postulaadid peavad paika ehk küll teatud etnilistes, kultuurilistes ja sotsiaalsetes tingimustes (nt anglo-ameerika kapitalistlikus maailmas), kuid ei tohiks pretendeerida universaaalide staatusele: teistes (nt autoritaarsete sotsialistlike reºiimide) tingimustes võivad etnilised naljad olla ohjatud hoopis teistsugustest reeglitest.

Arvo Krikmann