2004. aasta detsembrikuu 10. päeval toimus Eesti Kirjandusmuuseumi konverentsisaalis interdistsiplinaarne (rahva)meditsiiniseminar "Medica". Seminari eesmärgiks oli asuda otsima (rahva)meditsiinist huvitatud eri valdkonna teadlaste ühiseid huviobjekte ja esitleda seniseid uurimistulemusi.

Seni on rahvameditsiini uuringud olnud ühelt poolt folkloristide (Eesti Teadusfondi grant nr 5117) ja etnoloogide nn siseasi, teiselt poolt, hoopis teise nurga alt, on sellega tegelnud meditsiiniloolased, kolmandast küljest aga taimravist vms huvitatud meedikud (tihtilugu väga tulemusele orienteeritult). Ja seda kõike enamjaolt igaüks oma mätta otsast, püüdmatagi leida ühist keelt, kui mõned üksikud algatused välja arvata (nt proviisor Ain Raali ja meedik Aili Paju ettekanded Kreutzwaldi päevadel 1980. aastate lõpul).

Rahvusvahelisel tasandil on aga rahvameditsiiniuuringud, mis iganes nime all neid ka ei esitata, hakanud end kehtestama iseseisva interdistsiplinaarse uurimisvaldkonnana, mille suhtes ütlevad sõna sekka ning pakuvad vaatenurki väga erinevate alade teadlased. Seda enam, et haridustaseme tõus suurendab ka nn tavainimese teadmisi meditsiinivaldkonnast ning Eesti oludes üha kallinev raviteenus sunnib elanikke vaatama igatseva pilguga rahvapärastele raviviisidele.

Seminaril käsitlesid ettekanded valdavalt rahvapäraseid ravivõtteid. Folklorist Piret Paal rääkis halltõvest, selle kajastamisest rahvajuttudes ning tõrjevõtete liigitamisest. Semiootik-proviisor Renata Sõukand kõneles taimraviga kaasnevate tekstide kujunemisest ja informatiivsusest, samuti nende tõlgendamist mõjutavatest teguritest. Folklorist Marju Kõivupuu tutvustas üliõpilaspärimuses kajastatud rahvameditsiini, selle rõhuasetusi ning muutusi viimaste aastate jooksul. Muu hulgas tõi ta esile Eesti erinevatesse rahvusrühmadesse kuuluvate õppurite suhtumisi rahvameditsiini. Meditsiiniloolane, inimgeograaf Ken Kalling heitis pilgu eugeenika küsimustele Eestis. Eriti huvitavaks kujunes kahe tippteadlase dialoog: folklorist Mare Kõiva ettekanne etnopsühhiaatriast ja psühhofüsioloog Jaanus Harro ettekanne depressiooni neuromehhanismidest kajastasid mitte ainult ühe probleemi eri tahke, vaid andsid võimaluse võrrelda kaht täiesti erinevat lähenemisalust ja keelt.

Seminari ajal ja selle järgselt oli rõõm jälgida elavat diskussiooni nii esinejate endi kui ka saalis viibijate seas. Tekkis mitmeid huvitavaid ideid, millest nii mõnigi võiks tulevikus teostust leida. Seminari ettekannete ning arutelu käigus sündinud mõtete alusel valmib järgmine Mäetaguste meditsiini käsitlev erinumber ja saab teoks järjekordne "Medica" sarja seminar.

Seminari korraldas Eesti Folkloori Instituut koostöös Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse ning Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonnaga.

Renata Sõukand