Riina Tomberg. Vatid, troid, vamsad. Silmkoelised kampsunid Eesti saartel. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna rahvakultuuri õppetool 2004. Magistritöö. Juhendajad Annemor Sundbø ja Virve Tuubel. 54 lk, 2 lisa.

2004. aasta detsembris väitles end magistriks Riina Tomberg, kindla kunstnikukäekirjaga tegija. Ta andis oma väitekirjas esimese detailsema ülevaate kootud kampsunite ajaloost Eesti saartel ja neile kuni aastani 1930 osaks saanud kultuurilistest mõjutustest.

Esteetiliselt väga nauditavalt kujundatud ja samaaegselt informatiivse käsikirja juurde kuulub kataloog, kus silmkoetööd on järjestatud paikkondade järgi meeste- ning naistekampsuniteks. Kõigi juures on esitatud metaandmed (arhiivinumber, rahvapärane nimetus), eseme kirjeldus ja värvipilt. Läbi on töötatud Eesti muuseumide ja uurimiskeskuste (Eesti Rahva Muuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Keele Instituut) mahukad käsikirjalised kogud, kataloogitud on kuue kesk- ja kohaliku muuseumi (sh Läti, Soome) ning eramuuseumide eseme- ja fotokogud.

Ajaloolase Jacque Le Goffi sõnutsi vajab tänapäeval igasugune humaansus just ühiskonna ja kultuuri seotust ajalooga, sest see aitab meil orienteeruda olevikus ja tulevikus. Iga inimtegevuse nähtust tuleb seega uurides ja vaadeldes tema kasutamist ajaloolises kontekstis, milles ta omal ajal eksisteeris ja milles ta tänapäevalgi eksisteerib. Euroopa varrastel kudujate gildidele Eestis vastet ei leidu, kuid arvatavasti on üpris sarnane arengujoon, kus riideesemetele lood kudumist koopia, mis tihti võttis üle ka tekstiileseme varasema nime. Põhja-Euroopa kampsunite areng on kulgenud erinevaid teid pidi ja saanud erinevaid mõjutusi, näiteks on Inglismaalt ja Itaaliast levinud Skandinaaviasse siidkampsunid ja ka varane tööstuslik kudumine.

Paraku sisaldavad muuseumid arvukalt esemeid, mille tõlgendamine on olnud pikka aega üksnes fikseeriv või kirjeldav. Esemete asetamine laiemasse konteksti on olnud tagasihoidlik. Üheks põhjuseks on asjaolu, et rahvateadused on põhinenud kirjapandud tekstidel, mida on väärtustatud kõrgemalt kui asju, peetud nendest olulisemaks. Erinevalt on olnud väärtustatud ka tekstilisi ja muid visuaalseid esitamisviise. Sõnalooming säilib lisaks muuseumitekstidele näiteks raamatute ja kirjadena. Esemete säilitamispaigaks on tihti üksnes muuseumid, kus need paiknevad lahutatuna oma algsest ruumi- ja ajakontekstist. Osa neist on võimalik näha väljapanekutel, kus need esinevad kui mineviku majanduse, poliitika ja kultuuri "elavad" tunnistajad. Suuremat osa ei eksponeerita muuseumi näitustel kunagi, nende säilimine kodumiljöös on vähetõenäoline. Silmkoeesemed on just säärased, mille aeg ja koid _ kui mitte kulumine _ jäägitult hävitavad.

Riina Tomberg kirjeldab ja rekonstrueerib seesuguste "elavate" tunnistajate elukäigu, nende sotsiaalse tähenduse (kampsunid kui eesti kihlakingid ja pulmarõivas, kui oluline pühaderõivas Hollandis), osutab pühadekudumite ja argikudumite erinevale värvusele, lihtrahva seas levinud kombele mugandada ja kopeerida kõrgklassi riietust.

Eesti saarte varrastel kootud kampsunite arengulugu 1860. aastatest kuni lokaalsete erijoonte kujunemiseni 19. sajandi lõpuks on mõjutusterohke ja kantud lokaalse identiteedi loomise vajadusestki. Nimetused, kudumistehnikad, kasutatud värvid, mustrid (väidetavalt on tugevaks mõjutajaks olnud ka trükitud mustrilehed), kudumitega seotud sotsiaalsed suhted, usuliikumiste mõjud (tagasihoidlik ühevärvilisus) moodustavad keeruka mustri.

Väitekirja juurde kuuluv praktiline töö on rajatud selle poisi kui piiride ületaja, ühest maailmast teise suunduja kujundile. Vahva on uudse tehnika (trükitehnika kudumil) sissetoomine, sest tõsi ta on, et rahvakunst on ajuti üpris suurte innovatsioonide vastuvõtja ja integreerija. Teise ettevalmistatud kollektsiooni põhikujund maailmapuu/maailmasammas koos lihtsate maagiliste märkidega on minimalistlik, mõjub nagu skitseeritud šamanistlik joonis _ ilmikule mõistetamatu, kuid põnevile kehutav.

Iga katse ratsionaliseerida ajalugu, osutada, kuidas see kujunes, ületada sündmuste ja olukordade fragmenteeritus on teretulnud. Käesolevaga on alustatud suurte silmkoekudumite ajaloo, nendega seotud sotsiaalsete ja kultuuriliste sidemete, laenu- ja unikaalsusesuhete taastamist.

Mare Kõiva