Tallinna Ülikooli Eesti sotsiaalteaduste VI aastakonverents 4. ja 5. novembril 2005.

Kahel konverentsipäeval tehti tööd seitsmeteistkümnes sektsioonis. 5. novembril peeti Tartu Ülikooli etnoloogiaprofessori Art Leete juhtimisel ettekandeid sektsiooni "Sotsiaalantropoloogilised dialoogid" raames.  

Neli esinejat kuuest käsitlesid põhjarahvaid. A. Leete vaatles ettekandes Komi jahimeeste igapäevastrateegiad viise, kuidas noorema põlvkonna komi jahimehed järgivad igapäevaelus vanu jahitraditsioone ja kuivõrd nad kohanduvad või kohandavad end modernse ühiskonna oludega. Jahimeeste igapäevastrateegiad illustreerivad eelkõige kultuurimuutusi kohalikul tasemel, ent annavad aimu ka ühiskonna makrotaseme suundumustest ning mikro- ja makrotasandi vahelisest dialoogist.

Eva Toulouze'i ja Laur Vallikivi ettekanded kuulusid religioonietnoloogia valda. E. Toulouze rääkis õigeusu misjonäride strateegiatest 18. sajandi alguses alanud Venemaa põhjaalade ristiusustamisel. Ta analüüsis kolme misjonäri (metropoliit Filofei Leštšinski, arhimandriit Veniamin ja Obdorski misjoni juhi Irinarh Šimanovski) tegevust ning võrdles nende lähenemist misjonitööle, strateegiate sarnasusi ja erinevusi. L. Vallikivi ettekanne andis hea pildi tänapäeval aset leidnud muutustest - baptismi ja rahvausu segunemisest neenetsi põhjapõdrakasvatajate maailmavaates. Usulist pöördumist kirjeldas Vallikivi kui samaaegselt toimuvat murrangut ja pikaajalist protsessi: murrangut identiteedi ja kõne tasandil ning protsessi kui maailma tajumise viisi muutumise tasandil.

Teoreetilise ettekandega rituaalide sotsiaalsest legitiimsusest erinevate rituaaliteooriate (Émile Durkheim, Victor Turner, Max Gluckman, Jack Goody) valguses jätkas Marko Veisson. Ettekande keskne probleem koondus ümber väite, mille kohaselt rituaali legitiimsuse mingi sotsiaalse rühma seisukohalt määratleb rituaalis manifesteeritavate väärtuste vastavus sotsiaalses rühmas valitsevatele väärtustele. Ettekandele järgnenud arutelus arendati edasi küsimust, mil määral on põhjendatud religioosse ja ilmaliku rituaali eristamine. Esile kerkis küsimus tsiviilreligiooni ja religiooni vahekorrast, nende sarnasustest ja erinevusest ning terminoloogiast.

Florian Siegl tõstatas oma ettekandes Identiteet ja kirjalikkus - mõned tähelepanekud Siberi rahvaste ajaloost küsimused, kuidas mõjutas kirjakeele sünd ja lugemisoskuse tõstmine põhjarahvaste keelestabiilsust ja identiteeti, kas kirjakeel ja sellega seotud väärtused on aidanud nende rahvaste identiteeti säilitada või tugevdada ning kas language endangerment ja puuduv identiteet käivad Siberis ja Kaug-Idas käsikäes. Neile küsimustele otsis F. Siegl vastust, vaadeldes metsaneenetsi, keti, eenetsi, nganssaani, sölkupi, dolgaani, jukagiiri ja itelmeeni kirjakeeli.

Tiiu Jaago ettekanne oli tänuväärne lisandus viimasel ajal aktiivsemaks muutunud Teise maailmasõja mõjude analüüsimisele. T. Jaago näitas kolme naise eluloo kaudu, kuidas jutustamise abil luuakse ühendusteid ja mõistmissildu oma kogemuse ja ühiskonna üldise kogemuse vahel. Väga huvitavaks kujunes võrdlus eesti ja soome elulugude vahel. Keskseks märksõnaks 1930. aastatel sündinud soomlaste elulugudes oli hirm ja vabanemine - mida ebamäärasemaks jäi hirm, seda raskem oli sellest vabanemine; see erineb oluliselt sõja otseselt üle elanud eestlaste kogemustest. Jaago tõi välja, et kui eestlased kirjutavad ja räägivad sõjakoledustest ning sellega seonduvast üsna vabalt, siis soomlastele kipub niisugustel teemadel nagu kannatused ja valu kõnelemine olema pigem tabu, mida püütakse iga hinna eest vältida.

Maarja Kaaristo