Rahvajutukonverents Jutumaailmad. Sõna on asjatundjatel 27. oktoobril 2005 Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis. Korraldaja Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskus koostöös Akadeemilise Rahvaluule Seltsi ja Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonnaga.

Liebe Pille, ich gratuliere Dir vom Herz zu Deinem Geburtstag, Ich erinnere mich an unserer ersten Begegnung in Bucharest in 1969. Mein Gott, wir waren ein bisschen jünger. Aber Du bist wirklich jung geblieben, weil Du immer nett und lustig bist. Bleib so, mein Liebchen! Nii kirjutas oma tervituses Pille Kipparile tuntud ungari jutu-uurija Ilona Nagy. Tõepoolest üllatas hea kolleeg, kellega teed ristuvad jutu-uurimise konverentsidel ja akadeemiliste seltside üritustel seekord mitte uue raamatuga (mis ka lähemal ajal ilmub), vaid väärika sünnipäevaga.

27. oktoobril 2005 korraldati sel puhul Eesti Kirjandusmuuseumi saalis konverents Jutumaailmad. Sõna on asjatundjatel. Konverentsiga tähistati rahvajutu-uurija Pille Kippari 70. sünnipäeva.

Pille Kippar tegi akadeemilist uurimistööd Eesti Keele Instituudi rahvaluule sektoris, hilisemas folkloristika osakonnas, kus tal valmisid muinasjutukataloog ja -monograafiad, artiklid sugulasrahvaste jutupärimusest. Hiljem keskendus ta kalendripühadele ja perepärimusele _ juturepertuaaridele ja jutustamisstiilidele, mida kasutasid ühe hõimu liikmed, lähisugulased. Õigupoolest ongi põhjust pidada teda perepärimuse uurimise pioneeriks Eestis. Viimastel kümnenditel on Pille Kippar jälginud traumajutustusi. Ta oli esimesi folkloriste, kes asus koguma ja analüüsima eestivenelaste tänapäevast (noorte)pärimust olles huvitatud suulise mälu ulatuvusest. Suure kastitäie seesugust kogutud ainest andis sünnipäevalaps konverentsi lõpul hoiule Eesti Rahvaluule Arhiivi.

Rangelt akadeemilise tegevuse kõrval on tänasel Tallinna Ülikooli emeriitprofessoril jagunud aega neli aastakümmet kestnud rahvaluuleloenguteks Tallinna Pedagoogilises Instituudis (nüüdses Tallinna Ülikoolis). Vaevalt on Eestis selle kõrgkooli lõpetanud emakeeleõpetajat, keda ta ei ole koolitanud. Viimastel kümnenditel lisandusid pidevad Eesti kultuuriloo loengud muulastele. Pille Kippar on tuntud raadiohääl ja oma ala populariseerimine, olgu raadios, loengutel, seltside koosolekutel, raamatutes, on ikka olnud tema südameasi.

Konverentsi avas Mare Kõiva sõnavõtuga Kümme minutit Pille Kipparist ja jutumaailmast, päeva lõpetas Pille ja tema poja Jaagup Kippari muusikalis-sõnalis-pildiline ühisesinemine Perelugu piltides.

Nende kahe etteaste vahele mahtus hulk eriilmelisi jutte ja jutumaailmu, esitajateks-analüüsijateks Bronislava KerbelitP Leedust, Annikki Kaivola-Bregenhøj ja Carsten Bregenhøj Soomest ning Eda Kalmre, Katre Kikas ja Risto Järv Tartust. Teemad ulatusid muinasjuttudest lühivormideni, lähemalt käsitleti muinasjutte punamütsikesest, jutustamist, pühadeöiseid õudusjutte, kannibalismi, muistseid eesti raamatuid ja vanasõnade suhteid muinasjuttudega.

Katre Kikas