Poliitiline anekdoot. IV

Poliitiline anekdoot nõukogude okupatsiooni aastatel. 2

Leonid Brezhnevi valitsemisajal (1964-1982) jõudis sotsialistlik ühiskond lõpliku kriisini. Võidurelvastumine, sotsialistlike arengumaade abistamine ja korruptsioon viisid Nõukogude Liidu majanduse krahhi äärele. "Majanduse olukorra ja üldise elujärje halvenemist püüti varjata suureulatuslike propagandaüritustega (töö efektiivsuse ja kvaliteedi eest võitlemine, sotsialistlik võistlus, kommunistliku töö liikumine...)" (EE).

Kommunistliku töö liikumise kampaaniasse olid kaasatud kõik eluvaldkonnad:

Partei peasekretäri kabinetis on loosung: "Meie partei võitleb kommunistliku nimetuse saamise nimel!"

Neil aastail produtseeriti suurel hulgal sotsialistliku töö eesrindlasi , keda tõsteti teiste hulgast igal viisil esile, näit. pandi riigijuhile kirju kirjutama, valiti NLKP kongressi delegaadiks või ülemnõukogusse - ühesõnaga tehti tõsisest ja tublist tööinimesest teiste inimeste naerualune. Üks neist, Viljandimaalt pärit lüpsja Leida Peips oli 1970. aastatel tuntud anekdooditegelane.

Lüpsja Leida kirjutas Brezhnevile kirja. Nüüd on tema maja peale igal hommikul LOLL kirjutatud. Leida seletab teistele, et see on tema enda kirjutatud, kuna ta ootab Brezhnevit külla: "Ma ei kirjuta LOLL, ma kirjutan: "Leonid, olen laudas, Leida!""

Rahva hulgas levib kuuldus, et peale parteikongressi ei suuda Leida Peips enam lehmi lüpsta. Miks? Kuna ta ei saa käsi enam üles-alla liigutada, nagu lüpsmisel vajalik. Käed liikuvat vaid kokku ja lahti nagu plaksutamise puhul.

Võitlust töö kvaliteedi eest illustreerib kõige paremini pildike tõsielust:

Kuskil Venemaal ripub söökla seinal kõrvuti kaks silti: 1. "Meil on eeskujuliku teenindusega asutus"; 2. "Meil on iseteenindamine".

Brezhnevi isikut puudutavates anekdootides pilatakse enamasti tema silmatorkavaid iseärasusi ja veidrusi. Seetõttu on ta kindlalt konkreetsete anekdooditüüpidega seotud, ega vaheldu neis teiste riigipeadega kuigi sageli. Brezhnevi-anekdootide suurt hulka koolilaste repertuaaris [1992. a] võib seletada tema valitsusaja suhtelise hiljaaegsusega (võrreldes Nikita Hrushtshoviga) ja isikuomaste veidruste suure hulgaga (võrreldes näiteks järgmise riigipea Mihhail Gorbatshoviga).

Produktiivseks naljanditeemaks on Vene riigijuhtide komme oma kõnesid paberi pealt maha lugeda:

NSVL-i külastab Thatcher. Toimub pidulik vastuvõtt, kus Brezhnev peab tervituskõne. Ta võtab paberilehe ja loeb: "Lugupeetud proua Gandhi!" Abilised sosistavad talle: "See pole Gandhi, vaid Thatcher!" Brezhnev: "Ma näen ju et Thatcher, aga kirjutatud on Gandhi!"

Brezhnev Prantsusmaal 745 kb .au

Brezhnev on riigivisiidil Prantsusmaal. Toimub pidulik kohtumine Prantsuse presidendiga. Brezhnev võtab taskust paberi ja loeb: "Kõrgestiaustatud härra Valéry Giscard d'Estaing! Tervitan teid isiklikult ja nõukogude rahva poolt!" Seejärel paneb paberi hoolikalt kokku ja pistab uuesti taskusse. Vastuseks peab Prantsuse president peast pooletunnise tervituskõne. Umbes kümme minutit seda kuulanud, müksab Brezhnev kõrvalseisvat Kossõginit: "Vaata Ljosha, ise president, aga täiesti kirjaoskamatu."

Mida pikemaks venis Brezhnevi valitsemisaeg, seda enam süvenes temas lausa haiglane armastus medalite ja ordenite vastu:

Brezhnev kurdab joodikule, et tal pole mausoleumi. Joodik lubab selle talle 3 rubla eest järgmiseks päevaks ehitada. Hommikul tööle minnes näeb Brezhnev, et Lenini mausoleumile on öö jooksul ilmunud kiri (Ljonin).

Vanadus ja haiguse süvenemine muutsid Brezhnevi niigi kehva diktsiooniga peetud kõned lausa naljanumbriteks. 70. aastate lõpus piisas naljaks sageli vaid sellest, kui keegi suvalist teksti Brezhnevi kõnemaneeri, intonatsiooni ja defektidega ette luges, olgu selleks siis NSVL Punaarmee ohvitseri vanne või tsitaat mõnest kongressi kõnest:

Seltsimehed! 401 kb .au

"Seltsimehed! Käivad kuuldused, et ma salvestan oma kõned grammafoniplaatidele. Olen volitatud teile teatama, et need kuuldused on ekslikud, ekslikud, ekslikud, ekslikud..."

Sotsialistlik demokraatia 284 kb .au

Tsitaat NLKP 24. kongressi aruandekõnest: "Seltsimehed! Räägitakse, et meil ei ole demokraatiat, aga see ei ole õige. Meil on demokraatia, aga see on teistsugune demokraatia, see on sotsialistlik demokraatia!"

Vanadusest ja haigustest tingitud juhmus on läbivaks teemaks Brezhneviga seotud anekdootides:

Brezhnev helistab kosmodroomile: "Ameeriklased läksid meist mööda ja käisid Kuu peal ära. Meie omad peavad päikesele lendama." Teda püütakse veenda: "Nad põlevad ju päikesel ära." Brezhnev: "Ka sellele on mõeldud. Start toimub öösel."

Brezhnev näeb Karlssonit oma suvila kohal lendamas. - "Kes sa oled?" - "Karlsson." - "Ei mäleta nagu sind." Karlsson: "No tuletage meelde, minust on raamatki ilmunud." Brezhnev mõtleb, mõtleb: "Ahaa, meelde tuli. Aga kus siis on su sõber Engelsson?"

Brezhnev tuleb Indiast, punane täpp otsa ees. Miks? Brezhnev selgitab: "Indias näidati näpuga otsa ette ja öeldi, et mul on selle koha peal miskit puudu."

(Gulagi arhipelaagiks nimetati NSVL-i vanglate võrku.)

Hoolimata riigi esimese mehe lausa naeruväärsest põdurusest oma viimastel valitsemisaastatel ülistati korrumpeerunud riigiaparaadi survel peasekretäri isikut endise ja üha suureneva hooga. Lugematutel kongressidel ja koosolekutel peetud sõnavõtud vältasid tunde ning olid täiesti sisutud, kuid neile reageeriti "tormiliste kestvate kiiduavaldustega".

Peale kongressil peetud kõnet sõimab Brezhnev oma abilist: "Tellisin teilt veerandtunnise kõne, oli aga tunniajaline!" Abiline õigustab ennast: "Aga te käskisite mul ju kõne esitada neljas eksemplaris!"

Brezhnev sõidab lennukiga. Äkki kukub lennukil põhi alt ära. Kõik haaravad kinni torudest, pinkidest. Brezhnev köhatab ja ... järgneb aplaus.

Lasti välja Brezhnevi mark. Seda ei õnnestu aga kuidagi kleepida. Ühed sülitavad valele poolele, teised lakuvad valelt poolt.

Brezhnevi ema on pojal külas. Ümberringi on meeletu luksus. Brezhnev küsib emalt, miks see nii murelik on. Ema hakkab nutma: "1917-ndad aastad meenusid. Järsku tulevad jälle punased."

1960-1970. aastail osales NSV Liit Vietnami sõjas, 1968. a. surus maha Tshehhoslovakkia demokratiseerimisliikumise, 1979. a. alustas sõda Afganistanis. Riigi esimene mees aga sõitis mööda maailma ringi ja rääkis rahust.

Mis on ühist Brezhnevil ja Karlssonil? - Mõlemad on parajalt paksud mehed oma parimates aastates, mõlemad lendavad ringi mööda maailma ja lehvitavad oma väikese paksu käekesega: "Rahu, ainult rahu!"

Afganistani sõitvatele noorsõduritele seletatakse, et iga vastase pea eest saavad nad 100 rubla. Lennuk maandub. Varsti tulevad kõik tagasi pilusilmsete peadega. Kapten: "Lollid! See oli vahemaandumine Kirgiisis!"

"Vennasmaade abistamine" ja nende probleemidesse sekkumine jätkub endise hooga. NSV Liidu töölisklass elab kaasa Tshiili seltsimeeste saatusele, ükskõiksed ei olda ka noorte Aafrika demokraatiate käekäigu suhtes.

Tehases on parteikoosolek. Partorg räägib, et tapetud on meie sõber Allende. Vana kommunist tagumisest reast ei kuule ja palub korrata. Kui vanake ka viiendal korral ei kuule, vihastab partorg: "Ubili kogo nado, tõ sobranije ne mesai!"

(Tõlge: "Tapeti, keda vaja, ära sega koosolekut!" Salvador Allende oli Tshiili vabariigi president 1970-1973, sotsialist. Ta tapeti kindral A. Pinochet'i sõjaväelise riigipöörde käigus.)

Tööline pahandab: "Ma ei tea küll, kes on seltsimees Tshiili, aga kui ta Luisi korvalanist välja ei lase, siis mina homme tööle ei lähe!"

(Luis Corvalán - 1958. a-st Tshiili Kommunistliku Partei peasekretär, arreteeriti 1973. a. sõjaväelise riigipöörde käigus, vabastati vanglast 1976. a. rahvusvahelise solidaarsusliikumise survel: tema toetuseks korraldati miitinguid ja tööseisakuid.)

Komsomolifunktsionär on Aafrikas banketil. Temalt küsitakse, kas talle meeldib Lumumba. Jaatava vastuse peale ütleb võõrustaja: "Võtke siis veel tükike!"

1980. a. toimusid Moskvas olümpiamängud. Seda hoolimata sõjast, mida NSVL pidas Afganistanis ja hoolimata mitmete riikide (sh USA) boikotist neile mängudele, mida peeti sõdiva riigi territooriumil.

Raadiost kõlab diktori paatoslik hääl: "Siin Moskva, siin Moskva! Edastame NSVL valitsuse teadaande: Varem ekslikult välja kuulutatud kommunismi asemel tulevad 1980. aastal Moskvas olümpiamängud!"

1970. aastate lõppu iseloomustab nõukogude ühiskonna jõudmine täieliku absurdini. Valitseb stagnatsioon, rahvast on haaranud tüdimus ja apaatia:

Mis algab kell 21.00 ja lõpeb teadmata ajal? - "Vremja".

(Pooletunnine uudistesaade "Vremja" võis ette hoiatamata venida mitme tunni pikkuseks, kui hakati üle kandma riigijuhi sõnavõttu mingil koosolekul.)

Millal raisatakse kõige rohkem vett? - Siis, kui käib "Vremja" - kes käib vannis, kes WC-s, kes peseb nõusid.

Venemaa elektroonikud lõid uue tüübi televiisoreid, mille ekraanil on automaatsed harjad, kuna paljud nõukogude inimesed telerit vaadates sülitavad ekraanile.

Moskva ja kogu Venemaa patriarh Pimen, uurides põhjalikult NLKP 24. kongressi otsuseid, jõudis järeldusele, et maailma lõpp on võimalik ka ainult ühel eraldivõetaval maal.

(Pimen oli patriarhiks alates 1971. aastast. Nali on inspireeritud Lenini teose "Imperialism kui kapitalismi kõrgeim staadium" (ilmus 1916. a.) järeldusest, et imperialismiajastul võib sotsialistlik revolutsioon võita esialgu mõnel või isegi ühel kapitalistlikul maal eraldi).

Suhtumist kommunistlikku ideoloogiasse ilmestavad kõige paremini keerdküsimused:

Mille poolest erineb tsarism sotsialismist? - Tsarismi ajal läheb võim üle isalt pojale, aga sotsialismis vanaisalt vanaisale.

Kes on krokodill? - Parteisse pugenud sisalik.

Kas teistel planeetidel on elu? - Ei, ka seal pole mingit elu.

Tülpinud rahvas ei näinud lootusetust olukorrast muud väljapääsu, kui oodata kehva tervisega riigijuhi surma:

Mees läheb kioskist ajalehte ostma. Äkki märkab ta ajalehe esileheküljel leinaraami ja hüüatab lootusrikkalt: "Oh-oo!" Ajalehemüüja vangutab kurvalt pead: "Mk-mm!"

Brezhnev suri ära. Venelased ei taha teda matta. Lõpuks on juudid nõus matma. Venelased vaidlevad vastu: "Jeesuse matsite maha ja kolme päeva pärast tõusis ülesse."

Brezhnevi haudalaskmisel juhtus äpardus - kirst kukkus haudalaskjate käest mürtsuga hauda. Rahvas selgitas äpardust nii: Brezhnev olevat tahtnud nõukogude rahvale hüvasti! (vene k. proshtshaite) öelda, haudalaskjad aga saanud tema pudikeelest valesti aru, et: visake! (vene k. brossaite).

Brezhnevi surma järel alanud võimuvõitluse käigus kerkisid lühiajaliselt NSVL-i etteotsa Juri Andropov (võimul 1982-1984) ja Andropovi surma järel Konstantin Tshernenko (võimul 1984-1985), kes ka ise aasta pärast suri.

Miks Andropov ja Tshernenko valiti poliitbüroosse ühehäälselt? - Andropovil olid kõige kehvemad neerud, Tshernenkol kõige kehvem kardiogramm.

Riigijuhtide matusetseremooniad (aastatel 1982-1985 mattis NSVL kolm riigipead) on tollel ajajärgul viljakaks naljandiaineseks:

"Vremja" algab leinaraamiga ja diktor ütleb: "Kallid seltsimehed, te hakkate arvatavasti naerma, aga meid on tabanud jälle raske kaotus."

Punasel väljakul toimub riigipea matusetseremoonia. Tshuktshi trügib lähemale. Ta peetakse julgeolekumeeste poolt kinni: "Teie pääse, palun!" Tshuktshi teatab uhkelt: "Mul on abonement!"

Televiisoris kantakse üle riigipea matusetseremooniat. Naine vaatab seda süvenenult. Samal ajal kantakse teisel kanalil üle olümpiamänge, mida mees tahaks vaadata. Mees naisele: "Ole nüüd inimene, vahetame kanalit. Olümpiamängud toimuvad ju ainult iga nelja aasta tagant."

Juri Andropov (armeekindral, 1967-1982 NSVL Riikliku Julgeoleku Komitee esimees) püüdis riigis tekkinud kriitilist olukorda parandada administratiivsete abinõudega, nt kuulutas välja võitluse töödistsipliini tugevdamise eest. Rahva mälus on aga esikohal eelkõige tema KGB-line lähiminevik.

Algab lastesaade. Saatejuht alustab magusal ilmel: "Tere, lapsed! Täna on meil külas onu Jura. Kutsuge nüüd kõik oma isad-emad ja vanaisad-vanaemad ka televiisori juurde. Ja kui nad ei taha tulla, siis kirjutage meile!"

Spetsialistid üle kogu maailma sõidavad uurima, kelle muumia leiti hauakambrist. Moskvast lähevad kaks KGB meest. Ühegi riigi spetsialistid ei suuda muumia isikut tuvastada. Lõpuks sisenevad hauakambrisse NSV Liidust saabunud mehed ja töötavad seal kaks tundi. Väljudes hauakambrist pühivad nad higi ja teatavad: "Lõpuks tunnistas üles. Ta on Ramses XII."

Mees teatab KGB-le, et tal lendas papagoi ära. - "Mis see meie asi on?" - "Ma tahtsin teile ainult öelda, et ma ei jaga tema poliitilist maailmavaadet."

Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu riigipeade koloriitse rea lõpetas Mihhail Gorbatshov, kelle uutmispoliitika annab viimase hoobi niigi kõikuvale impeeriumile.

Nimeta 20. sajandi Vene vägilased! - Vladimir Mudrõi, Jossif Groznõi, Nikita Kukuruznik, Leonid Mironosets, Juri Dolgoruki, Mihhail Perestrojets.

(Tegemist on Lenini - Vladimir Tark, Stalini - Jossif Julm, Hrushtshovi - Nikita Maisikasvataja, Brezhnevi - Leonid Rahukandja, Andropovi - Juri Pikkkäsi ja Gorbatshoviga.)

NSV Liidu demokratiseerimise katse lõppes 20. sajandi ühe viimase impeeriumi lagunemisega.