Aprillikuu 9. päev Kõnnime Elluga küla algusesse, lähme Arnold Kõvaga juttu ajama. Tema naine ei oska eesti keelt, Arnold aga räägib muuhulgas ühe kogumisreisi parema muistendi, mille kuulnud vanamammalt, Kõva Idalt. Meie tuleku üle tunneb headmeelt ning käsib muudkui küsimusi anda. Ell siis annabki. Turske 41-aastase mehega kohtume veel. Otsime surnuaeda, sajab ja tuiskab lund. Üha enam tundub, et kogu küla on korrast ära, et midagi on lahti nende inimestega. Kes aru poolest tundubki normipärasem, see on lihtsalt purjus. Süngust lisab kahe vaenutseva leeri olemasolu. Käime Elluga veelkord Elfriede Orno juures, seekord süüdistab ta külanaisi enda eksitamises, nii et ta küla otsast enam koju ei osanud tulla ning selles, et nad ristinellapäe matusseaias ragusid. Meile ütleb, et me ei kardaks, Jumal on teiega, teile midagi ei tee, vot mis ma ütle. Päevatagune küla.