Minnal hakkas süda valutama, kas ta ikka selgitas täpselt, kuidas neid sõnu lugema peab. Muidugi on ta nõus seda näitama, õnneks pole Aivar veel jõudnud välja minna. Filmime. Näib, et kumbki naisterahvas ei taipa päriselt, millega tegemist, sest Ksenja jääb seisma otse kaamera ette ega saa aru minu püüdest teda ära juhtida. Tegemist polegi lavastusega, Minna ei näitle, vaid loeb päriselt, mähib pärast mustad villad ajalehe sisse ning ulatab mulle: Pane karmanide!, sest neid saab edaspidi kasutada. Igal pool soovitakse meile Hääd teereisi! Teiste viisakusvormelite nappuse kõrval on see üldlevinud. Küla tundub täna õhtul nii omane. On tuuline, päike loojub, koeradki ei haugu, on juba tuttavad, inimestest rääkimata. Lähen mööda tänavat, lapsed jooksevad puulõikamise juurest lähemale, hüüdes Tjotka idjot! ning teretavad mind püüdlikult Zdravstvuite! Õhtul käime saunas, nagu mitmed Siberi saunad, on seegi meile vingune - Ell kukub ristiseliti saunalävele maha. Soojendan kontramarka ees varbaid, perenaine peseb köögis nõusid ning vaatab läbi lahtise ukse televiisorit. Mõtlen ajast ning sellest, et nii Siberis, Setus kui Kihnus on kätte jõudnud Santa Barbara aeg.