Pealkiri
Eha, snd. 1939. a. Võrumaal
Tekst
Minu mängud aastatel 1949–1953
Minu ema Hilda Konsap (1911–2008) oli Põlvamaal Leevakul "Komsomoli" kolhoosis (hilisem Ruusa sovhoos) lüpsja ja ka karjak.
Kodus oli meid 3 last: Eha, snd. 1939. a., Vello, snd. 1943. a., ja Endel, snd. 1945. a. (emal sündis iga riigikorra ajal laps, Eha – Eesti ajal, Vello – Saksa ajal ja Endel – ENSV ajal).
Kui ema ja isa tööl olid, siis meie lapsed mängisime kolhoosi karjapidamist. Selleks olid meil suured kuusekäbid lehmadeks, väiksemad kuusekäbid vasikateks ja männikäbid lammasteks. Puuokstest tegime karjakoplid ja panime sinna lehmad ja vasikad sisse. Lambad olid eraldi aias. Panime aeda purgiga vett joogiks ja rohelisi heinatutte söögiks. Siis me söötsime ja jootsime neid käbisid ühekaupa ja seejärel panime ühte aianurka magama. Vahel läks aed katki ja lehmad läksid kiini (jooksu). Lambaid pügasime mängult ja enne seda pesime veega, et vill oleks puhtam.
Õhtupoole hakkasime lehmi lüpsma ja piima kurnama. Nalja sai, vahel läks piimanõu ümber, siis oli riid majas. Aedu oli mitmeid, elumaja otsas sirelipõõsaste juures. Sirelilehtedest tegime suus hammaste abil erimustreid ja riputasime lehti aia peale. Kõige hullem oli see, kui hommikul õue minnes selgus, et kanad olid meie karjaaiad ära lõhkunud ja käbid laiali siblinud. Tuli uuesti alustada.
Vennad meisterdasid endale puust püssid ja mängisid marjapõõsaste vahel sõda, tulistamist.
Minu ema Hilda Konsap (1911–2008) oli Põlvamaal Leevakul "Komsomoli" kolhoosis (hilisem Ruusa sovhoos) lüpsja ja ka karjak.
Kodus oli meid 3 last: Eha, snd. 1939. a., Vello, snd. 1943. a., ja Endel, snd. 1945. a. (emal sündis iga riigikorra ajal laps, Eha – Eesti ajal, Vello – Saksa ajal ja Endel – ENSV ajal).
Kui ema ja isa tööl olid, siis meie lapsed mängisime kolhoosi karjapidamist. Selleks olid meil suured kuusekäbid lehmadeks, väiksemad kuusekäbid vasikateks ja männikäbid lammasteks. Puuokstest tegime karjakoplid ja panime sinna lehmad ja vasikad sisse. Lambad olid eraldi aias. Panime aeda purgiga vett joogiks ja rohelisi heinatutte söögiks. Siis me söötsime ja jootsime neid käbisid ühekaupa ja seejärel panime ühte aianurka magama. Vahel läks aed katki ja lehmad läksid kiini (jooksu). Lambaid pügasime mängult ja enne seda pesime veega, et vill oleks puhtam.
Õhtupoole hakkasime lehmi lüpsma ja piima kurnama. Nalja sai, vahel läks piimanõu ümber, siis oli riid majas. Aedu oli mitmeid, elumaja otsas sirelipõõsaste juures. Sirelilehtedest tegime suus hammaste abil erimustreid ja riputasime lehti aia peale. Kõige hullem oli see, kui hommikul õue minnes selgus, et kanad olid meie karjaaiad ära lõhkunud ja käbid laiali siblinud. Tuli uuesti alustada.
Vennad meisterdasid endale puust püssid ja mängisid marjapõõsaste vahel sõda, tulistamist.
Täisviide
EFA I 170, 67/9 < Hageri khk., Kohila al. < Räpina khk., Leevaku k. – Eha Asperg, s. 1939. a. (2013)
Maakond
Kihelkond
Räpina
Koguja
Mälestustes kirjeldatud aastakümnend
Koguja sünniaeg
1939