Trihvaa

Trihvaa

Võetakse koht, kus teiste peitjate otsija peab lugema ja joostakse sinna tormi. See, kes viimaseks jäi, peab lugema. Antakse talle arv (50–200), mida ta peab lugema. Tema lugemise ajal peidavad teised endid ära. Kui keegi saab ilma otsija nägemata lipata puu juurde ja hüüda „trihvaa“, on ta vaba. Jõuab aga otsija temast teel ette ja hüüab enne „trihvaa“, on ta kinni. Kui eelmised on kinni ja viimane võidab enda vabaks, on kõik vabad. Kui otsija on väga jõuetu ja kolm korda on lugenud, loeb see, kelle ta esimesena on kinni löönud. Mängu ajal võib ka riideid vahetada. Näiteks: kui müts vahetatud ja vale mütsiomanik paneb pea nurga tagant välja, nii et otsija näeb ning hüüab õige omaniku nime, saavad mõlemad vabaks. Kui kõik on käes, loeb see, keda esimesena nähti ja hüüti puu juures (tema nime ja „trihvaa“).

ERA II 99, 187/9 (5) < Tartu l. – Ado Kalev Landmann, Tartu poegl. keskkooli õpilane, s. 1920 (1935)

Tartu l