Pealkiri
Mõisamäng
Tekst
Kepiga tehakse murule säärane kuju, nagu joonisel näidatud. Lapsed mängivad kiviga. Kivi visatakse esimesse latri ja laps peab ühe jala peal hüpates kivi ära tooma. Kui see on korralikult sündinud, siis viskab ta teise ja pärast kolmandasse latri ja ikka ühe jala peal hüpates kivi ära tuues. Kui esimese, teise ja kolmanda käik on hästi õnnestunud, tuleb neljandasse minek. Risti koha peal peab kahe jalaga hüppama. Niisiis, üks jalg jääb teise ja teine kolmandasse latrisse. Neljandas aga jälle ühe jala peal ja samuti ka viiendas, kuuendas ja seitsmendas latris. Kaheksandasse minnes hüpatakse teise risti koha peal kahe jalaga ja tuuakse sealtki kivi ära.
Sellejärel visatakse kivi „mõisa“ ja minnakse eelpool tähendatult hüpates mõisa ning mõisas ollakse kahe jala peal ja pannakse kivi päti (jalanõu) ninale ning tullakse tasakesi sammudes mõisa piiridest tagasi viskekohta ja seal visatakse kivi varvastelt ja püütakse kinni. Teist korda tuuakse kivi õlal mõisast ära ja kummardutakse ja lastakse õlalt pihku kukkuda. Kolmandat korda tuuakse kivi pea peal ära ja kukutatakse samuti pihku. Kui kõik need toimingud on korraliselt sündinud, on esimene hakkaja korraga võidumees, ilma et teised oleks saanudki mängu alustada. Juhtub aga kivi visates valesse kohta minema, peab esimene mängija kivi teisele andma ja see hakkab mängima. Juhtub sellel mõni äpardus, näiteks hüppab seal kahe jalaga, kus ühega peab hüppama, annab see jällegi mänguõiguse teisele. Nii käib mäng ikka kordamööda. See, kel segi on läinud, hakkab sealt uuesti peale, kus segi läks. Nii siis mängitakse. Kes kõige viimaseks jääb oma toiminguga, see on kaotaja.
Sellejärel visatakse kivi „mõisa“ ja minnakse eelpool tähendatult hüpates mõisa ning mõisas ollakse kahe jala peal ja pannakse kivi päti (jalanõu) ninale ning tullakse tasakesi sammudes mõisa piiridest tagasi viskekohta ja seal visatakse kivi varvastelt ja püütakse kinni. Teist korda tuuakse kivi õlal mõisast ära ja kummardutakse ja lastakse õlalt pihku kukkuda. Kolmandat korda tuuakse kivi pea peal ära ja kukutatakse samuti pihku. Kui kõik need toimingud on korraliselt sündinud, on esimene hakkaja korraga võidumees, ilma et teised oleks saanudki mängu alustada. Juhtub aga kivi visates valesse kohta minema, peab esimene mängija kivi teisele andma ja see hakkab mängima. Juhtub sellel mõni äpardus, näiteks hüppab seal kahe jalaga, kus ühega peab hüppama, annab see jällegi mänguõiguse teisele. Nii käib mäng ikka kordamööda. See, kel segi on läinud, hakkab sealt uuesti peale, kus segi läks. Nii siis mängitakse. Kes kõige viimaseks jääb oma toiminguga, see on kaotaja.
Täisviide
ERA II 92, 175/7 (1) < Hanila khk., Massu v., Kõera k., Kipri t. – Helmi Martin, Mõisaküla algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Maakond
Koguja
Kihelkond
Hanila