Kus kana? Osalisi 2–30. Üks seisab kellegi ette, teised istuvad. Seisja pitsitab kedagi ninast ja küsib: „Kus kana?“ Istuja: „Kogri järves.“ Seisja: „Mis ta teeb sääl?“ Istuja: „Muneb.“ Seisja: „Mitu muna?“ Istuja: „10“ (ehk ükskõik kui palju). Seisja: „Misukese mulle annad?“ Istuja: „Inetu.“ Siis seisja näpistab nina. Aga kui ütleb: „Ilusa“, siis seisja ei näpista ja osad vahetuvad.
Täisviide
ERA II 98, 283/5 (6) < Maarja-Magdaleena khk., Vara v., Kaarli algkool – Ülo Sass, Kaarli algkooli õpilane, s. 1924 (1935)
Osalisi: 2 Istutakse põlved vastamisi, hakkavad mõlemad plaksu lööma parema käega, nii et peopesad vastamisi, öeldes: „Parem, vasak, kokku, põlvele, lahti!“ Jälle otsast, kusjuures kätega nii tehakse. Siis on see huvitav, kui ruttu mängitakse.
Täisviide
ERA II 98, 285 (8) < Maarja-Magdaleena khk., Vara v., Kaarli algkool – Ülo Sass, Kaarli algkooli õpilane, s. 1924 (1935)
Üks seisab keskele. Teine küsib: „Mis teed?“ – „Silda!“ – „Mis vaja?“ – „Saagi!“ – „Kes toob?“ – „Ants.“ Seistakse nii: ühe silmad, teise selg, käe alt kinni, üks poiss ja teine tüdruk, kuni „sillal“ pikkust küll. Siis venitatakse, kust enne katkeb. Pärast seda antakse pant kätte.
Täisviide
ERA II 98, 287 (9) < Maarja-Magdaleena khk., Vara v., Kaarli algkool – Ülo Sass, Kaarli algkooli õpilane, s. 1924 (1935)
Pandiandja peab istuma maha, põlved risti. Pandilunastaja küsib: „Mis teed?“ − „Taon pipart.“ – „Kui palju sul on teda?“ – „Vakaviisi ikka.“ – „Kas varssi valmis?“ – „Valmis!“ Selle kõneluse ajal peab pipratampija (istudes) istmikuga põrandat taguma. „Valmis“ kohal saab kätte pandi.
Täisviide
ERA II 98, 287 (10) < Maarja-Magdaleena khk., Vara v., Kaarli algkool – Ülo Sass, Kaarli algkooli õpilane, s. 1924 (1935)