Osavõtjatest eralduvad liisu teel kaks osavõtjat. Nendest üks hakkab „kapsaste peremeheks“, teine „vargaks“. Kapsaste peremees läheb natukeseks ajaks „kapsastest“ eemale. Selle aja sees tuleb varas ja viib mõne kapsa ära. Kapsa paremust proovib varas seega, et ta vajutab igale kapsapääle käega pähe ja kelle pää longu ei vaju, selle viib ära. Peremees tuleb tagasi ja näeb, et ta kapsaste hulk on vähenenud. Ta satub varga jälile ja läheb selle järgi. Varas teeb endale süütu näo pähe ja ei tea kapsastest midagi. Peremees küsib: „Mis sul pajas keeb?“ Varas vastab, et kartulid või mõned muud ained. Peremees vastab seepeale: „Need on õige mu kapsaste moodi.“ Seepeale pistab varas jooksu ja peremees peab ta kinni võtma. Kui peremees saab varga kätte, siis varas läheb peremeheks ja peremees asub kapsaks. Kui varas on väledam, siis peremees peab jääma peremeheks ja varas asub kapsaste sekka.
Täisviide
ERA II 96, 87/8 (7) < Halliste khk., Abja v., Pässaste k., Lämba t. – Karl Arro, Mõisaküla tööstuseõpilaste kooli õpilane, s. 1915 (1935)
Osavõtjad istuvad kas ringis või toas laiali või ka väljas murul. Ühel mängijal seotakse silmad kinni ja antakse talle kas kulp või puust lusikas kätte. Kui mängijal silmad seotud, vahetavad teised omad istekohad ja hüüavad: „Hakka pihta!“ Siis asub lusikaga mängija mõne mängija ette ja katsub seda kulbiga. Peale katsumist peab ta ütlema, kes katsutav on. Kui ta õigesti ära ütleb, hakkab see „kaapijaks“ ja ütleja asub mängijate hulka pingile. Loomulikult katsuvad mängijad seista nii tasa kui võimalik, et mitte ennast ära anda. Katsuda võib kulbiga niikaua kui ise tahab, kuid siiski mitte liiga kaua. Kui ütleja pole kolm korda järjest suutnud katsutavaid isikuid avastada, siis peab ta panti andma. Seda mängu mängiti peaaegu igal laupäeva õhtul, kui oli kuhugi lähemasse tallu kogunenud mõni suurem seltskond.
Täisviide
ERA II 96, 88/9 (9) < Halliste khk., Abja v., Pässaste k., Lämba t. – Karl Arro, Mõisaküla tööstuseõpilaste kooli õpilane, s. 1915 (1935)
Lauale asetatakse mitmesuguseid asju. Igat mängust osavõtjat lastakse neid asju vaadelda teatud aeg ning selle aja möödudes peavad mängijad, asjadele selga pöörates, ära ütlema, mitu ja missugused asjad on neile vaatamisest meelde jäänud. Kes rohkem asju on suutnud meeles pidada ja neid täpsemalt kirjeldada, on võitnud.
Täisviide
ERA II 96, 89/90 (10) < Halliste khk., Abja v., Pässaste k., Lämba t. – Karl Arro, Mõisaküla tööstuseõpilaste kooli õpilane, s. 1915(1935)
See mäng on puht lastemäng. Osavõtjad jaotatakse pooleks, kummalegi poole ühepalju. Ühed nimetatakse „sulideks“, teised „politseinikkudeks“. Politseinikud heidavad murule pikali ja teevad nii, nagu nad magaksid. Magamist kasutavad sulid ja viivad ära mõned politseile kuuluvad asjad. Sellejärele pistavad sulid jooksu, politsei laseb nad natuke maad eemale joosta ja asub siis tagaajamisele. Kui politseinik suudab mõnda suli kolm korda käega puudutada, on see suli vangistatud. Kes sulidest viimaseks jääb, s.o. kes end viimsena kinni laseb võtta, on „sulide kuningas“; aga politseinik, kes kõige rohkem sulisid kinni püüab, saab „politseide kuningaks“. Politseide kuningal on õigus juba kahe puudutuse läbi suli vangistatuks kuulutada. Sulide kuninga püüdmiseks läheb tarvis viis puudutust. Kui kõik sulid püütud, vahetatakse osad ja mäng jätkub samuti.
Täisviide
ERA II 96, 92/3 (13) < Halliste khk., Abja v., Pässaste k., Lämba t. – Karl Arro, Mõisaküla tööstuseõpilaste kooli õpilane, s. 1915 (1935)
Mänguplatsiks on maja seinaäärne. Seina äärest eemale tehakse maapinnale ruudud, mis tähendavad üksikuid klasse. Mängijaiks on harilikult 2–3 last. Mängija peab alguses minema esimesse klassi, sealt viskama palli vastu maja seina ja tagasipõrganud palli kinni püüdma. Nii peab ta toimima kolm korda igas klassis. Kui tal on see korda läinud, teeb ta iga püüdmise ajal ühe plaksu käsi kokku lüües ja peab selle järel palli samuti kinni püüdma. Siis peab ta püüdma kahe plaksuga, siis kolme plaksuga, järgnevalt ristis kätega, siis parema käega, pahema käega, jne. Üldse neid püüdmise mooduseid on palju. Mängija peab palli niikaua enda käes, kuni tal püüdmine ebaõnnestub, s.o. kuni tal pall maha kukub. Mänguvälja plaan
Täisviide
ERA II 96, 100/1 (20) < Halliste khk., Abja v., Pässaste k., Lämba t. – Karl Arro, Mõisaküla tööstuseõpilaste kooli õpilane, s. 1915 (1935)
Ja nii rääkis ka minu ema meile, kui olime lapsed. Meil lastel oli siis, ja on ka nüüdisaja lastel lihtne kiigutegemise viis. Pannakse kas laud või redel ühe kõrgema koha peale, nõnda et otsad on tasakaalus. Siis lähevad kas üks või kaks last kummagi otsa pääle istuma – katsiratsi jalad maha ja siis antakse aga hoogu, ikka teine ots üles ja teine alla. Mida pikem laud või redel, seda kõrgemale käib kiik. Ehk jälle seotakse nöör kuskil sündsa koha pääle üles, kas lakke, pööningule paari külgi või mõne kuuri räästa alla – istutakse peale ja kiik käib. Karjased jälle kiigutavad end noorte puude ladvus.
Täisviide
ERA II 96, 102/3 (21–22) < Halliste khk., Abja v., Pässaste k., Lämba t. – Karl Arro, Mõisaküla tööstuseõpilaste kooli õpilane, s. 1915 (1935)
Mängijaid on soovi järele, harilikult mitte alla nelja. Üks mängijatest on „letsupapa“ või vastavalt „letsumamma“. Letsupapa püüab mõnda teist mängijat puudutada, et teda letsupapaks lüüa. Mängijad püüavad ennast päästa eest ära jooksmisega. Letsupapast puudutatu ei tohi endist letsupapapat kohe tagasi puudutada. Mäng toimub samuti nagu eelminegi, ainult selle vahega, et kivipääl-olijat ei tohi lüüa. Kui kõik mängijad kivil, hüüab letsupapa: „Üks, kaks, kolm, kes koha päält ära ei lähe, on ise lets!“ Sellejärel peab kivilviibija kivilt ära jooksma. Samal põhimõttel toimuvad ka „Puulets“, „Kükilets“ ja teised.
Täisviide
ERA II 96, 103/4 (24) < Halliste khk., Abja v., Pässaste k., Lämba t. – Karl Arro, Mõisaküla tööstuseõpilaste kooli õpilane, s. 1915 (1935)
Mängijaid on ükskõik kui palju. Üks mängijatest on lugemise teel „hoidja“, teised kõik „pagejad“. Hoidja peab silmad kinni pigistama ja harilikult kuskil hoone seina najal arvusid lugema. Harilikult loetakse kuni sajani. Seejärele peab hoidja pagejad oma peidukohtadest üles otsima ja kui ta neid on näinud, siis hoidmiskohale tagasi jooksma ja nad „trivaatreks“ lööma. Trivaatreks löömine sünnib järgmiselt: hoidja lööb kolm korda käega hoidmiskohale ja hüüab mängija nime ja „üks, kaks, kolm, trivaater“. Kui mängija suudab enne hoidjat hoidmiskohale joosta ja seal seina kolm korda puudutades „üks, kaks, kolm, trivaater“ hüüda, on ta lahti. Kes hoidjale kõige enne näppu puutub, on järgmine kord hoidja. Kui aga viimane mängijaist ennast lahti lüüa suudab, on kõik mängijad päästetud ja hoidja peab ka järgmine kord hoidma.
Täisviide
ERA II 96, 104/5 (25) <Halliste khk., Abja v., Pässaste k., Lämba t. – Karl Arro, Mõisaküla tööstuseõpilaste kooli õpilane, s. 1915 (1935)
Trivaatre, letsu ja mõningate teiste mängude juures kasutatavad lugemised. 1). Einige, meinige, siglassaa; kolbas tooju kolbassa? Reika peika pohuviina, aasta otsa turatsiina. 2). Entel, tentel, trikadrei, vuhtsi kaaru kommerei. 3). Üks väike oaõis reisis mööda Inglismaad. Inglismaa oli lukku pandud, võti see oli katki murtud. Üks, kaks, kolm, sina oled sellest suurest süüst lahti. 4). Ippen, pippen, piila paala, vanatorr Reinu Veski Juula, ippen pippen puh. 5). Üki, kaki, kommi, nommi. Vanamees hüppas üle tonni. Üks, kaks, kolm, sina oled sellest suurest süüst lahti. 6). Esimene herneüks, teine tikatinks, kolmas kolmikjalg, neljas nilpinisa, viies viksivillem, kuues kuputill, seitsmes sikasrv, kaheksas koerakõrs, üheksas hülge Ants, kümnes küüraks Jüri. 7). Üks mees läks linna, tema vankriratas läks katki. Ütle, mitu naela sinna ära läks? Seda ütled sina.
Täisviide
ERA II 96, 107 (28) < Halliste khk., Abja v., Pässaste k., Lämba t. – Karl Arro, Mõisaküla tööstuseõpilaste kooli õpilane, s. 1915 (1935)
Mängijad asuvad kahes grupis. Mõlemad grupid asuvad paarikaupa vastastikku, nii et nende käed kokku puutuvad. Nüüd löövad nad käed vastamisi ja kes löömisel kohalt liigub, on kaotaja. Kummal poolel jääb mängu lõpul kohale rohkem mängijaid, on võitja. Mängu võib huvitavaks teha seeläbi, et võistlejad kasutavad mitmesuguseid võtteid. Näiteks: kui vastane tagasi lööb, võib oma käed eest ära tõmmata ja mõnikord seega vastase tasakaalust välja lüüa.
Täisviide
ERA II 96, 108 (31) < Halliste khk., Abja v., Pässaste k., Lämba t. – Karl Arro, Mõisaküla tööstuseõpilaste kooli õpilane, s. 1915 (1935)
Mängijad asetuvad käpuli kas põrandale või väljas mängimise korral rohule. Üks kõige all, kuna teised temale selga. Kui kõik valmis, laseb allolija end kas kõhuli või libiseb alt välja. Hundikuhi kukub ümber ja sealjuures saab palju nalja.
Täisviide
ERA II 96, 109 (32) < Halliste khk., Abja v., Pässaste k., Lämba t. – Karl Arro, Mõisaküla tööstuseõpilaste kooli õpilane, s. 1915 (1935)