Mängijaid võib piiramata arvul olla. Köis kinnitatakse (toas mängides) lae sisse löödud konksu külge või väljas tehakse seda nii, et kaks teivast lüüakse maa sisse püsti ja nende pääle kinnitatakse ristpuu, millele köidetakse köis. Köis jääb rippu. Umbes poolteist jalga maast kõrgemal tehakse köie otsa nii suur silmus (mitte kokkujooksev), mis paras keha jämedusele. Üks mängijatest laseb käpuli, ajab jalad silmusest läbi. Silmuse taha asetatakse maha taskurätik (kujutab kiisakotti). Poiss, kelle jalad on silmuses, hakkab end kätega kiisakotile lähemale nihutama ja katsub seda suuga kinni püüda. Kes seda kinni ei püüa, langeb mängust välja. Seda teevad kõik mängust osavõtjad järgimööda. Kes kiisakoti kõige paremini kinni püüab, on võitja.
Täisviide
ERA II 99, 367/9 (4) < Nõo khk., Meeri v. – Koit Silla, Tartu poegl. keskkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Tegelasi on kaks. Võetakse õlevihk ja asetatakse ta püsti, talle tehakse harkis jalad alla ja ristis käed. See on „kingsepp“. Kaks poissi asetavad seljad kokku, võtavad jalgade vahelt kepi läbi ja hoiavad kumbki kepist kõvasti kinni. Kumbki kisub kepi omapoolset otsa kingsepa poole ja tahab sellele külge puutuda. Kumb seda suudab teha, see on võitja. Kui üks paar mängijaid läbi, algab uus paar.
Täisviide
ERA II 99, 366/7 (2) < Nõo khk., Meeri v. – Koit Silla, Tartu poegl. keskkooli õpilane, s. 1921 (1935)