Selles mängus esineb meil harilik kukerpall, kuid selle vahega, et ülestõusmine sündis ühel jalal ja kohe mindi üle teisele kukerpallile. Ka mängiti seda mängu nii, et võeti pöidadest kinni. Siis keerutati ennast üle pea. Seda mängu mängiti harilikult jõuluõlgedel.
Täisviide
ERA II 101, 372 (8) < Kanepi khk., Kõlleste v. – Meinhard Sõõrd, Karaski algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Köiele või ohjadele tehti sisse nii suur aas, et mängija vabalt läbi mahtus. Kaks teist mängijat asetasid jalad silmusele ja hoidsid köie või ohjad nii, et kolmanda mängija läbipugemisel võidi nöör kokku tõmmata nii, et läbipugeja näiteks jalgupidi kinni jäi. Mängija „rebane“ luusis nüüd ümber ohjade üht jalga rebase saba moodi üleval hoides ja kõnetas teisi: „Tere, tere, mehed, mis paelad need on?“ „Rebasepaelad.“ „Kas salvata võib?“ „Võib!“ Salvanud siis hammastega ja käinud tiiru ümber. Küsinud jälle uuesti „tere, tere!“ Ja nii edasi, kuni küsinud: „Kas läbi tükkida võib?“ „Võib!“ Saanud jaatava vastuse, karanud „rebane“ aasast läbi. Oli „rebane“ kärmas, pääses ta aasast läbi.
Täisviide
ERA II 101, 370 (3) < Kanepi khk., Kõlleste v. – Meinhard Sõõrd, Karaski algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Kaks mängijat kinnitavad ettekummardunult, seljad vastastikku, nööri või rihma jalge vahelt läbi ümber kaela. Nüüd katsuvad mõlemad ette kummardudes ja kätega maha toetudes üksteist upikeli vedada.
Täisviide
ERA II 101, 369 (1) < Kanepi khk., Kõlleste v. – Meinhard Sõõrd, Karaski algkooli õpilane, s. 1921 (1935)