Lapsi võib olla ükskõik kui palju, kõigil kaikad ja üks puumuna, umbes nii suur kui hanemuna. Kõigepealt löövad sirepi (võtavad liisku): kes jääb pealmiseks, see on „kila“. Siis teevad igaüks maa sisse augu, need peavad olema ringis. Ringi läbimõõt on kuus meetrit ja ringi sees on kila-auk, kuhu see muna sisse aetakse. Kõik teised peale kila peavad oma kepi omas augus ja kila ajab seda muna sinna auku. Kui hakkab muna sinna sisse ajama, löövad teised muna kepiga minema. Kuid sel ajal, kui keegi seda muna lööb, peab kila oma kepi teise auku panema, kui auk tühi on. Siis jääb see kilaks, kellel auku ei ole.
Täisviide
ERA II 87, 453 (4) < Lüganuse khk., Püssi v., Kestla-Ahu k. – Mihkel Tapner , Kestla? kooli õpilane < Mihkel Tapner, s 1922 (1935)
Lapsi võib olla ükskõik kui palju. Istuvad kõik ringis, üks seisab keskel, käärid käivad ühe käest teise. Istuja annab käärid teise kätte, nii et keskel püstiseisja ei näe, ja küsib püstiseisja käest järgmise sõna: „Kas otse või risti?“ See ei tähenda mitte üldse kääride kohta, vaid seda, kuidas kellelgi istumise ajal on jalad. Kui on jalad teine teise peal ristakuti, see tähendab: on „risti“. Aga kui püstiseisja ütleb, et „otse“, jääb edasi, kuni saab koha ja hakkab teine püsti seisma.
Täisviide
ERA II 87, 459 (15) < Lüganuse khk., Püssi v., Kestla-Ahu k. – Mihkel Tapner, Kestla? kooli õpilane < Mihkel Tapner, s 1922 (1935)
Lapsed on kõik ringis, ringi keskel on üks, silmad kinni. Ringisolijad käivad pooljoostes ringi. Äkitselt ütleb ringi keskel olija: „Paigal!“ Läheb ühe juurde, katsub käega ja ütleb: „Tee pardi häält“ (ehk ükskõik mis linnu või looma häält). Tema teeb pardi häält, saab hääle tehtud. Silmade kinnihoidja peab nüüd ära arvama ja ütlema, kes on. Ütleb õige nime, saab kohale, ja hakkab see silmi pidama, keda kinni võttis. Kui ei saa, peab edasi keskele jääma.
Täisviide
ERA II 87, 465 (29) < Lüganuse khk., Püssi v., Kestla-Ahu k. – Mihkel Tapner, Kestla? kooli õpilane < Mihkel Tapner, s 1922 (1935)
Lapsi võib olla ükskõik kui palju. Alguses panevad kaks seljad vastamisi ja käed käevarte kohalt läbi, siis hakkavad murdma. Kumb kangem, see murrab teise üles, tähendab, niisugusesse seisangusse kui enne ilmasõda käisid mööda maad ringi riidekaupmehed tataarid: pakk oli seljas ja ise oli paki all kringel käkeras. Nii on paemurdmine. Võitjaks tuleb see, kes kõik üles murrab.
Täisviide
ERA II 87, 472 (40) < Lüganuse khk., Püssi v., Kestla-Ahu k. – Mihkel Tapner, Kestla? kooli õpilane < Mihkel Tapner, s 1922 (1935)
Mängitakse ainult talvel.
Selleks oli umbes tosin last. Kui oli sula ilm, siis iga laps tegi endale maja. Siis, kui oli sula lumi, tehti lumepallid ja aeti kokku umbes niikui väikene küla: umbes kolm maja ligistikku ja jälle väikene vahe. Nii ikka kolm. Kui oli lapsi rohkem, siis oli neli. Need olid üks küla. Nii tuli, et oli väike küla tee ääres ja muidugi kelgutee. Igas majas oli üks elanik, paar tükki olid kaupmehed, kala- ja õunakaupmehed. Õunad olid väikesed lumepallid ja kalad olid jääpurikad. Need olid kelgu peal kasti sees. Nõnda käis kaupmees perest peresse niikui harilikult.
Täisviide
ERA II 87, 479/80 (48) < Lüganuse khk., Püssi v., Kestla-Ahu k. – Mihkel Tapner, Kestla? kooli õpilane < Mihkel Tapner, s 1922 (1935)
Selleks tehti talvel sinna, kus oli sügav lumehang, auk. Augu peale pandi peened puud risti ja puie peale õhukene kord õlgi, õlgede peale jällegi õhukene kord lund.
Neid aukusid oli neli kuni viis. Paar-kolm last olid „hundid“, need jooksid seal aukude vahel. Sinna aukude vahele oli pandud mingisugust sööki, mis hundid ligi meelitas. Korraga tulid teised lapsed peidukohast ära igavese kisaga. Hundid panid jooksu, et saavad eest ära, kuid seda ei vaadanud keegi, kus auk oli ja nemad ei saanud aru, et auk on, kukkusid sisse ja võeti kinni .
Niikaua mängiti, kui kõik hundid kinni.
Täisviide
ERA II 87, 481 (51) < Lüganuse khk., Püssi v., Kestla-Ahu k. – Mihkel Tapner, Kestla? kooli õpilane < Mihkel Tapner, s 1922 (1935)
Selleks olivad: üks oli hobune, teine oli mees. Hobusele pandi ohjad käevarre külge ja sõideti. Seal oli peremees, perenaine, poeg, tüdruk, sulane ja niisama palju inimesi kui harilikus talus.
Niisama mängiti, kui majapidamises juhtus keski haigeks jääma, siis oli selleks tohter, see sidus jala või käe kinni.
Oli kellegil poest miski tarvis, siis mindi poodi. Seal oli kõik riidekaup paberist tehtud. Pood oli ikka harilikult tehtud kusagil tühjas (koobas) keldris.
Väiksemad lapsed olivad loomad karjas ja üks oli karjane.
Täisviide
ERA II 87, 477 (45) < Lüganuse khk., Püssi v., Kestla-Ahu k. – Mihkel Tapner, Kestla? kooli õpilane < Mihkel Tapner, s 1922 (1935)