Mängitakse toas.
Üks mängija on põlvili maas, silmad kinni seotud. Teine aga paneb maas põlvitava mängija taga olevatele teistele mängijatele tasakesi mõne kuldasja nime, näiteks „kuldkell“, „kuldkarikas“ jne. Kui nimed pandud, hüüab ta kõvasti kellegi nime ja hüütu läheb ja puudutab põlvitajat, ise sealjuures mitte häält tehes. On ta puudutanud, siis läheb oma koha peale tagasi! Põlvitaja aga peab iga puudutamise järgi arvama, kes teda puudutas. Arvab ta õigesti, siis läheb see tema asemele, ei juhtu ta aga õigesti tabama, siis põlvitab ta edasi.
Täisviide
ERA II 87, 89 (15) < Narva l. – Nora Hindrikson, s. 1920 (1935)
Kaks mängijat võtavad kumbki ühe nime. Kas lille, looma või mõne muu nime. Võtavad näiteks mõne lille nime, näiteks „kibuvits“ ja „roos“. Kui neil on nimed leitud, seisavad nad üksteise vastu, hoides kätest kinni. Teised mängijad lähevad reas nende käte alt läbi, kuid reas olevat viimast mängijat käte vahelt läbi ei lasta, vaid küsitakse: „Kas kibuvits või roos?“ Ütleb see mängija näiteks „roos“, siis läheb ta sellenimelise mängija selja taha. Nii kordub see iga mängijaga, kuni kõik on läbi käinud. Siis kaalutakse iga mängija käte peal ära. Kui kaalumise juures juhtub mõni mängija naerma, siis kuulub ta kuradite liiki. On aga mängija tõsine, siis on ta ingel. Inglid panevad käed risti, kuid kui nad käsi ristis ei hoia, katsuvad kuradid neile külge lüüa. Kui kurat lööb inglit, siis muutub see ingel kuradiks. Mäng kestab seni, kuni kõik inglid muutuvad kuraditeks.
Täisviide
ERA II 87, 86 (9) < Narva l. – Nora Hindrikson, s. 1920 (1935)
Mäng toas noortele.
Selle mängu jaoks on soovitav enam mängijaid. Mängust osavõtjad istuvad sõõris, sealjuures peab üks mängija enam olema kui on toole. See, kes on ilma toolita, läheb ringi keskele. Nüüd panevad kõik endale ühe nime: kas „õun“, „pirn“ või „ploom“. Kui kõik on endile nime leidnud, hõikab ringisolija näiteks: „Õunad!“ Siis jooksevad kõik õunanimelised mängijad omalt kohalt ära ja püüavad mõne teise koha peale istuda. Kes aga ilma kohata jääb, jääb ringi keskele ja mäng läheb endiselt edasi. Juhtub, et ringisolija hüüab „kompott“, siis tõusevad kõik mängijad oma kohtadelt üles ja püüavad mõne teise koha peale istuda.
Täisviide
ERA II 87, 85/6 (7) < Narva l. – Nora Hindrikson, s. 1920 (1935)
Mängitakse toas.
Mängijaiks on vanad kui ka noored. Mängijad istuvad reas või sõõris. Reasistuv äärmine mängija ütleb arvu number 1. Nii ütleb iga mängija järjekorras ühe arvu, näiteks 1, 2, 3, 4, 5, 6 jne. Kui kõik on juba öelnud kord ühe arvu, siis läheb järg jälle esimese kätte. Nii kestab see mäng edasi kuni seitsmekümne seitsmeni. Sealjuures tuleb silmas pidada, et see mängija, kellele satub arv, mis lõppeb või mis algab seitsmega, peab ütlema „prrr“. Juhul aga, kui öeldakse selle arvu arvsõnadega, siis antakse panti. Sealjuures tuleb seda mängu ruttu mängida. Kes aga natuke viivitab, annab ka pandi. Seitsmekümne seitsmenda juures tuleb aga öelda „prrrkümmendprrr“.
Täisviide
ERA II 87, 83/4 (5) < Narva l. – Nora Hindrikson, s. 1920 (1935)
Mäng toas noortele.
Mängijate arv pole siin tähtis, kuid mida enam, seda parem. Mängijad istuvad sõõris, aga üks mängijatest, kellel silmad kinni seotakse, läheb sõõri keskele. Ringisolijad panevad igaüks endale ühe linna nime, näiteks Tallinn, Tartu jne. Kui kõik on omale nime saanud, vahetavad nad tasakesi omad kohad ja istuvad nüüd paigal. Siis hüüab ringisolija näiteks: „Tallinn ja Tartu, vahetage kirjad!“ Mängijad, kelle nime ta hüüab, püüavad tasakesi omi kohti vahetada. Ringisolija aga katsub ühte neist tabada. Õnnestub tal see, siis pääseb ta ringist välja, ja see, keda ta tabas, jääb nüüd ringi keskele. Juhtumisi, kui ta kedagi ei taba, jääb ise seni ringi keskele, kuni ta enda asemele leiab kedagi muud. Nii kestab mäng edasi.
Täisviide
ERA II 87, 81 (2) < Narva l. – Nora Hindrikson, s. 1920 (1935)
Mängijate arv pole siin tähtis, samuti võivad mängijateks olla nii vanad kui noored. Üks mängijatest luuletab omast peast ühe jutu, kus algavad kõik nimisõnad a-tähega. Kui jutustaja juhtub eksima ja ütleb nimisõna, mis algab mõne muu tähega, siis annab pandi. Ja jutustamise kord läheb järgmise mängija kätte. Järgmine hakkab jutustama juttu, kus algavad kõik nimisõnad „e“-tähega, näiteks: „Eedi läks eesliga jalutama“ jne.
Luuletades ühe väikese jutu, jutustavad kõik mängijad tähestiku järjekorras, kui eelmine jutustaja on eksinud.
Täisviide
ERA II 87, 81 (1) < Narva l. – Nora Hindrikson, s. 1920 (1935)