Lagedale platsile veetakse kriips, mida kutsutakse piiriks. Mängijad jaotatakse osavuse ja tugevuse järele kahte ossa. Kumbki osa kummalegi poole piiri. Mängijate kindlat arvu ei ole. Kui on kõik mänguvalmis, visatakse „kjots“ veerema.
„Kjots“ on ümmargune puu otsast maha saetud ketas. Osavamad lööjad on piiri lähemal, kuna väiksemad poisid on taga ametis kjotsu püüdmise ja teistele etteveeretamisega.
Kõikidel on käes kõvera otstega kaikad, millel on löömise poolt küljest liusuks lõigatud pool, et kjots hästi kõrgelt ja kaugele lendaks. Kui on mängijaid rohkem, siis on ka tarvitusel rohkem kjotsa. Mõlemad osad tahavad kjotsu enese poolt piiri ära lüüa. Kui kjots seisma jääb, siis peab see pool, kus see seisma jääb, kjotsu teistele veeretama. Kui mõni mängija tüdineb, siis vastasmängijad ütlevad pilgates: „Topid palavad, rasvad sulavad!“ Sama mängu mängitakse ka kurnidega.
Harilikult mängivad poisid. Vanasti ja ka praegu.
Täisviide
ERA II 95, 69/70 (1) < Kihnu khk. ja v., Lemsi k., Juhkma t. – Peeter Köster, Kihnu algkooli õpilane (1935)
Joonistatakse paberile #. Üks mängija teeb ühtede kriipsude vahele mingi numbri. Siis kirjutab teine, ta peab kirjutama teistsuguse numbri. Mõlemil on nüüd vaja oma numbrid ritta saada. Kes saab esimesena oma numbrid ritta, see võidab. Mängivad lapsed.
Täisviide
ERA II 95, 80 (10) < Kihnu khk. ja v., Kihnu kool – Peeter Köster, Kihnu algkooli õpilane < Theodor Saar, s. 1906 (1935)
Visatakse väike lai kivi veele, nii et see vett mööda hüppab. Räägitakse, et kuimitu korda kivi hüppab veel, niipalju lesti saab järgmisel korral kalastama minnes. Mängiti vanasti ja ka praegu. Mängivad väikesed poisid.
Täisviide
ERA II 95, 86 (19) < Kihnu khk. ja v., Lemsi k., Juhkma t. – Peeter Köster, Kihnu algkooli õpilane (1935)
Augud tehakse ringis ümber augu, mis on suurem ja sügavam. Väikesed augud tehakse umbes 1 ½ m kaugemal suurest august. Väikeseid auke on nii palju, et oleks üks auk vähem kui on mängijaid. Valitakse, kes jääb kurni aukuajajaks. Kurn pannakse suurde auku. Kõigil on käes „kjõtsukaegas“. Kaika üks ots peab olema augus, teisest otsast hoitakse kinni. Kõik väikseis aukudes olijad ajavad kaikaga kurni august välja. Kurni aukuajaja katsub siis, kui on mõnel kaigas väljas, oma kaigast asemele panna. Kui saadakse kurn välja, peab aukuajaja ta säält kaika abil ära veeretama – tal on püüd seda uuesti suurde auku ajada. Kui aga mõnel on kaigas august väljas, nii et kurni aukuajaja saab oma kaika ennem asemele pista, peab see ise kurni aukuajajaks hakkama. Kui saab kurni aukuajaja kurni suurde auku, siis paneb ta oma jala kurnile, et teised ei saaks kurni kohe välja. Kõik augusolijad vahetavad üksteise järel auke. Kurni aukuajaja võib vahetamisajal minna sinna auku, kuhu ta tahab. Vahetada võib mitu korda. Aukudes olijad võivad ka ise auke vahetada, kui tahavad. Mängivad poisid.
Täisviide
ERA II 95, 88/9 (22) < Kihnu khk. ja v., Lemsi k., Juhkma t. – Peeter Köster, Kihnu algkooli õpilane (1935)
Mängijad istuvad reas. Keegi räägib niisuguseid jutte, et teised naeravad. Kes hambaid näitab, see on „naerja“. Käega suud varjata ei tohi. Kes naerab, see hakkab teistele „naeru tegema“. Mängivad lapsed.
Täisviide
ERA II 95, 96 (25) < Kihnu khk. ja v., Lemsi k., Juhkma t. – Peeter Köster, Kihnu algkooli õpilane (1935)