48 30 3142 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst "Nipp- napp naba, sina oled sellest mängust vaba!" – seda võis iga mängu alustamiseks kasutada. Küll aga sobis see kindlasti kiirete mängude alustamiseks, sest siis viimase "vaba" puhul sai lugeja ise juba jooksu pista. Modifitseeritult kasutati ka nii: "Nipp- napp null, sina oled kull!" – jooksumängude puhul oli see eriti kiire variant mängu alustamiseks. "Üks helevalge tuvi lendas üle Inglismaa. Inglismaa oli lukku pandud, lukuvõti katki murtud. Mitu seppa seda parandas, ütle sina, väike tatinina". Ja siis pidid kõik osalejad ütlema ühe arvu, kõik arvud liideti kokku ja siis loeti, kelle peale see summa jäi, see siis alustaski seda mängu. See sobis iga mängu alustamiseks, kuid mina mäletan, et see oli enam kasutatav n.ö. tegelastega mängude puhul "Vanamees, vanamees, 66, poolteist hammast oli suus. Kartis hiirt ja kartis rotti, kartis nurgas jahukotti!" – kasutati iga mängu alustamisel. Täisviide ERA, DK 109, 6 (4.3) < Elva linn – Liina Tamm, snd. 1961. a. (2013). Maakond Tartumaa Koguja Liina Tamm Kihelkond Elva linn Koguja sünniaasta 1961 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Mängualustamissalmid liisusalm Tartumaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Pallimängudest mängisin ma sageli "Pallikooli", sest tavaliselt kippus olema meid koos 2–4 last ja korralikke pallimängumeeskondi meist ei saanud. Kahekesi mängida oli pallikooli tore. Pallikool vajas palli ja kokkulepet, mitu klassi selles koolis on. Seejärel hakati kordamööda palli vastu seina/planku/aeda viskama. Kõiki katseid sai teha ja pidi tegema veatult 3 korda. Kui juhtus ebaõnn – pall kukkus maha või ei suutnud ülesannet sooritada, jäeti klassikursust kordama. Võitis see, kes esimesena jõudis kokkulepitud klassi. Pallikatsed läksid järjest raskemaks. 1) Esimene klass oli lihtvise vastu seina ja püüdmine sealt kolm korda. 2) Teine klass oli vise+plaks, 3)kolmas klass vise+2 plaksu palli lennu ajal, 4) neljas klass oli vise+3 plaksu. Tavaliselt oligi "raskustamine" kuni kolme korrani. Siis tuli teha ühe põrkega püüdmine, siis kahe põrkega püüdmine ja siis 3 põrkega püüdmine. Siis lisandusid põrkamisele plaksud(1, 2, 3). Ja siis sai veel lisada põrget, plaksu, ümber enda keerutamist ja ka kükitamist. Nii nagu fantaasia lubas. Mängiti kordamööda. Mõnikord kombineerisime seda keksukastiga. Ja siis tuli eduka klassi läbimise järel visata kivike nn. 1. ruutu (1. klassi) ja läbida keksutabel ja tagasi tulles võtta kivike kaasa ja siis anda edasi mängujärg kaaslasele. Mahajoonistatud keksutabeliga variandi eelis oli see, et seda mängu kulgu sai pilguga kogu aeg jälgida. See oli visuaalselt hästi jälgitav, aga samas pakkus lisapinevust ka, sest pidid suutma ettenähtud kasti sisse visata kivikese. Täisviide ERA, DK 109, 7 (a) < Elva linn – Liina Tamm, snd. 1961. a. (2013). Maakond Tartumaa Koguja Liina Tamm Kihelkond Elva linn Koguja sünniaasta 1961 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Pallikool keksumäng pallikool pallimäng Tartumaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Mädamuna reegleid enam hästi ei mäleta, kuid mäletan, et seisti ringis, keskel oli laps, kellel oli pall käes. See viskas siis palli kõrgele ja hüüdis mõne lapse nime. See, kelle nime hüüti, pidi palli kinni püüdma ja hõikama: "Stop!" Siis ei tohtinud enam keegi liigutada, sest lapsed, kelle nime ei hüütud, võisid joosta ringi keskmest nii kaugele, kui soovisid (muidugi juhul, kui territoorium polnud varem kokku lepitud). Siis pidi palli kinni püüdnud laps minema tagasi ringi keskmesse ja otsustama, kes nendest ringist põgenenud lastest asub talle kõige lähemal. Selle suunas püüdis ta siis liikuda, küsides eelnevalt: "Mitu sammu?" See laps siis ütles, mitu sammu võib pallipüüdja talle lähemale tulla ja siis palliga mängija seda võimalust kasutaski. Kohale jõudes tuli veel küsida: "Kas elus või elutu?" Kui vastus oli „elus“, siis tähendas see, et väljavalitud ohver võis liigutada, kui „elutu“, siis liigutada ei tohtinud. Seejärel järgnes vise selle lapse suunas. Oluline oli saada pihta, et siis ise justkui vabaks saades joosta ringi sisse tagasi, mis andnuks palliga viskajale vabaduse. Kui nüüd aga vise läks mööda, siis järgnes uus kõikide mängijate liikumine ja taas uus stopp! Kui aga vise püüti kinni, siis võis püüdja laps püüda omakorda tabada teda visanud last või päästa oma hinge, sihtides ringi keskmesse jooksvaid teisi lapsi. Täisviide ERA, DK 109, 7 (b) < Elva linn – Liina Tamm, snd. 1961. a. (2013). Maakond Tartumaa Koguja Liina Tamm Kihelkond Elva linn Koguja sünniaasta 1961 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Mädamuna mädamuna pallimäng Tartumaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst "Eesel-siga" oli üks tüüpilisi ringseid pallimänge, kus kasutati osavust nii palli kaaslasele viskamisel kui püüdmisel. Kui pall kukkus maha, siis selle "poetaja" sai karistuseks ühe tähe ja kui olid kokku saanud "eesel" või "siga", olid kaotanud. Meie mängisime kahte varianti: üks oli järjest kaaslasele palli viskamine ja keerulisem variant oli palli viskamine segi-läbi ringisolijate vahel. Täisviide ERA, DK 109, 7 (c) < Elva linn – Liina Tamm, snd. 1961. a. (2013). Maakond Tartumaa Koguja Liina Tamm Kihelkond Elva linn Koguja sünniaasta 1961 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Eesel-siga pallimäng siga Tartumaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Sünnipäevadel mängiti meelsasti pabermängu "Kes-mis-kus?", mis põhines pika paberriba kokkukerimisel ja edasiandmisel naabrile, kes siis kokkulepitud (mängujuhi poolt dikteeritud) sõnu kirjutasid. Selliselt sai kokku toreda jutu, mida siis ühiselt ette loeti. Mängujuht valmistas ette paberist ribad ja palus peale iga korraldust sõna justkui ära peita ja kaaslasele edasi anda. Tavaliselt läks paberile kirja taoline minijutt: tüdruku nimi, poisi nimi, mida teevad, mis tüdrukul seljas on, mis poisil seljas on, mitu korda teevad, kus kohas, kes seda pealt näeb, mida ütleb pealtnägija, mida arvab maailm. Armastati kasutada seltskonnas viibivate inimeste nimesid või siis ka klassi populaarsete inimeste nimesid. Mõnikord kasutati ka tõrjutute või naerualuste nimesid. See mäng on veel praegugi elujõus ja ma olen seda endiselt kohanud nii sünnipäevadel kui klassiõhtutel. Täisviide ERA, DK 109, 7 (d) < Elva linn – Liina Tamm, snd. 1961. a. (2013). Maakond Tartumaa Koguja Liina Tamm Kihelkond Elva linn Koguja sünniaasta 1961 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kes-mis-kus kes-kus-mida tegi paberimäng seltskonnamäng Tartumaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Sõrmemäng "Tibu-tibu, ära näita!"– seda mängiti tavaliselt lasteaias või algklassides. Lapsed istusid kas rivis või ringis ja üks kaaslane oli ukse taga. Mängujuht ütles igale lapsele "Tibu, tibu, ära näita!" ja justkui pani salaja kellegi pihku mõne pisieseme. Ukse taga olija pidi siis ära arvama, kelle pihku on peidetud see ese. Arvata võis 3 korda. Kui ära ei arvanud, läks ukse taha tagasi. Kui arvas ära, siis läks see ukse taha, kelle peos ese oli. Täisviide ERA, DK 109, 7 (e) < Elva linn – Liina Tamm, snd. 1961. a. (2013). Maakond Tartumaa Koguja Liina Tamm Kihelkond Elva linn Koguja sünniaasta 1961 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Tibu-tibu, ära näita! äraarvamismäng seltskonnamäng Tartumaa tibu-tibu ära näita Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Mooramaa kuningas kuulub minu arvates äraarvamismängude hulka. See oli üks minu lemmikutest algklassides. Olen seda nüüd ka tänapäeval lasteaialastele õpetanud ja nad võtavad selle väga hea meelega vastu. Ja mängivad innuga, kuigi mulle tundub, et neil on raskusi tegevuste väljamõtlemisel. Selles mängus on üks hakkajam „kuningas“, kes siis tavaliselt istub kõrgemal kohal. Meil oli selleks kivi. Ülejäänud lapsed lepivad omavahel nii, et kuningas ei kuule, kokku mingi tegevuse (töö), mida ettenäitajad peavad kuningale näitama. Kokku võib kuningas arvata 3 korda. Ja kui ta õige tegevuse ära nimetab, siis peab ta kellegi kinni ka püüdma. Sellest kinnipüütust saab uus kuningas. Lapsed, kes kuninga ette rivvi või kolonni lähevad, kummardavad kuninga ees ja lausuvad: "Tere, Moorama kuningas!" Kuningas vastab: "Tere, Mooramaa lapsed! Mis tööd te teha oskate?" Lapsed vastavad: "Oh, kõike, kõike!" Kuningas ütleb: "Näidake!" Ja siis kõik lapsed imiteerivad mingit ühesuguselt kokku lepitud tööd – näiteks puude lõhkumine. Kuningas peab töö ära arvama, aga ta võib ka põnevuse pärast vastata nimelt valesti, sest iga kord, kui kuningas vastab, on teised lapsed valmis ärajooksuks. Kui kuningas ei vasta õigesti, siis võib kuninga asendada. Tavaliselt aga me arvasime "tööd" ära. Ja põnevust pakkus justnimelt kõigile arusaadava ja kergelt äratuntava "töö" valesti ära arvamine. Oli tore hirmutada ja ärevusse ajada püüdmisega kaaslasi. Täisviide ERA, DK 109, 7/8 (d) < Elva linn – Liina Tamm, snd. 1961. a. (2013). Maakond Tartumaa Koguja Liina Tamm Kihelkond Elva linn Koguja sünniaasta 1961 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Mooramaa kuningas dialoog jooksumäng matkimine Mooramaa kuningas Tartumaa tegevustikuga mäng Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Toolimarss, mäng, mida kasutan aktiivselt veel tänapäevalgi ja mis meeldib lastele. Kahjuks tekitab see ka minu arvates enam traumaatilist üleelamist kui minu nooruspõlves. Põhineb see ringsel liikumisel toolidest moodustatud ringi ümber. Mängitakse muusikat ja lapsed marsivad. Kui muusika katkeb, peab kärmelt istuma vabale toolile. Toole aga on alati ühe võrra vähem. Kui on väga, väga suur mängust osavõtjate hulk, siis võib võtta ära ka rohkem toole. Iga katkestatud muusika (pausi) ajal, peavad lapsed istuma, aga iga kord on toole vähem. Kõige enam elab mängust lahkumist üle esimene mängust lahkuja või teine kohale jäänud laps (mängu lõpus). Tänapäeva lapsed justkui ei suuda leppida kaotamisega ja võtavad iga mängu kui viimast. Minu lapsepõlves mängisime mänge korduvalt, aga kunagi ei olnud mängus "lõplikku" lahkumist. Seetõttu olen rakendanud esimesena toolist ilma jäänud lapse kohtunikuna teisi lapsi jälgima või võtangi esimene kord ära justnimelt 2 tooli. Enamasti saadan lapsi klaveril ja siis nimelt kasutan muusikat mängides pianot ja fortet, et panna neid kuulama. Kui instrumenti pole, saab seda mängida ka tehismuusikat kasutades. Täisviide ERA, DK 109, 8 (h) < Elva linn – Liina Tamm, snd. 1961. a. (2013). Maakond Tartumaa Koguja Liina Tamm Kihelkond Elva linn Koguja sünniaasta 1961 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Toolimarss kohavahetus seltskonnamäng Tartumaa toolimarss Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Jooksumängud nagu "Kull" kõikvõimalikes variantides – puukull, kivikull, trifaa. Jookusmängud sobisid tavaliselt suuremale grupile ja neid mängiti meelsasti kas õues või aias või metsatukas või mänguplatsil. Põhines see kinnipüüdmisel. Tabatust sai uus „kull“. Põnev oli siis, kui tabamine toimus nii kiiresti või meie eest varjatud kohas, et me ei teadnud, kes kull on. See tekitas segadust, aga oli ka naljakas, sest korraga võis eri suundades joosta mitme arvatava kulli eest. Täisviide ERA, DK 109, 8 (g) < Elva linn – Liina Tamm, snd. 1961. a. (2013). Maakond Tartumaa Koguja Liina Tamm Kihelkond Elva linn Koguja sünniaasta 1961 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Jooksumängud jooksumäng kull Tartumaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Aga me mängisime õega ka pulmamänge. Seda ikka seejärel, kui olime käinud mõnes pulmas. Muidugi oli siis kõige tähtsamal kohal pruut, kes tavaliselt olin ma ise. Õde oli noorem ja pidi leppima peigmehe rolliga. Pruudil pidi kindlasti olema loor, milleks oli tavaliselt kas mõni vana kardin või marlist mähe või jupp mingit vana riiet-kaltsu. Hea, kui pruudil oli maani kleit, ja veel uhkem, kui olid ka ema kõrged kingad. Et nad parajad oleksid, tuli vatti kinganinasse panna ja kingad tuli võtta salaja ja ka tagasi panna salaja, sest muidu oleks pahandusi tulnud. Peigmehel pidid olema püksid ja kuna mu õde armastas liikudagi sageli pükstega, siis sobis ta peiu rolli ideaalselt. Tavaliselt pidi tal ka kaabu peas olema ja siis pidi peigmees pruuti aiakäruga mööda koduhoovi ringi sõidutama. See oli tal (õel) raske ülesanne, sest kuna ma olin vanem, kaalusin ma ka temast hulga rohkem. Õde on küll ütelnud, et ega ta ei tahtnud peigmees olla, aga mina talle valikuvõimalust ei andnudki. Ma määrasin ta peigmehe rolli ja kui me mängida koos tahtsime, siis tuli tal sellega leppida. Täisviide ERA, DK 109, 8 (5.3) < Elva linn – Liina Tamm, snd. 1961. a. (2013). Maakond Tartumaa Koguja Liina Tamm Kihelkond Elva linn Koguja sünniaasta 1961 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Pulmamäng kujutlusmäng/loovmäng Tartumaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Lapsepõlvemälestused Description An account of the resource 2013. aasta kogumisvõistlusele saadetud lapsepõlvemälestused ja mängukirjeldused ning teised lapsepõlvemälestused Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource 2013-2014 Language A language of the resource eesti Meenutused lapsepõlvest Lastemängude kogumisvõistlusele saadetud kirjeldused lapsepõlvest Tekst <strong>Milj&ouml;&ouml;</strong> <br /><br /><strong>Minu vanemad</strong> on J&auml;rvamaalt, Koeru kihelkonnast, kuid tuttavaks said 1921. a suvel Keila M&auml;nnikus pritsimeeste peol. Siis olid m&otilde;lemad juba tallinlased. 1922. a laulatati nad Kaarli kirikus ja aastat 5 hiljem tulin Tallinna Keskhaiglas ilmale. Olen suhteliselt hilise s&uuml;nniaasta eest vanematele t&auml;nulik, sest vastasel korral oleksin suure t&otilde;en&auml;osusega l&auml;inud Teise maailmas&otilde;ja nahka. N&uuml;&uuml;d aga p&auml;&auml;sesin &uuml;le noatera mobiliseerimisest &uuml;hte v&otilde;i teise v&auml;kke. <div><img style="display: block; margin-left: auto; margin-right: auto;" src="http://www.folklore.ee/~astrid/Mangufotod2013/EFA_ I_168_143.jpg" alt="EFA_ I_168_143" width="400" /></div> Esimesed 11 eluaastat elas meie pere Tallinnas &uuml;&uuml;rikorteris Kadrioru serval &ndash; algul Jakobsoni t&auml;navas (n&uuml;&uuml;d Faehlmanni), 1930-aastatel Kollase t&auml;nava pargipoolses otsas. Minu esimene kool oli Raua t. algkool, ametliku nimega Tallinna Linna 21. Algkool &ndash; suur ja esinduslik kivihoone. Kollaselt t&auml;navalt kooli oli nii kaks kilomeetrit, l&auml;bisin selle maa veerand tunniga minnes ja poole tunniga tulles, sest &uuml;mbruskond meelitas poisikest kambas hulkuma ja teinekord ka ulakusi tegema. Seda just siis kui ninamehi leidus. <br /><br /><strong>Olin</strong> perekonnas ainus laps ja ka meie &uuml;&uuml;rimajas Kollane t. 20A &ndash; linna maja k&uuml;llalt suurte korterite ja avara hooviga &ndash; m&auml;ngukaaslast ei olnud. K&uuml;ll leidus neid l&auml;hikonnas, kuhu j&auml;id tselluloosivabriku tubak&ouml;&ouml;kidega t&ouml;&ouml;liskasarmud. Nii et n&auml;gin ka t&ouml;&ouml;liste tolleaegset olmet. Umbes &uuml;he kilomeetri kaugusele j&auml;i Kadrioru staadion, kuhu me ei p&auml;&auml;senud ja staadionitagused harjutusv&auml;ljakud, mis said poissmeeste peamiseks m&auml;ngumaaks. Samas voolas ka &Uuml;lemiste j&auml;rvest tulev &uuml;levoolukanal, mida nimetati Ojakaks ja mis sobis igati puukoorest voolitud (m&auml;nnipuu) laevukeste ujutamiseks. Neid m&auml;ngulaevu tegime ise &ndash; oli hea manuaalse t&ouml;&ouml;ga harjumiseks. Samas lookles kitsas raudtee (suss, susla) &ndash; panime r&ouml;&ouml;bastele tsaarikopikad, et n&auml;ha, mis meist saab, kui rong on m&uuml;ndist &uuml;le s&otilde;itnud. Lai ja &otilde;huke vaselatakas sai. <br /><br /><strong>Ajapikku</strong> k&uuml;&uuml;ndisid meie k&auml;igud ikka kaugemale Kadrioru parki. Luigetiigi ja Russalka kujust, kus tol ajal k&auml;idi suveti suplemas ja peesitamas. Mitte aga meie. J&otilde;lkusime pargiradadel, korjasime maast paberosse (konisid) ja tegime nii 10-11 a. vanuses esimesed suitsud, l&auml;htudes s&uuml;llogismist: t&auml;ismehed suitsetavad, <br />ka meie suitsetame &ndash; ergo: <strong>oleme meiegi t&auml;ismehed</strong>! <br />Loobusin tubakap&otilde;letamisest 1941. a. 22. juunil ja olen n&uuml;&uuml;d &uuml;le 72 aasta t&auml;iesti tubakavaba persoon. <br /><br />Ka mererannas ning kaubasadamas sai (vanemate teadmata) hulgutud, roostes aurikuid ning kulunud v&auml;limusega purjelaevu uudistatud. &Uuml;he s&otilde;naga: toimus oma k&auml;e peal maailma avastamine. M&otilde;nikord k&auml;idi taskuraha eest &auml;&auml;relinna kolmanda j&auml;rgu kinodes, eeliskohad k&otilde;ige odavamad: nina vastu lina. Lemmikfilmid Pat ja Patasoni v&otilde;i Dick ja Doffi ekstsentrilised kom&ouml;&ouml;diad. <br /><br /><strong>Juba koolip&otilde;lves sai</strong> hasartseks lemmikm&auml;nguks &bdquo;Komfetkam&auml;ng&ldquo; &ndash; &uuml;mbrikuks kokkuvolditud paksemast paberist kompvekipaberite asetamine lahtisele peopesale ja siis n&auml;ppudega l&ouml;&ouml;mine lauaserva (koolis laia aknalaua) alla, nii et komfetka h&auml;sti kaugele lendaks ja seal juba olevaid kommipabereid tabaks. Kui tabas, said komfetka endale ja v&otilde;isid j&auml;tkata. M&auml;ng oli j&otilde;ukohane ja ergutas/&auml;rgitas tolleaegseid ilusate piltidega Kawe, Riola ja Ginowkeri pabereid koguma. Meile endile osteti kallimaid komme &otilde;ige harva, nii et tuli korjata kust aga said. Kadriorus, istepinkide &uuml;mber v&otilde;is neid p&auml;ris arvukalt olla. <br /><br />Vello L&auml;&auml;ne koostatud m&auml;lestusteraamatus HTG-st &bdquo;Viimane poistelend&ldquo; (Tartu, Elmatar 2013) meenutab Olev Tr&auml;ss lk. 14 analoogilist m&auml;ngu koolimaja laiadel aknalaudadel nimetades seda &bdquo;<strong>Konnim&auml;nguks</strong>&ldquo; ja kirjeldab seda m&auml;ngu l&auml;hemalt. Nimetus konnim&auml;ng oli mulle uudiseks, Tallinna poisid nimetasid kompvekipaberitega m&auml;ngimist ikka <strong>konfetkaks</strong>. <br /><br /><strong>Minu p&otilde;hihuviks</strong> kujunes lugemine, kuigi kodus oli vaid &uuml;ksikuid raamatuid. Aga kusagilt neid sain, hiljem Keilas juba kohalikust rahvaraamatukogust. Ka ajalehed huvitasid, veelgi enam lasteajakirjad &bdquo;Laste r&otilde;&otilde;m&ldquo; ja teised, mida aeg-ajalt isa ostis. M&otilde;ndagi &bdquo;suurte inimeste raamatut&ldquo; lugesin ea poolest liiga vara, mis t&otilde;ukas kohati v&auml;&auml;rtuskirjandusest eemale. Sellest oli hiljem kahju. <br /><br /><strong>M&auml;nguasju mulle</strong> suuremat ei ostetud &ndash; seda peeti nagu tarbetuks raiskamiseks. Meenutan, et t&auml;di kinkis s&uuml;nnip&auml;evaks t&otilde;ukeratta &ndash; see oli suur asi. Ja ka j&otilde;uludeks kingiti. Aga p&otilde;hiline oli isetegemine. <br /><br />Kevadel &otilde;petas isa pajukoorest vilepilli tegema ja valmistas v&auml;ikese m&auml;nguvibu koos nooltega. Suvel, Koeru kandis olles, n&auml;itas, kuidas tema lapsep&otilde;lves (1890. aastate I pool) puupulkadest &bdquo;kariloomi&ldquo; vooliti, pilbastest jalad all. <br /><br />P&otilde;hiline materjal m&auml;nguasjade tegemiseks oli papp ja t&uuml;hjad tikutoosid. Neist monteerisime kokku autosid ja lennukeid. &Otilde;igemini &ndash; papist v&auml;ljal&otilde;igatud kontuure, millele varsti kinnitati tiivad. Mingid lendavad mudelid need ei olnud, &uuml;ksnes markeerisid &otilde;hus&otilde;idukeid. Joonistasime t&auml;hised k&uuml;lgedele ja tiibadele: kollast v&auml;rvi postilennuk, punaste ristidega sanitaarlennuk, t&auml;htedega t&auml;histatud reisilennukid. S&otilde;jalennukeid ei tehtud, seda s&otilde;da veel ei olnud ja h&auml;vitamine ei olnud tollal poiste m&auml;ngudes aktuaalne. K&uuml;ll m&auml;ngiti tsiviillennuliiklust, avariisid, mis n&otilde;udsid sanitaarlennukite kohalelendu ja muud taolist. <br /><br />Tikutoosidest andis mitmesuguseid konstruktsioone kokku panna v&otilde;i &uuml;hte kleepida. Omamoodi k&auml;ttesaadav materjal konstruktorid &ndash; meele arendamiseks. Kui neid toose ainult oleks j&auml;tkunud! Suuremad papist kingakarbid olid hinnatud l&auml;htematerjal meie m&auml;ngudes &ndash; konteinerid, hoiupaigad, angaarid v&otilde;i garaažid. Oli vaid vaja pisutki fantaasiat. <br /><br /><strong>1938. a. jaanip&auml;evast elasime Keilas</strong>. &Auml;sja linnaks nimetatud 1200 elanikuga asula. Hea rongi&uuml;hendus Tallinnaga. Kolisime Vaikne t. 6 1600 m&sup2; krundile ehitatud oma majja. Algkooli hoone &ndash; 1930. a. valminud kena kahekordne kivihoone j&auml;i sealt nii 400 m kaugusele, nii et kooliminekuks piisas 2 minutist. Klassid v&auml;ikesed, IV klassis nii 18 poissi ja t&uuml;drukut koos &otilde;ppimas ja vahetunde veetmas. Siin algasid &uuml;hised m&auml;ngud plikadega. Meeles on j&auml;rgmised: <br /><strong>kula ja k&uuml;kakula, </strong><br /><strong>kekskasti m&auml;ng (keks), </strong><br /><strong>&bdquo;Kuju&ldquo;, m&auml;damuna, </strong><br /><strong>peitus ja ukraadina.</strong> <br /><br />Koolimaja k&otilde;rvale laotud k&uuml;ttepuude riidad andsid just peituse m&auml;ngimiseks suurep&auml;raseid v&otilde;imalusi. Ka <strong>rahvastepalli</strong> sai koos t&uuml;drukutega m&auml;ngitud. Aga puht poistem&auml;ngud olid <strong>laptuu</strong> (pesapalli lihtsustatud variant), <strong>kukepoks ja ratsaturniir</strong> (turskem poiss hobuseks, kergem ratsanikuks, vastane tuli maha t&otilde;mmata). Palusalu ol&uuml;mpiav&otilde;itude kajana ka &bdquo;<strong>klassikaline maadlus</strong>&ldquo;, jalaga l&uuml;&uuml;a ei tohtinud, rinnad kokku ja vastane p&otilde;lvile (maas p&uuml;herdamine oleks kooliriided &auml;ra rikkunud). <br /><br />M&auml;ngisime ka <strong>vollet</strong> ehk h&auml;dist v&otilde;rkpalli ja togisime <strong>jalgpalli</strong>, aga mitte hasartselt &ndash; palle oli v&auml;he ja jalgpallisaapad puudusid. Korvpalli &uuml;ldse mitte &ndash; puudus sile plats palli p&otilde;rgatamiseks. K&otilde;ige k&auml;ttesaadavam oli ikka <strong>rahvastepall</strong>, kus kaptenil oli kokkuleppe kohaselt mitu &bdquo;elu&ldquo;. <br /><br />Algkooliaastate lauam&auml;ngudest 3 esimest aastat Tallinnas, 3 viimast Keilas, meenutan &bdquo;<strong>Trips-traps-trulli</strong>&ldquo; (tundus t&uuml;&uuml;tult lihtsana) ja &bdquo;<strong>Merelahingut</strong>&ldquo; ehk &bdquo;<strong>Laevade p&otilde;letamist</strong>&ldquo; 10x10 ruuduga v&auml;ljadel. Siis lastem&auml;ngu t&auml;ringu viskamisega &bdquo;<strong>Kitse</strong>&ldquo; ja &bdquo;<strong>Reisi &uuml;mber maailma</strong>&ldquo;, mida m&auml;ngiti neljakesi. Kaardim&auml;ngud (36 kaardiga): oli lihtne kaartide &uuml;ksteise peale lappamine &ndash; nimetati &bdquo;Linna p&otilde;letamiseks&ldquo;, viislehte, valetrumpi ja veel keerukamate m&auml;ngude variatsioone, mis aga hasarti ega mingit s&otilde;ltuvust ei tekitanud. Ka mingi lastem&auml;ng &bdquo;Must Peeter&ldquo; v&otilde;i &bdquo;Must notsu&ldquo; olid &ndash; neis tuli vastase kaartidest juhuse peale m&otilde;ni endale t&otilde;mmata. <br /><br />Hiljem tuli hasartm&auml;ng &bdquo;<strong>At&scaron;koo</strong>&ldquo; ehk &bdquo;<strong>21</strong>&ldquo;, mida m&otilde;ned poisid m&auml;ngisid t&auml;ie hasardiga, eneseunustamiseni, mind aja j&auml;tsid k&uuml;lmaks. Nii nagu doominogi &ndash; ei saa siiani aru, kuidas see primitiivne m&auml;ng v&otilde;ib t&auml;iskasvanud mehi nii hasarti ajada? <br /><br />Ka <strong>kabe</strong> ehk <strong>tamka</strong>, mida m&auml;ngiti t&otilde;sises ja &bdquo;vedelas&ldquo; vormis &ndash; &auml;raandmise peale &ndash; ei t&otilde;mmanud eriti. Teine lugu oli <strong>malega</strong> &ndash; olid ju noore Paul Kerese hiigelaastad &ndash; seda m&auml;ngisime t&auml;ie p&uuml;&uuml;dlikkusega. Ostsin isegi P. Kerese &bdquo;Malekooli&ldquo; ja &otilde;ppisin sealt avanguid. Keskkoolis peeti prestiižseid klassi maleturniire, Keilas oma poistega 10-partiilisi mat&scaron;e, vahepeal levis lausa malet&otilde;bi, aga see l&auml;ks m&otilde;ne aja p&auml;rast m&ouml;&ouml;da. Muud t&ouml;&ouml;d-tegemised tulid peale (lugemine, n&auml;itering) ja need tundusid lauam&auml;ngudest huvitavamatena. <br /><br /><strong>Punasel 1940/41. aastal</strong> v&otilde;ttis uus v&otilde;im &auml;ra seni baptistide koguduse valduses olevad ruumid Haapsalu maantee ja Jaama t&auml;nava nurgal olnud kahekorruselises majas, mille alumisel korrusel avati <strong>noorteklubi</strong>. Seal olid siis koroonalaud (v&otilde;i lauad?), ping-pongi laud, kabe, male, doomino jt lauam&auml;nge. Seintel loosungid ja seinaleht. <br /><br />V&otilde;imalus talve&otilde;htuti &uuml;heskoos aega veeta t&otilde;mbas k&uuml;ll noori, eelk&otilde;ige poisse. Koroonas saavutati peagi selline tase, et see, kellele langes aval&ouml;&ouml;gi &otilde;igus, see ka laua nuppudest t&uuml;hjaks l&otilde;i. Liiga lihtne m&auml;ng oli ja vajus peagi unarusse. <br /><br />Lauatennis ehk ping-pong v&otilde;ttis m&auml;ngimise ajal endale kogu avarama ruumi ja ka siis oli m&auml;ngijatel kitsas. Pealegi ei saanud teised samas ruumis siis midagi muud teha. J&auml;lle takistus. M&auml;ngiti rohkem kabet ja malet, doominot v&auml;hem. <br /><br />Ajalehtedes/ajakirjades avaldati regulaarselt rists&otilde;nu. Ilmus koguni m&otilde;ttespordi ajakiri &bdquo;Ajude g&uuml;mnastika&ldquo;, mida m&otilde;nikord ostsin. &Uuml;ldhariduslikus m&otilde;ttes oli tolleaegsete &ndash; ma m&otilde;tlen 1930. aastate teine poolt &ndash; rists&otilde;nade kallal nuputamine igati kasulik tegevus. Seda just geograafia, kirjanike, sportlaste, teadlaste jne nimede omandamise osas. Sageli k&uuml;siti ooperite nimetusi, teadustermineid &ndash; vastuste leidmiseks tuli tuhnida ents&uuml;klopeedias, lapata atlasi, j&auml;lgida ajalehtedes teatrite repertuaari. Omaette pusisin, kollektiivne lahendamine ei paelunud. <br /><br /><strong>S&otilde;da ja rinde &uuml;leminek</strong> t&otilde;i poiste osas kaasa &bdquo;peaasi, et pauku saaks&ldquo; eluohtlikke m&auml;nge mahaj&auml;etud s&otilde;jamoonaga. 1941. a. s&uuml;gissuvel p&otilde;letasime Vene m&uuml;rskudes olevaid makaronitaolisi l&otilde;hkeainepulki &ndash; vabas &otilde;hus need ei plahvatanud, k&uuml;ll vingerdasid kiire leegiga p&otilde;ledes ussidena m&ouml;&ouml;da maad. Loobiti vintp&uuml;ssi padruneid l&otilde;kkesse. Need tegid pauku ja kuulid lendasid kuidas juhtus &ndash; &otilde;nneks keegi meist viga ei saanud. <br /><br />1944. a. s&uuml;gisel oli &bdquo;men&uuml;&uuml;&ldquo; hoopis rikkalikum. Valingu peatuse l&auml;hedal oli p&auml;rast rinde &uuml;leminekut plahvatanud saksa laskemoonarong ja puistanud raudteeservad igasugust kraami t&auml;is. Erilist huvi pakkusid <strong>valgustusraketid</strong>, mille juurde kuulus v&auml;ike siidriidest (ilmselt k&uuml;ll mingi ersats) langevari. Samuti <strong>punased, rohelised ja kollased signaalraketid</strong>, padruniosa pehmest alumiiniumist. Sinna l&ouml;&ouml;di ettevaatlikult v&auml;ike auk kuhu pisteti t&uuml;kike s&uuml;&uuml;ten&ouml;&ouml;ri. Rakett pandi kivile p&uuml;sti, n&ouml;&ouml;rijupp s&uuml;&uuml;dati ja pauk koos tulekeraga lendas vastu taevast. Atraktsioon missugune! Ainult et m&otilde;nikord vajus startiv rakett k&uuml;lili ja see oli juba ohtlik &ndash; laskja koos teiste uuditsejatega v&otilde;is ise pihta saada. <br /><br />Niipalju meil m&otilde;istust ja ka s&otilde;jakogemust oli, et <strong>m&uuml;rske, miine ja k&auml;sigranaate</strong> torkima ei mindud. Elu oli &otilde;petanud, et need olid &uuml;lem&auml;&auml;ra ohtlikud, kuigi paugu tegid v&auml;geva. <br />&nbsp;<br /> <div><img style="float: left;" src="http://www.folklore.ee/~astrid/Mangufotod2013/101-tuluke-nr2-kaas.jpg" alt="Tuluke_nr_2" width="323" height="455" /></div> <strong>S&otilde;jaaastatel</strong> kujunes Keilas v&auml;lja kolm omaalgatuslikku poistekampa, mis tegelesid eelk&otilde;ige spordiga. V&auml;hemal m&auml;&auml;ral ka vaimsel alal. Raudteest l&otilde;una poole j&auml;&auml;nud linnaosas moodustus <strong>KNKL = Keila Noorte Kaitseliit</strong>. K&uuml;mmekond poissi ja poisikest, keda juhtis kindlak&auml;eliselt &bdquo;Koloneli aukraadis&ldquo; Leo ja kus ainult &uuml;ks poiss, k&otilde;ige noorem, oli &bdquo;reamees&ldquo;, teised k&otilde;ik allohvitserid jaohvitserid. Neil oli oma &bdquo;relvaladu&ldquo; rakulkade ehk kadade hoidmiseks, &bdquo;eraellu&ldquo; ei tohtinud laskevahendit kaasa v&otilde;tta. Ning lehesabadest v&auml;ljal&otilde;igatud j&auml;rjejuttudest oma raamatukogu, mida kamba liikmed j&otilde;udum&ouml;&ouml;da t&auml;iendasid ja kasutasid. Keskv&auml;ljaku ja kiriku l&auml;heduses moodustus &bdquo;<strong>Keila m&auml;e poiste</strong>&ldquo; &ndash; peamiselt kehakultuuriga tegelev kamp. K&otilde;vad ujujad, sest Keila j&otilde;e ujumiskohad olid nende areaalis. <br /><br />Ja koolimaja &uuml;mbruses ning Vaikse t&auml;nava perimeetril <strong>spordi&uuml;hing &bdquo;Tungal&ldquo;</strong>, mis andis v&auml;lja <strong>oma ajakirja &bdquo;Tuluke&ldquo;</strong>. Formaat &ndash; koolvihikust v&auml;lja t&otilde;mmatud kaks lehepaari, st 4 lk sisu: spordiv&otilde;istluste &uuml;levaated ja tulemused, p&auml;evauudised (poiste vaatevinklist n&auml;htuna, kohaliku elu juhtumised), teated ja tingimata <strong>j&auml;rjejutt</strong>: h&auml;sti p&otilde;nev s&otilde;ja- v&otilde;i seikluslugu. Lehte anti lugeda &uuml;heks p&auml;evaks, siis tuli see edasi viia j&auml;rgmisele &bdquo;Tungla&ldquo; liikmele. &Uuml;ks &bdquo;toimetaja&ldquo; olin mina, teine Tihkani Uno t&auml;nava teisest otsast. Leht valmis &uuml;hist&ouml;&ouml;na, v&otilde;istlesime koguni, et kelle j&auml;rjejutt p&otilde;nevam tuleb. <div style="text-align: center;"><img src="http://www.folklore.ee/~astrid/Mangufotod2013/099-detektiiv-nollis-02.jpg" alt="099-detektiiv-nollis-02.jpg" width="373" height="543" /></div> <strong>Mis meid &uuml;hendas, see oli &bdquo;maav&otilde;istluste&ldquo; pidamine kergej&otilde;ustikus</strong>. M&otilde;nikord ka pallim&auml;nguks. Kergej&otilde;ustiku alad olid: 60 m jooks, keskmaajooks (distants &uuml;mber kvartali, nii 600-800 m, kaugush&uuml;pe (hooga ja hoota), k&otilde;rgush&uuml;pe (m&otilde;nikord ka teivash&uuml;pe kodunt &auml;rastatud pesupuu teibaks), kuulit&otilde;uge (kuulina kasutati paraja raskusega munakive). Kettaheide ja odavise j&auml;id &auml;ra &ndash; spordivahendeid ei olnud. <br /><br />Peeti punktide arvestamist protokolli kantud resultaatide alusel. <strong>Iga v&otilde;istkond pidi esinema igal alal kahe osav&otilde;tjaga!</strong> Esikoht andis 6, II koht 5, III &ndash; 4 jne punkti. Ka viimaseks j&auml;&auml;nu t&otilde;i omadele 1 punkti ja see kasvatas kambavaimu ehk kollektiivsust. Piinlik k&uuml;ll k&otilde;ige l&otilde;pus olla, aga midagi polnud parata: &bdquo;maav&otilde;istluses&ldquo; oli l&otilde;puks iga punkt oluline. <br /><br />Oli ka oma kasvatuslik m&otilde;ju. Teised poisid pilkasid: &bdquo;Teadagi, miks sa viimaseks j&auml;id! Sa suitsetad ja suitsumeestel ei ole v&otilde;hma... T&otilde;mba aga edasi!&ldquo; Avalik arvamus spordipoiste hulgas hindas tervislikke eluviise ja see m&otilde;jutas rohkem kui mistahes moraali lugemine t&auml;iskasvanute poolt. Alkohol ei olnud meile k&auml;ttesaadav, nii et see ahvatlus langes iseenesest &auml;ra. J&auml;id ainult &bdquo;naised&ldquo; (suits, viin ja naised &ndash; kolm peamist patust ahvatlust), aga egas meieealised t&uuml;drukud &uuml;le &uuml;he p&otilde;gusa huulte kokkupaneku lubanud... Juba k&auml;evangus k&otilde;ndimist peeti kuidagi ebas&uuml;ndsaks. <br /><br /><strong>&Uuml;li&otilde;pilasp&otilde;lves Vana-Tiigi intris elades sai koos nais&uuml;li&otilde;pilaste-filoloogidega</strong>, kes elasid &otilde;uemajas, kus poisid neil k&uuml;las k&auml;isid, loogilisel elluminemisel p&otilde;hinevast <strong>POOMISE nimelist s&otilde;na </strong>(m&otilde;iste, isiku, kirjandusliku kuju jne)<strong> &auml;raarvamise m&auml;ngu</strong>. &bdquo;Poomine&ldquo; sellep&auml;rast, et koos k&uuml;simuste esitamisega joonistati kriipsudest v&otilde;llas + kriipsujuku, kes siis l&otilde;puks kas &bdquo;&uuml;les poodi&ldquo; kui k&uuml;sija ei tulnud etten&auml;htud k&uuml;simuste arvuga (vist 13 v&otilde;i 15 k&uuml;simust, t&auml;pselt ei m&auml;leta enam) toime. S&otilde;na/m&otilde;iste esitaja tohtis vastata vaid &bdquo;jah&ldquo; v&otilde;i &bdquo;ei&ldquo;-ga (erandjuhul &bdquo;ei ole kindel&ldquo;), suunates sel moel k&uuml;sija v&otilde;i k&uuml;sijate &ndash; sageli olid neid mitu, poisid-t&uuml;drukud koos nuputamas &ndash; loogilist otsingut. Minu arust t&auml;iesti arendav m&auml;ng, mida m&auml;ngiti just videvikku pidades, k&uuml;&uuml;nlavalgel (romantika, mis romantika!) kui s&otilde;jaj&auml;rgsetele aastatele harjumuslikult oli elekter j&auml;lle &auml;ra. Teiste s&otilde;nadega &ndash; sagedaste voolukatkestuste aegu. <br /><br />Tavaliselt algas m&auml;ng k&uuml;simusega: &bdquo;Kas ta on elusolend?&ldquo; Saades vastuse &bdquo;jah!&ldquo;, mindi edasi: &bdquo;Kas ta on inimene?&ldquo; &bdquo;Kas ta elab Eestis?&ldquo; &bdquo;Kas ta on seotud meie &uuml;likooliga?&ldquo; &bdquo;Meie teaduskonnaga?&ldquo; &bdquo;Kas ta on &uuml;li&otilde;pilane?&ldquo; &bdquo;Kas ta on meie seltsist?&ldquo; &bdquo;Kas ta viibib siin ruumis?&ldquo; kuni &otilde;ige vastus k&auml;es. K&otilde;ige raskem olnud &auml;ra arvata multifilmikangelast Miki-hiirt, kelle/v&otilde;i mille m&auml;&auml;ratlused j&auml;id ebam&auml;&auml;rasteks. <br /><strong><br />T&auml;iskasvanuna</strong> olen suvevaheaegadel ajaviiteks pikkadel rongireisidel v&otilde;i ka suvekodus meeldivas seltskonnas m&auml;nginud kaarte. Peamiselt bridži, m&otilde;nikord ka &bdquo;&auml;rtut&ldquo; &ndash; oli selline mitmest osast koosnev keerukam m&auml;ng. Aga ainult suvel &ndash; t&ouml;&ouml;perioodidel oli alati midagi arukamat teha kui kaarte m&auml;ngida. M&otilde;nikord sai &uuml;ksinda olles ka passiansi laotud &ndash; vahelduseks lugemisele v&otilde;i aiat&ouml;&ouml;le. Millega olen aga &uuml;le poole sajandi p&auml;evas regulaarselt tegelenud on <strong>m&auml;lum&auml;ng</strong>. 1970-aastatel, kui olid ERF-i telem&auml;ngude k&otilde;rgajad, istusin p&uuml;hap&auml;evahommikuti teleri ees, kirjapulk peos ja m&auml;ngisin kaasa. T&auml;iesti huvitav oli v&otilde;rrelda enda teadmisi teadjameeste v&otilde;istkondade omadega. Olen olnud ka k&uuml;simuste koostaja, m&auml;ngude kokkuseadja ja m&auml;ngujuht. K&otilde;igest sellest olen l&auml;hemalt kirjutanud 2013. aasta jaanuaris ilmunud raamatus &bdquo;<strong>M&otilde;tteid ja meenutusi m&auml;lum&auml;ngudest</strong>. Koos 7 teadmiste samba ja tekstidega Tartu ajaloost.&ldquo; Kirjastus Atlex, kokku 268 lehek&uuml;lge. <br /><br />Nii et kokkuv&otilde;tteks v&otilde;in t&otilde;deda: m&auml;ng on v&auml;ikeste inimeste t&ouml;&ouml;, &otilde;ige elatunul inimesel samuti, sest raugaeas muutuvat inimene j&auml;lle lapseks. <div><img style="display: block; margin-left: auto; margin-right: auto;" src="http://www.folklore.ee/~astrid/Mangufotod2013/m%f5tteid-ja-meenutusi-m%e4lum%e4ngudest.jpg" alt="M&otilde;tteid_ja_meenutusi_m&auml;lum&auml;ngudest" width="353" height="481" /></div> Täisviide EFA I 168, 143/55 < Tartu linn < Keila khk., Keila linn < Tallinna linn – Hillar Palamets, snd. 1927. a. (2013) . Maakond Harjumaa Kihelkond Keila Tallinna linn Koguja Hillar Palamets Mälestustes kirjeldatud aastakümnend 1930.-1940. aastad Koguja sünniaeg 1927 Koguja sugu Mees Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Hillar, snd. 1927. a. Tallinnas Harjumaa korter linn Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Juba koolipõlves sai hasartseks lemmikmänguks „Komfetkamäng“ – ümbrikuks kokkuvolditud paksemast paberist kompvekipaberite asetamine lahtisele peopesale ja siis näppudega löömine lauaserva (koolis laia aknalaua) alla, nii et komfetka hästi kaugele lendaks ja seal juba olevaid kommipabereid tabaks. Kui tabas, said komfetka endale ja võisid jätkata. Mäng oli jõukohane ja ergutas/ärgitas tolleaegseid ilusate piltidega Kawe, Riola ja Ginowkeri pabereid koguma. Meile endile osteti kallimaid komme õige harva, nii et tuli korjata kust aga said. Kadriorus, istepinkide ümber võis neid päris arvukalt olla. Täisviide EFA I 168, 146 < Tartu linn < Keila khk., Keila linn < Tallinna linn – Hillar Palamets, snd. 1927. a. (2013). Maakond Harjumaa Koguja Hillar Palamets Kihelkond Tallinna linn Keila Koguja sünniaasta 1927 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Komfetkamäng Harjumaa kommipaberimäng osavusmäng Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Üliõpilaspõlves Vana-Tiigi intris elades sai koos naisüliõpilaste-filoloogidega, kes elasid õuemajas, kus poisid neil külas käisid, loogilisel elluminemisel põhinevast poomise nimelist sõna äraarvamise mängu. „Poomine“ sellepärast, et koos küsimuste esitamisega joonistati kriipsudest võllas + kriipsujuku, kes siis lõpuks kas „üles poodi“ kui küsija ei tulnud ettenähtud küsimuste arvuga (vist 13 või 15 küsimust, täpselt ei mäleta enam) toime. Sõna/mõiste esitaja tohtis vastata vaid „jah“ või „ei“-ga (erandjuhul „ei ole kindel“), suunates sel moel küsija või küsijate – sageli olid neid mitu, poisid-tüdrukud koos nuputamas – loogilist otsingut. Minu arust täiesti arendav mäng, mida mängiti just videvikku pidades, küünlavalgel (romantika, mis romantika!) kui sõjajärgsetele aastatele harjumuslikult oli elekter jälle ära. Teiste sõnadega – sagedaste voolukatkestuste aegu. Tavaliselt algas mäng küsimusega: „Kas ta on elusolend?“ Saades vastuse „jah!“, mindi edasi: „Kas ta on inimene?“ „Kas ta elab Eestis?“ „Kas ta on seotud meie ülikooliga?“ „Meie teaduskonnaga?“ „Kas ta on üliõpilane?“ „Kas ta on meie seltsist?“ „Kas ta viibib siin ruumis?“ kuni õige vastus käes. Kõige raskem olnud ära arvata multifilmikangelast Miki-hiirt, kelle/või mille määratlused jäid ebamäärasteks. Täisviide EFA I 168, 154 < Tartu linn < Keila khk., Keila linn < Tallinna linn – Hillar Palamets, snd. 1927. a. (2013). Maakond Tartumaa Koguja Hillar Palamets Kihelkond Tartu linn Koguja sünniaasta 1927 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Poomine äraarvamismäng paberimäng poomine/siga sõnamäng taibumäng Tartumaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Lapsepõlvemälestused Description An account of the resource 2013. aasta kogumisvõistlusele saadetud lapsepõlvemälestused ja mängukirjeldused ning teised lapsepõlvemälestused Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource 2013-2014 Language A language of the resource eesti Meenutused lapsepõlvest Lastemängude kogumisvõistlusele saadetud kirjeldused lapsepõlvest Tekst Minu m&auml;ngukaaslaseks oli neli aastat noorem &otilde;de, seep&auml;rast olid enamasti p&auml;evakorral m&auml;ngud, mis sobisid meile m&otilde;lemale. T&otilde;si k&uuml;ll, &otilde;de Kaire oli v&auml;ga poisilik t&uuml;druk, kes ei pidanud paljuks puu otsa ronida v&otilde;i p&uuml;ssi k&auml;es hoida, mist&otilde;ttu polnud talle mingi probleem ka poistega ringi m&uuml;tata. Tegelikult saab ta t&auml;naseni v&auml;ga asjalikult ka meeste t&ouml;&ouml;dega hakkama. <br /> <div>Meie p&otilde;hilised m&auml;ngud olid nn rollim&auml;ngud, nii nagu paljudel lastel tol ajal. Siiski, isa ja emaga, ning omavahelgi, sai m&auml;ngitud ka nn lauataguseid m&auml;nge &ndash; &bdquo;Trips-traps-trulli&ldquo;, &bdquo;Laevade pommitamist&ldquo; ja &bdquo;&Uuml;lespoomist&ldquo;, aga ka kabet ja &bdquo;Reisi &uuml;mber maailma&ldquo;. Kuid k&otilde;ige rohkem meeldis ikkagi kellekski kehastuda v&otilde;i kellegi karakterit, t&uuml;paaži, t&ouml;&ouml;v&otilde;tteid/ametit j&auml;rele aimata. Erinevate inimeste ja elukutsete kehastamine oli lummav, ilmselt sellep&auml;rast, et n&auml;itleja elukutse meeldis mulle v&auml;ga. Lootsin saada n&auml;itlejaks, tegin peale keskkooli l&otilde;ppu lavakasse katseid, kuid viimasesse vooru ei j&otilde;udnud, aga m&auml;ngulise maailma juurde j&auml;in ma siiski &ndash; minust sai kultuurit&ouml;&ouml;taja.<br /><br /> <img style="display: block; margin-left: auto; margin-right: auto;" src="http://www.folklore.ee/~astrid/Mangufotod2013/Roos_HarraX.jpg" alt="H&auml;rra X" width="391" height="549" /></div> Ema ja isa (Daisi ja Edgar Roos) toetasid meie tegemisi, meie fantaasiaid ja meie m&auml;nge alati. T&auml;na, sellele tagasi m&otilde;eldes, tundub see lausa uskumatu, et toonases ajas oli vanemaid, kes oma argiste askelduste ja igap&auml;evase t&ouml;&ouml; sekka leidsid aega, tahtmist ja jaksu ka lastega m&ouml;llata. Isa oli kingsepp, kes meile kingad jalga tegi, kuid kes alati meisterdas meie jaoks ka k&otilde;ik muud vajalikud asjad, ka need, mida oma m&auml;ngudeks vajasime. M&auml;letan, et ta tegi meile vineerist nukuteatri lava, millele saime ise kardinat &uuml;les ja alla keerata. Selle s&uuml;steemi konstrueeris ta vanast vihmavarjuvarrest, millele ema kardina &otilde;mbles. Isa joonistas selle v&auml;ikese nukuteatri jaoks ka lavafoonid ja kulissid. Meil j&auml;i vaid nukud lavale seada ja etendusi teha. <br /><br />Ema p&uuml;hendas ennast igap&auml;evaselt meile. Ta l&auml;ks sellep&auml;rast isegi Tallinna Reaalkooli (tollane Tallinna II keskkool) t&ouml;&ouml;le koolit&auml;diks, et saaks meiega koos suvesid veeta, sest koolit&ouml;&ouml;tajatel on ju pikk suvepuhkus. Tal olid ka seal eri vanuses lastega head suhted, kes k&auml;isid vahetundide ajal temaga juttu ajamas ning oma muresid kurtmas. Ka meie &otilde;ppisime &otilde;ega Reaalkoolis. Algklassides oli s&uuml;gisesel ja kevadisel ajal populaarseks m&auml;nguks keks, mida isegi poisid h&uuml;ppasid. Keksu sai h&uuml;pata ju &otilde;ues, kui ilm lubas, aga &otilde;ues meeldis k&otilde;igil olla. Viskekivide asemel kasutati kette ja kodus valatud tinapl&ouml;nne, mida oli hea lennutada. Kui &otilde;ieti visata oskasid, siis maandus see &otilde;igele kohale ega libisenud kekskasti joonele. Noh, ja loomulikult on l&auml;bi aegade m&auml;ngitud ka kulli, nii ka meie. <br /><br />M&auml;letan, et kodus m&auml;ngisime &otilde;ega apteeki, poodi, restorani, kaugek&otilde;nede keskjaama, miilitsajaoskonda, f&uuml;sioteraapia kabinetti, hambaarsti, keemilist puhastust, kooli, kodu, s&otilde;da jne. Arvan, et nendes m&auml;ngudes polnud miskit erilist ega ebatavalist, sest nagu ikka laste puhul, oli meie jaoks k&otilde;ik toimuv t&otilde;ep&auml;rane ja usutav. Loovus ja fantaasia on lapseks olemise juures parimad kaaslased ning erakordne v&otilde;imalus maailma hoopis elavama ja ehedamana n&auml;ha, kui see t&auml;iskasvanutele paistab. Nii olid ka meie m&auml;ngukaaslasteks k&auml;bid ja kivid, kui liivakastis sai oldud. Sirelilehed olid rahadeks ning hapuoblikatest ja j&auml;nesekapsastest sai tehtud m&auml;ngupulmadeks s&ouml;&ouml;gid. <br /><br />T&auml;nap&auml;eval on laste jaoks k&otilde;ik vajalik m&auml;nguasjapoodides olemas ning fantaasia ja loovuse jaoks j&auml;&auml;b &uuml;ha v&auml;hem ruumi. Ma ei v&auml;ida seda vaid oma east tulenevalt, et omal ajal oli k&otilde;ik parem ja ilusam, vaid argise kogemuse p&otilde;hjal, sest puutun oma t&ouml;&ouml;s igap&auml;evaselt kokku eri vanuses laste ja noortega. Tihti tundub, et laste fantaasiamaailm on j&auml;&auml;nud ahtamaks ning k&otilde;ik piirdub kuvari ekraanilt v&otilde;i arvutim&auml;ngude maailmast leitud m&otilde;tete, piltide, tegelaste ja olukordadega. <br /><br />T&otilde;si k&uuml;ll, televiisorist n&auml;htu m&otilde;jutas toona ka meid! M&auml;nguasjade kauplustest on v&otilde;imalik saada k&otilde;ikide m&auml;ngude m&auml;ngimiseks k&otilde;ikv&otilde;imalikku vajalikku atribuutikat, alustades kassaaparaatidest ja l&otilde;petades Zorro m&otilde;&otilde;kadega, titevankritest kuni pissivate ja kakavate nukkudeni v&auml;lja. Meie ajal oli maailm vaesem ja selle v&otilde;rra p&otilde;nevam, sest k&otilde;ike vajalikku oli vaja endale ette kujutada v&otilde;i siis ise meisterdada. Aga on olnud aegu, mis meie lapsep&otilde;lvestki vaesemad, kuid lastel pole oma m&auml;ngud kunagi m&auml;ngimata j&auml;&auml;nud! <br /><br />Vahel tundub, et t&auml;nases p&auml;evas polegi enam fantaasiat vaja. Piisab vaid arvuti taha istumisest, kui v&otilde;id siseneda &uuml;ksk&otilde;ik millisesse fantastilisse, m&uuml;stilisse v&otilde;i ajastuh&otilde;ngulisse maailma. Kuna minu lapsep&otilde;lves supermarketeid ei olnud, kust m&auml;nguasju osta, siis meisterdas neid meile isa v&otilde;i tegi ema. Hambaarsti juures k&auml;ies t&otilde;i ema ikka kaasa vanu raviriistu, mis enam t&ouml;&ouml;tegemiseks ei k&otilde;lvanud. Hea doktor oli, kes raatsis neid puuride karpe ja vanu peegleid, kougitsaid jm instrumente meile m&auml;ngimiseks saata. <br /><br />M&auml;letan, et olime &otilde;ega vaimustuses kassaaparaadist ja tahtsime seda nii v&auml;ga poe m&auml;ngimiseks saada. Proovisime seda ise vanast kingakarbist teha, aga isa vist s&uuml;ttis meie ideest ja kasutas v&otilde;imalust see hoopis ise meie jaoks valmis meisterdada. Ma arvan, et see polnud meie tegemistesse vahele segamine ja meie t&ouml;&ouml; alahindamine. Pigem palusime me isalt abi. T&auml;nases m&otilde;istes oli see nn kvaliteetaeg, mida endale osta ei saa. Ainu&uuml;ksi selle loomeprotsessi juures olemine oli meie jaoks p&otilde;nev, sest saime oma ideid v&auml;lja pakkuda ja &auml;revalt l&otilde;pptulemust oodata. Isa ostis paksu pappi, joonistas sinna t&otilde;elise kassaaparaadi kuju, l&otilde;ikas selle v&auml;lja ja liimis kokku. Isegi klahvid/nupud said k&uuml;lge pandud &ndash; lodkakingadele m&otilde;eldud tillukestest kontsaplekkidest, millele nitrov&auml;rviga numbrid peale sai kirjutatud. Kuna elasime Tallinnas Urla majas, Estonia teatri taga, P&auml;rnu maanteel, kus on t&auml;naseni kauplus &bdquo;Laste maailm&rdquo;, siis otsustas ema alt poest m&uuml;&uuml;jate k&auml;est k&uuml;sida vanu kassat&scaron;ekirullide l&otilde;ppe. &Otilde;nneks ei &ouml;eldud talle &auml;ra. Nii saidki need rullid puupulgale pandud ja isa monteeris need meie kassaaparaadi sisse. Nii et meie aparaadist tulid isegi t&scaron;ekid v&auml;lja! <br /> <div>F&uuml;sioteraapia kabineti tarbeks tinutas isa plekit&uuml;kkidele taha traate ja andis mingeid vanu aparaate, et neid oma m&auml;ngudes kasutada saaksime. Ema &otilde;mbles valmis flanell-lapikesed, mis plaatidele niisutatult &uuml;mber k&auml;isid ja nii said k&otilde;ik nukud terveks ravitud. Loomulikult olid meil olemas ka arstikitlid. M&auml;letan, et oma esimese kitli sain juba &otilde;ige v&auml;ikeselt, aga siis m&auml;ngisin ma alles koos t&auml;dit&uuml;trega arsti, sest &otilde;de ju veel polnud. Olin 2-3-aastane, seljas valge kittel ja peas punase ristiga tohtrim&uuml;ts. Sellest on kuskil isegi foto olemas. <img style="display: block; margin-left: auto; margin-right: auto;" src="http://www.folklore.ee/~astrid/Mangufotod2013/Roos_Doktor.jpg" alt="EFA_I_169_84" width="370" height="517" /></div> <br />Ema tegi meile kost&uuml;&uuml;me, sest m&otilde;ni meie m&auml;ngude tegelaskuju vajas stiilipuhast v&auml;limust. Tol ajal oli &bdquo;Viimne reliikvia &rdquo; t&otilde;eline menufilm. K&auml;isin seda Viru t&auml;naval kinos &bdquo;Pioneer&rdquo; vaatamas nn &bdquo;nonstoppseansil&ldquo; ja j&auml;in saali istuma lausa mitmeks filmikorraks. Loomulikult olin mina Gabriel ja &otilde;de Agnes. Isa meisterdas mulle pistoda ja tegi v&ouml;&ouml;le laia rihma, ema aga &otilde;mbles mulle vesti ning &otilde;ele nunna musta kleidi. Peas oli &otilde;el valge r&auml;tik, nagu nunnadel ikka. See oli &uuml;ks beebiaegne valge linake. Reliikvialaeka tegin ise, kasutades ema p&auml;rleid ja ehteid, et seda tavalist karbikest uhkemaks muuta. <br /><br />Kui ma 10-aastaselt Pirita-Kosel sanatooriumis olin, siis lausa esinesime &otilde;ega &uuml;hel k&uuml;lastusp&auml;eval k&otilde;igile sanatooriumi lastele ja t&ouml;&ouml;tajatele. Olin kirjutanud mingi lapseliku n&auml;idendi suurtest inimestest &ndash; armastuslookese ilusast blondist Caroliinest ja vaprast musket&auml;rist Athosest. Musket&auml;rid olid sel ajal minu jaoks suured iidolid! Ema oli korrektoriks ja kohendajaks ning tr&uuml;kkis selle &uuml;llitise isegi t&ouml;&ouml; juures &auml;ra. Etendus ei s&uuml;ndinud mitte sanatooriumi jaoks, vaid oli kodustele esitamiseks tehtud, seep&auml;rast oli seda lihtne ka seal ette kanda. <br /><br />Aga sellest olulisem on minu jaoks t&auml;na see, et ema ja isa p&uuml;hendusid meie etendusele sama agaralt kui meie ise. Ema &otilde;mbles &otilde;ele &uuml;hest vanast lahtiharutatud peokleidist, helesinisest ja heleroosast siidist satsidega maani kleidi. Selle alla k&auml;is isa valmistatud traatr&otilde;ngastega krinoliin, et kleit kohevam oleks. Minul olid valged p&uuml;ksid ja nn pesusametist punane kuldn&ouml;&ouml;pide ja pitsiga raamitud valge kraega musket&auml;ri pintsak, rihm &uuml;le &otilde;la ja m&otilde;&otilde;k v&ouml;&ouml;l. M&otilde;&otilde;k oli tehtud vanast lael&uuml;htri torust/varrest, mida m&ouml;&ouml;da juhtmed jooksevad ja k&auml;ekaitse oli sama l&uuml;htri &uuml;mar kausike, mis lae vastas &uuml;henduskohta varjab. Igati lahe n&auml;gi see v&auml;lja &ndash; h&otilde;bedane ja s&auml;tendav, ainult k&auml;epide oli sellele &bdquo;m&otilde;&otilde;gale&ldquo; juurde meisterdatud. Peas oli mul isa tehtud laia &auml;&auml;rega musket&auml;rikaabu, suur pannal k&uuml;ljel ja &uuml;ks serv &uuml;les keeratud. See oli valmistatud mustaks v&auml;rvitud papist ja &uuml;les keeratud serva vahel olid v&auml;rvilistest krepp-paberi ribadest ja traadist tehtud v&otilde;lts-jaanalinnusuled. Abakhani kaupluseid ju polnud. Ise oli vaja rekvisiidid ja aksessuaarid v&auml;lja m&otilde;elda. <br /><br />Meil &otilde;ega olid ka parukad peas &ndash; &otilde;el lumivalge, rokokoo lokkidega, ja minul &otilde;lgadeni pruunid laines juuksed, nagu &uuml;hel korralikul musket&auml;ril ikka. Blond ja br&uuml;nett. Aga kust tulid parukad? Tagasi vaadates tollasele ajale avastan ma &uuml;ha enam, et vaatamata &uuml;ldisele kitsikusele ja ahistatusele oli tegelikkus tavaliste inimeste jaoks lihtne ja loominguline. Iga p&auml;ev tuli ise leiutada ja fantaseerida. Kitsikus polnudki niiv&auml;ga kitsikus, pigem arukas ja asjalik kokkuhoid, ning ahistati enamasti neid, kes selleks p&otilde;hjust andsid. Tegelikult oli see hoopis v&otilde;imalus avaramalt, kavalamalt ning loovamalt m&otilde;elda ja n&auml;ha! Need parukad tegi meile meie ema! <br /><br />Uuel t&auml;naval oli nukuparandust&ouml;&ouml;koda, midagi nukkude haigla sarnast. M&otilde;elda vaid! T&auml;nap&auml;eval lennutatakse m&auml;nguasi esimese prao tekkimisel v&otilde;i patareide t&uuml;hjaks saamisel pr&uuml;gikasti (viimane v&auml;ide on muidugi liialdus), aga toona parandati isegi nukke!!! Nii me siis emaga &uuml;ksp&auml;ev sealt l&auml;bi jalutasimegi. Ema hea suhtlejana seletas olukorda ja t&auml;di leti taga sai &otilde;nneks meist aru, sest ta andis emale paar meetrit valgeid ja paar meetrit pruune, nukkudele m&otilde;eldud kunstjuukseid. Kodus &otilde;mbles ema need &otilde;mblusmasinaga nailonsukkadest tehtud m&uuml;tsikeste k&uuml;lge, &uuml;hendas juuksesalke niidi ja n&otilde;elaga ning l&otilde;ikas parukatel juuksed parajasse pikkusesse. L&otilde;puks sai vanavanaema lahtisel tulel kuumutatavate lokitangidega tehtud nendesse lokid ja vajutatud sisse lained. Kui meil viimaks parukad peas ja kost&uuml;&uuml;mid seljas olid, siis oli see t&otilde;eline maagia, muutumine, teiseks saamine! <br /><br />Ma kummardan oma vanemate ees, kes puhkavad oma viimast puhkust Metsakalmistul, ja kummardan ka k&otilde;igi nende inimeste ees, kes aitasid meil lapsep&otilde;lve toredamaks muuta, sealhulgas nukuparandaja ees, kes pidas v&otilde;imalikuks ettekirjutusi ja reegleid eirates v&otilde;&otilde;raste laste fantaasiaid realiseerida! Olen sellev&otilde;rra &otilde;nnelikum inimene! <br /><br />Jah, filmid m&otilde;jutasid suuresti ka minu fantaasiamaailma ja m&auml;ngegi. &Uuml;he poisi jaoks olid t&otilde;eliselt &auml;gedad filmid &bdquo;Kaalul on rohkem kui elu&rdquo; ja &bdquo;Seitseteist kevadist hetke&rdquo;. Palju aastaid hiljem olen neid taas suure nostalgiaga vaadanud. Ja sellel lummusel polnud midagi &uuml;hist poliitika ega maailmavaatega. Need olid s&uuml;ndmused, olukorrad, vaprad luurajad ja saksa armee mundrite erakordne siluett, mis lummasid. Alles hulk aega hiljem sain teada, et natsi armee mundrid kujundas Hugo Boss. Need mundrid ja ohvitseride v&auml;ljan&auml;gemine olid sedav&otilde;rd muljetavaldavad, et otsustasin endalegi &uuml;he korraliku SS-lase mundri meisterdada. <br /><br />Istusin teleka ees ja joonistasin detaile, paguneid, m&auml;rke endale vihikusse, et need siis papist jm materjalidest valmis meisterdada. Piduliku koolivormi musta &uuml;likonna peale oli lihtne neid vidinaid panna. T&auml;nap&auml;eval pole info saamiseks mingeid takistusi, tuleb vaid guugeldada ja vajalikud pildid &otilde;igetes m&otilde;&otilde;tudes v&auml;lja printida. Aga toona tuli mul need filmitegelaste kost&uuml;&uuml;midelt teleka ekraanidelt maha joonistada, ise m&otilde;&otilde;ta ja proportsioonid leiutada, v&auml;rvida ja nikerdada. Isa tegi meile pealuu-s&uuml;mboliga m&uuml;tsim&auml;rkide valamiseks kipsist vormi, mille sisse siis tina sai valatud. Neid m&auml;rke l&auml;ks l&otilde;puks mitu vaja, sest tegin sellised mundrid ka oma s&otilde;pradele/klassikaaslastele. M&otilde;tlen siiani imestusega, et sellest midagi hullu ei s&uuml;ndinud ja et vanemad ohtu ei m&auml;rganud. V&otilde;i m&auml;rkasid? ... Jah, neid saksaohvitseride mundreid oli vaja mitu, sest tegime ise n&otilde;ukogude luurajatest filmi. Olin viiendas klassis, kui see Stirlitzi vaimustus peale tuli. Filmisime Suur-S&otilde;jam&auml;el, t&auml;nase lennujaama territooriumil, tollastel t&uuml;hermaadel stseene SS-laste mundrites ja haakristi lippude lehvides. Uskumatu ja peaaegu, et absurdne m&otilde;elda, kuidas see toonases ajas ikkagi v&otilde;imalik oli? Igatahes kuulsime hiljem, et j&auml;rgmisel p&auml;eval olevat vene inimesed k&auml;inud otsimas: &bdquo;Gde eti fa&scaron;ist&otilde;?&rdquo; <br /><br />Aga me ei olnud fa&scaron;istid, vaid tegime filmi. See oli meie jaoks m&auml;ng! Isa oli operaator ja ema rekvisiitor, grimeerija jne. Meie, poisid ja plikad, aga n&auml;itlejad. Ka t&auml;nap&auml;eval tehakse filme, see on ju nii lihtne. Isegi mobiiltelefon filmib kui vaja ja hetke p&auml;rast on v&otilde;imalik kaadrid k&otilde;igile vaatamiseks internetti &uuml;les panna. Ega neid t&auml;naseid ja toonaseid kaadreid ei saagi omavahel v&otilde;rrelda, sest meie filmisime 8 mm filmile ja sellel puudus heli. Kaamerat oli vaja kogu aeg mehaaniliselt &uuml;les keerata ning kui &uuml;ks pool salvestatud sai, siis tuli kottpimedas ruumis filmiketas &uuml;mber keerata. Hiljem, peale ilmutamast, oli vaja film pikuti pooleks l&otilde;igata. <br /><br />Sain endale esimese kaamera vist siis, kui olin teises klassis? Film ja teater olid lapsep&otilde;lves minu jaoks kinnisidee. Aga kaamera maksis raha! Mul tuli see raha ise teenida! Suvel korjasin s&otilde;straid ja tikreid. Kuid l&otilde;puks, kui mingi osa rahast oli olemas, toetas ka isa oma olulise panusega, ning l&otilde;puks oligi kaamera kodus. <br /> <div>Neid filme sai tehtud igasuguseid, k&uuml;ll musket&auml;ridest, r&auml;nduritest, vaenlase tagalas olevatest luurajates. Aga ka igasugustest trikkidest ja mustkunstigi sai proovitud filmida. Mitu vahvat filmi s&uuml;ndisid Viljandis, kus suviti perega puhkamas k&auml;isime. Ema ja isa v&otilde;tsid vahel puhkusele kaasa ka meie s&otilde;pru, seep&auml;rast oli meil m&otilde;nus nendega koos tegutseda, fantaseerida, m&auml;ngida. Tegime t&otilde;siseid ja naljakaid filme. M&auml;letan pealkirju &bdquo;Tondilossi varemeis&rdquo;, kus kaks seiklejat otsivad peidetud aaret. See sai filmitud Viljandi lossivaremetes. Ning &bdquo;Lonni ja Ats&rdquo;, mis oli Chaplini stiilis situatsioonikoomika, mida lavastasime Viljandi v&auml;ikestel ja vaiksetel t&auml;navatel. Need filmid on kuskil ka t&auml;na veel alles, kuid vajaksid korrastamist ning digitaliseerimist. <br /><img style="display: block; margin-left: auto; margin-right: auto;" src="http://www.folklore.ee/~astrid/Mangufotod2013/Roos_Tondilossis.jpg" alt="Tondilossi_varemeis" width="400" /></div> <br />Lollitatud sai ka, nii Tallinnas kui Viljandis. Praegu on isegi piinlik tagasi m&otilde;elda, aga me tegime enda arvates nn &bdquo;sotsiaalseid&rdquo; eksperimente. Tahtsime n&auml;ha, kuidas inimesed reageerivad. See oli selline piilukaamera stiilis v&auml;rk, aga ilma kaamerateta ja &uuml;htki sellist saadet polnud me toona veel tegelikult n&auml;inud. Imelik, et meid miilitsasse ei veetud!? V&otilde;ib-olla peale esimest ehmatust lihtsalt inimesed leebusid ja isegi lustisid seda laste koerust. T&auml;na ma vabandaksin nende inimeste ees, kuid tookord oli see p&otilde;nev ja lahe seiklus. <br /><br />Need lollused keskendusid mingitele olukordadele, mida me rahva seas t&auml;navatel tegime. N&auml;iteks poetas &otilde;de ennast, pidulikuma kleidi ja uhke lakk-ridik&uuml;liga, Viljandis, Jakobsoni t&auml;naval asunud, vanast Ugalast v&auml;ljuva teatripubliku hulka. Siis tormasin ka mina nurga tagant inimeste sekka, &uuml;leni musta riietatult ja must sukk p&auml;he t&otilde;mmatud, rebisin &otilde;elt koti k&auml;est ja tormasin sellega l&auml;bi hoovide oma &otilde;uele, &otilde;de kannul. Ma arvan, et meid n&auml;hti l&auml;bi ja vaid seep&auml;rast ei l&auml;inud meil haprasti! <br /><br />Kord meisterdasime dressip&uuml;kstest ja -pluusist, mis teisi kodinaid t&auml;is topitud, nuku &ndash; inimese koopia. Roosast ujumism&uuml;tsist oli tehtud pea ja selle otsas isegi barett. Kogu kupatus oli omavahel kokku &otilde;mmeldud, et see laiali ei pudeneks. &Otilde;de ronis selle topisega p&ouml;&ouml;ningu aknale ja mina seisin all hoovis. Kui keegi parajasti l&auml;henes, h&uuml;&uuml;dsin k&otilde;va h&auml;&auml;lega: &bdquo;&Auml;ra l&uuml;kka!&rdquo;, aga siis k&auml;is m&uuml;tsatus ja topis prantsatas vastu maad. J&otilde;hker eksperiment! Nii m&otilde;nigi ehmatas n&otilde;nda, et lausa karjatas. &Otilde;nneks oli tugev raudaed vahel, mis mind pahaste inimeste eest p&auml;&auml;stis. Lapsed on rumalad, aga l&auml;bi nende rumaluste &otilde;pitakse maailma tundma ja tunnetama! T&auml;na on piinlik, aga toona oli see m&auml;ng, <em>performance</em>, adrenaliini ammutamise v&otilde;imalus. Igatahes parem, kui ennast sama aia taga s&uuml;stida. &Otilde;nneks ei teatud toona sellest pahest veel midagi! <br /><br />Ka Tallinnas sai linna peal lollusi tehtud, n&auml;iteks pargipingil kaaslasega kohtudes mingeid paroole vahetatud ja rakettidest, luurest ja salajastest andmetest k&otilde;neletud, kuid ikka nii, et k&otilde;ik tunduks konspireerituna, aga siiski n&otilde;nda, et teisedki (v&otilde;&otilde;rad) pingil istujad seda kuuleksid. T&otilde;ep&auml;rasuse lisamiseks oli kaasas diplomaadikohver rahaga, mis mikrofilmide vastu vahetati. Kogu idee oligi rahas, sest diplomaadikohver sai t&otilde;estuseks alati avatud, ning igal juhul piilus ka v&otilde;&otilde;ras pingilistuja kohvrisse, milles oli revolver ja rahapakid. Meie jaoks olid need rahapakid v&auml;ga ehtsad. Ma enam ei m&auml;leta, milliste kup&uuml;&uuml;ride j&auml;rgi need rahapakid tehtud sai, aga olemas nad olid. &Uuml;ks tuttav t&ouml;&ouml;tas tr&uuml;kikojas ja tal oli lihtne &otilde;iges m&otilde;&otilde;dus paberipakid valmis l&otilde;igata. Need sai servadest &auml;ra v&auml;rvitud ja t&otilde;elised rahad pealmisteks pandud. Efekt oli ehe! T&auml;nap&auml;eval v&otilde;ib raha sk&auml;nnida ja siis printeri appi v&otilde;tta ning nn m&auml;nguraha hulgim toota, seep&auml;rast vaevalt et t&auml;nap&auml;eval poisikeste sahmerdamist rahapakkidega v&auml;ga t&otilde;siselt v&otilde;etakse, aga 1970. aastate keskpaigas oli kohvrit&auml;is rublasid poisikeste valduses muljetavaldav. <br /><br />Kui v&auml;iksemad olime, siis veetsime k&otilde;ik oma suved maal, emapoolse vanaema ja vanaisa juures. See oli 1960-ndate teine pool ja 1970-ndate algus. Seal olid meie m&auml;ngukaaslasteks kolm t&auml;dit&uuml;tart, ema &otilde;elapsed. Laias laastus olime me &uuml;heealised &ndash; kaks t&uuml;drukut olid minuga samas vanuses ja kolmas neist minu &otilde;ega omaealised. Need olid toredad ja suurep&auml;rased suved! Eraldi meenutamist vajaksid ka vanaema ja vanaisa, aga see pole see teema. Nemad siiski meie m&auml;ngudes ei osalenud ja meie tegemistesse ei sekkunud, see-eest lasksid nad meil palju omap&auml;i tegutseda. Ainult l&otilde;una ajal pidi tunnike tasa olema, siis kui vanaisa p&auml;eval magas. Nad olid t&otilde;sised maainimesed, hoopis teisest ajast, teistsuguste vaadete ja t&otilde;ekspidamistega. <br /><br />Pulgapeitus oli see k&otilde;ige lahedam m&auml;ng, mida me ikka ja j&auml;lle m&auml;ngisime. Seda teavad vist k&otilde;ik tolle aja lapsed. Lauajupike k&uuml;mne pulgakesega sai puupakule pandud nagu kiigelaud, ning siis, jalaga vastu lauda l&uuml;&uuml;es, pulgad &otilde;hku lennutatud. Seni kuni otsija pulki kokku korjas oli aega end &auml;ra peita. See, keda n&auml;hti, oli vangi v&otilde;etud ja pidi oma peidukohast v&auml;lja tulema. <br /><br />Aga kui m&otilde;ni nii tasa ja m&auml;rkamatult suutis pulgalauale ligi hiilida, et sai selle j&auml;lle kord koos pulkadega taeva poole paisata, olid k&otilde;ik vangid taas vabad ja v&otilde;isid j&auml;lle peitu joosta. &bdquo;P&uuml;&uuml;dja&rdquo; pidi ju pulgad kokku korjama ning lauajupile seadma. Vahel sai uueks p&uuml;&uuml;djaks see, kes esimesena tabati, vahel aga viimasena leitu. See s&otilde;ltus kokkuleppest. Aga loomulikult jagus ka hulga nn rolli- ja situatsioonim&auml;nge. &Uuml;ks lahedamaid kohti m&auml;ngimiseks oli heinakuur, kus sai kuhja otsas m&ouml;llata ja kus oli m&otilde;nus ennast ka peita. S&otilde;da sai palju m&auml;ngitud &ndash; &uuml;hed tulistasid &uuml;levalt ja teised alt. Imelik, et t&uuml;drukutele see meeldis, aga nad olid vahel suuremadki s&otilde;dijad kui mina. Suuga tehtud automaadivalangud kostusid &uuml;le &otilde;ue. Kord k&uuml;sis vanaisa, et mis asja te seal heinakuuris koguaeg m&auml;&auml;gite. T&uuml;drukutele meeldis film &bdquo;Aga koidu ajal on siin vaikne&rdquo; ja nii nad olidki vaprad naispartisanid, kes "m&auml;&auml;gides" automaadivalangutega teineteist kostitasid. <br /><br />M&auml;letan, et &uuml;kskord m&auml;ngisin luurajat, kes h&uuml;ppas langevarjuga alla, aga see ei avanenud. Seet&otilde;ttu oli ta t&otilde;siselt kannatada saanud. M&auml;ng algas sellega, et k&uuml;lanaised leidsid selle &otilde;nnetu vigastatud luuraja metsa alt ning p&auml;&auml;stsid ta sakslaste k&auml;tte vangi langemisest. T&uuml;drukud panid mu vana jalustega puupulkadest kelgu peale ja vedasid mind peitu. Lasksin ennast m&otilde;nuga t&uuml;drukutel siia ja sinna vedada, ise &bdquo;haavatuna&rdquo; &auml;gisedes. Oh, kui lahe see oli! <br /><br />Neid ridu lugedes v&otilde;ib j&auml;&auml;da mulje, et olime k&otilde;vad kommunistid. Tegelikult aga r&auml;&auml;giti meie kodus poliitikast harva. Seet&otilde;ttu olen t&auml;naseni apoliitiline inimene, keda poolte valimine lausa &auml;rritab. See vene luurajate ja partisanide m&auml;ngimine oli ajendatud pigem n&auml;htud filmidest ja sellest, mida koolis &otilde;petatu kaudu sisendati. &Uuml;kski meie m&auml;ng ei haakunud kunagi meelsusega, ikka olid esikohal s&uuml;ndmused, olukorrad, seiklused ja p&otilde;nevus! Alles palju aastaid hiljem, kui sattusin lugema oma vanaonu p&auml;evikuid keerulise s&otilde;jaaja m&otilde;tisklustega, v&otilde;isin ma tajuda mingit meelsust, kuid mitte kunagi otses&otilde;nu positsioneerimist. Pigem oli nendes ridades m&otilde;tisklusi s&uuml;ndmustest, milles toonased inimesed elasid. Takkaj&auml;rgi on vaimustav n&auml;ha, et vanaonu hinnangud ja m&otilde;tisklused, ennustused ja prognoosid ongi t&auml;ide l&auml;inud! <br /> <div>&Uuml;ks meie lemmikm&auml;nge oli &bdquo;Laev&rdquo;. See oli nagu seriaal, mis iga p&auml;ev edasi l&auml;ks ja &uuml;ha arenes. M&auml;ngisime seda kuuri all, kus vanaisa suuri laudu ja heinaveo vankrit hoidis. Seal olid ka heinak&auml;rbised, raamid, mis vastastikku teineteisele toetudes peaaegu viilkatust meenutasid, kui neile hein peale kuivama oli pandud. Sinna alla oli vahva ennast &auml;ra peita, aga mina pelgasin usse. Siiani! Kuuri all seisid need k&auml;rbised seina &auml;&auml;res nagu suured redelid. Lahe oli k&otilde;iki neid asju kasutades laev kokku meisterdada. Oma osa m&auml;ngis ka ettekujutus ja fantaasia. Laiad lauad &uuml;hendasid heinavankrit, mis oli kapteni sild, ja kuuri all olevaid vanu heinahunnikuid. &Uuml;ks vana voodilina oli purjeks ja p&ouml;&ouml;ningult leitud p&auml;evin&auml;inud vokk roolirattaks. Oh, mis seal k&otilde;ike juhtus &ndash; kord oli torm ja kord kukkus keegi merre, kord r&uuml;ndasid piraadid ja kord sai kohtutud s&otilde;jalaevadega, kord tekkisid riiud ja pahandused, siis j&auml;lle saabus &otilde;nnelik armastus, ... ja milliseid p&otilde;nevaid maid ja inimesi sai n&auml;htud! Jah, fantaasial pole piire ning t&auml;nu laste vaimukale loovuselennule v&otilde;ib vahel tegelikkus ja ettekujutus omavahel sulanduda. V&auml;hemalt lapse maailmas on see nii!!! Tegelikult n&auml;en ma t&auml;nagi oma vaimusilmas laeva, mitte laudu, vankrit ja vokki! <br /><br /><img style="display: block; margin-left: auto; margin-right: auto;" src="http://www.folklore.ee/~astrid/Mangufotod2013/Roos_Viljandis.jpg" alt="Viljandis" width="400" /></div> <br />Oma lapsep&otilde;lvem&auml;lestusi ja -meenutusi kasutan ma vahel ka oma t&ouml;&ouml;s. M&otilde;nikord on tore paralleele t&otilde;mmata. Need s&auml;ravad hetked, erilised m&auml;lestused ja loovusega laetud lapsep&otilde;lv olid abiks ka siis, kui ligi k&uuml;mne aasta jooksul sai laste- ja noortelaagris &bdquo;Segasumma Suvila&ldquo; laagri&uuml;lemaks oldud. K&otilde;ik seal toimunu ja j&auml;&auml;dvustatu v&auml;&auml;riks omaette uurimist ja talletamist Eesti Rahva Muuseumis. Need aastad (1995-2002 olin mina laagri&uuml;lemaks) olid suurep&auml;rane v&otilde;imalus ka t&auml;nastele lastele n&auml;idata, kui p&otilde;nev v&otilde;ib olla fantaasiamaailm ja kui piirideta saab olla inimm&otilde;tte lend. Kasvatajad olid alati ettev&otilde;tlikud ja fantaasiak&uuml;llased, m&otilde;nikord oli mul laagri&uuml;lemana vaja siiski m&otilde;nd s&auml;ravat ideed ka k&auml;rpida. Aga &uuml;ks sai selgeks &ndash; lapsemeelsus ei ole sama mis infantiilsus, lapsemeelsus on hinge nooruse tunnus! <br /><br />Nii laagris kui ka lapsep&otilde;lves, vanaema-vanaisa juures, sai igasuguseid asju v&auml;lja m&otilde;eldud ja m&auml;ngitud. Nii m&otilde;nigi m&otilde;te lapsep&otilde;lvest sai ka &bdquo;Segasumma Suvilas&ldquo; laagriliste jaoks realiseeritud &ndash; hirmutuba, peidetud aarde otsimine, tulnukate saabumine, m&otilde;rvam&uuml;steeriumi lahendamine jm. <br /><br />&Uuml;ks tore ja meeleolukas m&auml;ng tuli veel meelde. Suviti v&otilde;tsime meie, paar suuremat last, v&auml;iksemad endale sappa ja l&auml;ksime maal olles metsa, p&otilde;ldudele, k&uuml;lavaheteedele jalutama. Tegime nn ekskursioone. See, kes oli ekskursioonijuht, peatus aeg-ajalt oma &auml;ran&auml;gemise j&auml;rgi m&otilde;ne objekti juures &ndash; suur kivi, k&otilde;ver puu, kummaline lohk pinnases, k&uuml;ngas, vana aiajupp jne, ning laskis oma kujutlustel ja fantaasial lennata, jutustades teistele kohapeal tekkivaid/v&auml;ljam&otilde;eldud legende ja lugusid k&otilde;ikide nende objektide kohta. Vana ohvrikivi, mille all on uks salak&auml;iku; puu, mis k&otilde;verdus &uuml;he kurva armastuse p&auml;rast, sest piiga k&auml;is selle najal nutmas; salajane aardekoobas, mis aja jooksul kokku kukkunud ja maa sisse suure lohu j&auml;tnud; vana k&uuml;ngas, mis on &uuml;he vapra r&uuml;&uuml;tli h&otilde;bedase hobuse haud; aiajupp, mis alles j&auml;&auml;nud iidsetest aegadest, mil see piiras veel maalappi, kus k&auml;isid t&auml;iskuu-&ouml;&ouml;del haldjad tantsimas jne, jne, jne. <br /><br />Seda meenutades ei tundugi mulle kummaline teekond oma t&auml;nase t&ouml;&ouml;ni, mil tunni- ja programmijuhina jutustan Kumu kunstimuuseumis lastele, noortele ja t&auml;iskasvanutele lugusid ja legende kunstnikest ja nende t&ouml;&ouml;dest. <br /><br />Olen s&uuml;ndinud 9. septembril 1961. aastal Tallinnas. Seep&auml;rast j&auml;&auml;b minu m&auml;letamisv&auml;&auml;rne lapsep&otilde;lv laias laastus ajavahemikku 1966&ndash;1976. Eelnevat suurt ei m&auml;leta, aga edasi saabus juba teismelise elu koos pisut teistsuguste m&auml;lestustega. Nagu eelpool kirjutatud, olin suviti maal vanaema-vanaisa juures Arava k&uuml;las, Alavere k&uuml;lje all, Harjumaal. Palju ilusaid suvepuhkusi koos perega sai veedetud Viljandis. Seega &ndash; need kolm kohta olid ka minu lapsep&otilde;lve m&auml;ngudemaaks. <br /><br />Meenutada ja kirjutada oleks ju palju, aga igat m&auml;ngu v&otilde;i tegevust, mis minevikust silme ette kerkib, pole vast m&otilde;tetki kirja panna. Niigi olen ma vahepeal p&otilde;hiteemast k&otilde;rvale kaldunud, t&auml;nast ja eilset v&otilde;rrelnud, aga seda vaid selleks, et pisut selgemalt olustikku ja tausta v&auml;lja tuua. <br /><br />T&auml;nan selle v&otilde;imaluse eest ajas tagasi r&auml;nnata ja oma lapsep&otilde;lvem&auml;lestustes sobrada! Inimese elu on l&uuml;hike, &uuml;le aja elavad ainult m&auml;lestused ja sedagi vaid siis, kui need on kirja pandud. V&auml;hemalt n&uuml;&uuml;d on ka minul arvutis &uuml;ks fail, mis j&auml;&auml;dvustab olnut! Kahju, et m&otilde;ned asjad v&auml;&auml;rtustuvad alles aja m&ouml;&ouml;dudes! Ka lapsena sain aru, et mul on head vanemad, kuid toona tundus k&otilde;ik loogiline ja enesestm&otilde;istetav, aga t&auml;nases kiirustavas ajas m&otilde;istan ma, et meie vanemate hool ja p&uuml;hendumine on hindamatu aare, mille &otilde;ega oleme oma lapsep&otilde;lvest saanud kaasa v&otilde;tta! Minu jaoks oli sellel ajar&auml;nnakul suur v&auml;&auml;rtus, ehk on ka teistel nendest meenutustest midagi leida ja avastada! Täisviide ERA, DK 130, 1/9 < Tallinna l. – Andrus Roos, snd. 1961. a. (2013). Maakond Harjumaa Viljandimaa Kihelkond Tallinna linn Viljandi linn Kose Koguja Andrus Roos Mälestustes kirjeldatud aastakümnend 1960.-1970. aastad Koguja sünniaeg 1961 Koguja sugu Mees Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Andrus, snd. 1961. a. Tallinnas Harjumaa kujutlusmäng/loovmäng linn Viljandimaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Pulgapeitus oli see kõige lahedam mäng, mida me ikka ja jälle mängisime. Seda teavad vist kõik tolle aja lapsed. Lauajupike kümne pulgakesega sai puupakule pandud nagu kiigelaud, ning siis, jalaga vastu lauda lüües, pulgad õhku lennutatud. Seni kuni otsija pulki kokku korjas oli aega end ära peita. See, keda nähti, oli vangi võetud ja pidi oma peidukohast välja tulema. Aga kui mõni nii tasa ja märkamatult suutis pulgalauale ligi hiilida, et sai selle jälle kord koos pulkadega taeva poole paisata, olid kõik vangid taas vabad ja võisid jälle peitu joosta. „Püüdja” pidi ju pulgad kokku korjama ning lauajupile seadma. Vahel sai uueks püüdjaks see, kes esimesena tabati, vahel aga viimasena leitu. See sõltus kokkuleppest. Täisviide ERA, DK 130, 7 < Tallinna l. – Andrus Roos, snd. 1961. a. (2013). Maakond Harjumaa Päritolukoht Tallinna linn Koguja Andrus Roos Kihelkond Kose Koguja sünniaasta 1961 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Pulgapeitus Harjumaa kaksteist pulka peitus Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Aga loomulikult jagus ka hulga nn rolli- ja situatsioonimänge. Üks lahedamaid kohti mängimiseks oli heinakuur, kus sai kuhja otsas möllata ja kus oli mõnus ennast ka peita. Sõda sai palju mängitud – ühed tulistasid ülevalt ja teised alt. Imelik, et tüdrukutele see meeldis, aga nad olid vahel suuremadki sõdijad kui mina. Suuga tehtud automaadivalangud kostusid üle õue. Kord küsis vanaisa, et mis asja te seal heinakuuris koguaeg määgite. Tüdrukutele meeldis film „Aga koidu ajal on siin vaikne” ja nii nad olidki vaprad naispartisanid, kes "määgides" automaadivalangutega teineteist kostitasid. Mäletan, et ükskord mängisin luurajat, kes hüppas langevarjuga alla, aga see ei avanenud. Seetõttu oli ta tõsiselt kannatada saanud. Mäng algas sellega, et külanaised leidsid selle õnnetu vigastatud luuraja metsa alt ning päästsid ta sakslaste kätte vangi langemisest. Tüdrukud panid mu vana jalustega puupulkadest kelgu peale ja vedasid mind peitu. Lasksin ennast mõnuga tüdrukutel siia ja sinna vedada, ise „haavatuna” ägisedes. Oh, kui lahe see oli! Täisviide ERA, DK 130, 7 < Tallinna l. – Andrus Roos, snd. 1961. a. (2013). Maakond Harjumaa Päritolukoht Tallinna linn Koguja Andrus Roos Kihelkond Kose Koguja sünniaasta 1961 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Sõda Harjumaa kujutlusmäng/loovmäng sõjamäng Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Üks meie lemmikmänge oli „Laev”. See oli nagu seriaal, mis iga päev edasi läks ja üha arenes. Mängisime seda kuuri all, kus vanaisa suuri laudu ja heinaveo vankrit hoidis. Seal olid ka heinakärbised, raamid, mis vastastikku teineteisele toetudes peaaegu viilkatust meenutasid, kui neile hein peale kuivama oli pandud. Sinna alla oli vahva ennast ära peita, aga mina pelgasin usse. Siiani! Kuuri all seisid need kärbised seina ääres nagu suured redelid. Lahe oli kõiki neid asju kasutades laev kokku meisterdada. Oma osa mängis ka ettekujutus ja fantaasia. Laiad lauad ühendasid heinavankrit, mis oli kapteni sild, ja kuuri all olevaid vanu heinahunnikuid. Üks vana voodilina oli purjeks ja pööningult leitud päevinäinud vokk roolirattaks. Oh, mis seal kõike juhtus – kord oli torm ja kord kukkus keegi merre, kord ründasid piraadid ja kord sai kohtutud sõjalaevadega, kord tekkisid riiud ja pahandused, siis jälle saabus õnnelik armastus, ... ja milliseid põnevaid maid ja inimesi sai nähtud! Jah, fantaasial pole piire ning tänu laste vaimukale loovuselennule võib vahel tegelikkus ja ettekujutus omavahel sulanduda. Vähemalt lapse maailmas on see nii!!! Tegelikult näen ma tänagi oma vaimusilmas laeva, mitte laudu, vankrit ja vokki! Täisviide ERA, DK 130, 8 < Tallinna l. – Andrus Roos, snd. 1961. a. (2013). Maakond Harjumaa Päritolukoht Tallinna linn Koguja Andrus Roos Kihelkond Kose Koguja sünniaasta 1961 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Laev Harjumaa kujutlusmäng/loovmäng Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Üks tore ja meeleolukas mäng tuli veel meelde. Suviti võtsime meie, paar suuremat last, väiksemad endale sappa ja läksime maal olles metsa, põldudele, külavaheteedele jalutama. Tegime nn ekskursioone. See, kes oli ekskursioonijuht peatus aeg-ajalt oma äranägemise järgi mõne objekti juures – suur kivi, kõver puu, kummaline lohk pinnases, küngas, vana aiajupp jne, ning laskis oma kujutlustel ja fantaasial lennata, jutustades teistele kohapeal tekkivaid/väljamõeldud legende ja lugusid, kõikide nende objektide kohta. Vana ohvrikivi, mille all on uks salakäiku; puu, mis kõverdus ühe kurva armastuse pärast, sest piiga käis selle najal nutmas; salajane aardekoobas, mis aja jooksul kokku kukkunud ja maa sisse suure lohu jätnud; vana küngas, mis on ühe vapra rüütli hõbedase hobuse haud; aiajupp, mis alles jäänud iidsetest aegadest, mil see piiras veel maalappi, kus käisid täiskuu-öödel haldjad tantsimas jne, jne, jne. Täisviide ERA, DK 130, 8/9 < Tallinna l. – Andrus Roos, snd. 1961. a. (2013). Maakond Harjumaa Päritolukoht Tallinna linn Koguja Andrus Roos Kihelkond Kose Koguja sünniaasta 1961 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Ekskursioonide tegemine Harjumaa kujutlusmäng/loovmäng omalooming Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Lapsepõlvemälestused Description An account of the resource 2013. aasta kogumisvõistlusele saadetud lapsepõlvemälestused ja mängukirjeldused ning teised lapsepõlvemälestused Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource 2013-2014 Language A language of the resource eesti Meenutused lapsepõlvest Lastemängude kogumisvõistlusele saadetud kirjeldused lapsepõlvest Tekst <strong>1.1. Kirjelda alustuseks vabalt milj&ouml;&ouml;d, kus lapsep&otilde;lves kasvasid!</strong> <br />Elasin kolmekordses kortermajas. Meie hoov moodustus kolme sellise vahele ja juhtumisi elas seal palju minuealisi lapsi, mist&otilde;ttu oli meil k&uuml;llaltki suur ja kirju m&auml;nguseltskond. Kuna meie majad asusid linna &auml;&auml;res, siis laienes meie m&auml;ngumaa ka metsa, karjamaale ja mere &auml;&auml;rde ja me kasutasime k&otilde;ike hoolega &auml;ra. <br /><br /><strong>1.2. Kui palju oli Sul aega m&auml;ngimiseks (vaba aega)?</strong> M&auml;ngimiseks oli &uuml;llatavalt palju vaba aega. Kui koolist koju tulime, siis vahetasime riided &auml;ra ja jooksime kohe &otilde;ue. Tihti olime kuni pimedani &otilde;ues ja isa pidi meid ukse lukkukeeramisega &auml;hvardama, et me tuppa tuleks. <br /><br /><strong>1.3. Mis oli Su meelistegevus?</strong> <br />Mulle meeldiski s&otilde;pradega m&auml;ngida. Aga kui neid polnud k&auml;ep&auml;rast v&otilde;tta, siis hulkusin &uuml;ksi metsas ja unistasin. Lugeda meeldis mulle ka. <br /><br /><strong><br />2. M&auml;ngupaik <br />2.1. Iseloomusta m&auml;ngupaiku &otilde;ues (kodu&otilde;u, park vms) ning toas (kodus, s&otilde;prade juures vms).</strong> <br />Kui ilm v&auml;hegi lubas, siis m&auml;ngisime &otilde;ues. Meie hoov moodustus kolme kolmekordse maja vahele, seal olid liivakastid, kiik, ronimispuu ja mingisugune agregaat vaipade kloppimiseks, mida meie turnikaks kutsusime. Kohe vastasmaja taga algas mets, kuhu oli tore koopaid ehitada. Teisele poole j&auml;i karjamaa, kus sai tagaajamist m&auml;ngida. &Uuml;sna ideaalne variant minu meelest. Vahel k&auml;isime ka s&otilde;prade juures, kuid palju p&otilde;nevam oli keldris. Vastasmaja keldris oli &uuml;ks suur ruum, mille me t&uuml;drukute toaks ristisime, selle hubaseks dekoreerisime ning seal sai veedetud nii m&otilde;nigi vihmane p&auml;ev. <br /><br /><strong>2.2. Kui palju ja kus m&auml;ngiti koolis, p&auml;rast tunde ja vahetunni ajal?</strong> Koolis m&auml;ngiti suhteliselt v&auml;he. Algklassides sai vahetunni ajal ikka tagaajamist ja kummikeksu m&auml;ngitud. Suuremates klassides m&auml;ngiti vahetunni ajal &otilde;ues &bdquo;Ruutu&ldquo; (kui ilm lubas). <br /><br /><strong>2.3. Missugustel aegadel m&auml;ngiti (&otilde;htuti, n&auml;dalavahetustel, suvel vms)?</strong> <br />Peale koolist koju j&otilde;udmist sai kohe riided vahetatud ja &otilde;ue mindud ning seal oldi hilise &otilde;htutunnini. (Kuigi j&auml;&auml;b selgusetuks, millal ma siis &otilde;ppisin. Aga ju leiti selle jaoks ka aega, &otilde;pitulemused olid siiski v&auml;ga head.) Suvel muidugi rohkem kui talvel, aga ega lumi meid ka v&auml;ga peletanud. <br /><br /><strong>3. M&auml;nguseltskond <br />3.1. Missuguste m&auml;nguseltskondadega oled koos m&auml;nginud, kui vanalt ja kus? Kirjelda oma m&auml;ngukaaslasi: &otilde;desid-vendi, m&auml;ngus&otilde;pru, klassi- ja trennikaaslasi, s&otilde;pruskonda.</strong> <br />Meid oli hoovis umbes 9&ndash;15 last, nii poisse kui t&uuml;drukuid. Kokku viis meid see, kus me elasime. Ehk siis meie hoovi kamp (kes oli pidevalt naaberhoovi omadega riius v&otilde;i lausa "s&otilde;jas"). M&auml;nguseltskond kujunes v&auml;lja juba lasteaia p&auml;evil ning koos m&auml;ngiti kaua. M&otilde;ningate s&otilde;pradega lausa peaaegu p&otilde;hikooli l&otilde;puni (pikk ja tore oli see lapsep&otilde;lv). Olime enam-v&auml;hem &uuml;heealised (mahtudes viie-aastasesse erinevusse). <br /><br /><strong>3.2. Kas s&otilde;pruskond ja m&auml;nguseltskond kattusid? Kui tihti ja kus saite kokku, mida tegite?</strong> <br />Kattusid. Saime kokku peaaegu iga p&auml;ev ja tegelesime k&otilde;ikv&otilde;imalikuga. Valdavalt m&auml;ngisime. <br /><br /><strong>3.3. Kas poisid ja t&uuml;drukud, eri rahvusest lapsed m&auml;ngisid koos?</strong> <br />Eks oli eraldi ka ainult poiste ja ainult t&uuml;drukute m&auml;nge, aga enamasti m&auml;ngiti siiski koos. Meie hoovis ei olnud teistest rahvustest lapsi. V&otilde;i kui t&auml;pne olla, siis &uuml;he poisi ema oli venelane, aga ta meie seltskonda ei kuulunud. Ei teagi miks. <br /><br /><strong>3.4. Kirjelda m&auml;ngude k&auml;igus ette tulnud t&uuml;lisid ja konfliktsituatsioone!</strong> <br />T&uuml;lisid tuli ette tihti. Pidevalt oli meie seltskond jaotunud kaheks omavahel t&uuml;lis olevaks leeriks. Sai ohtralt s&otilde;nas&otilde;du peetud. Siiski liitusid k&otilde;ik &uuml;heks leeriks, kui tuli k&otilde;rvalhoovi kambale vastu astuda. T&uuml;li v&otilde;is p&otilde;hjustada mis iganes. Enamasti tundus kellelegi, et &uuml;ks v&otilde;i teine teeb m&auml;ngus sohki ja siis l&auml;kski asi k&auml;est &auml;ra. <br /><br /><strong>3.5. Kas vanemad ka lastega m&auml;ngivad, mida?</strong> Vanemad meie m&auml;ngudesse eriti ei sekkunud. Nendega sai vahel lauam&auml;nge m&auml;ngitud, aga &uuml;ldiselt harva ja siis kui olime n&auml;iteks maakodus, kus teisi lapsi polnud. <br /><br /><strong>3.6. Kas ja mida m&auml;ngisid &uuml;ksinda?</strong> &Uuml;ksinda ma ei m&auml;nginud eriti. Lugesin v&otilde;i siis unistasin. <br /><br /><strong>4. M&auml;ngu alustamine <br />4.1. Kuidas s&uuml;ndis otsus m&auml;ngu alustamiseks?</strong> Igavusest. Tavaliselt k&auml;is keegi v&auml;lja, et mida v&otilde;iks m&auml;ngida. Oleme ka loosi t&otilde;mmanud. K&otilde;ik panid kirja, mida m&auml;ngida tahavad ja siis t&otilde;mmati loosi. <br /><br /><strong>4.2. Kuidas selgitati v&auml;lja p&uuml;&uuml;dja v&otilde;i lugeja?</strong> <br />Tihti loeti liisusalmi ja selle abil selgitatigi v&auml;lja. Vahel lepiti niisama kokku. <br /><br /><strong>4.3. Kirjuta m&auml;ngu alustamise salme! Milliseid neist oled ise kasutanud, missuguse m&auml;ngu alustamiseks?</strong> Meie kasutasime j&auml;rgmisi liisusalme: <br />&bdquo;&Uuml;ki-kaki-kommi-nommi, <br />vanamees h&uuml;ppas &uuml;le pommi, <br />pommist k&otilde;las k&otilde;va pauk, <br />vanamees vaatas, p&uuml;ksis auk.&ldquo; <br /><br />&bdquo;&Uuml;ks kass (v&otilde;i oli see kits?) l&auml;ks &uuml;le silla, <br />saba tegi tilla-tilla. <br />Kaasas kandis palju prahti, <br />sina oled m&auml;ngust lahti.&ldquo; <br /><br />&bdquo;&Uuml;ks v&auml;ike valge tuvi lendas &uuml;le Inglismaa. <br />Inglismaa oli lukku pandud, <br />luku v&otilde;ti katki murtud. <br />Mitu seppa peavad seda parandama, <br />&uuml;tled sina, tattnina.&ldquo; <br /><br /><strong><br />5. M&auml;ngude kirjeldused <br />5.1. Kirjelda erinevaid m&auml;nge: pallim&auml;ngud, viskem&auml;ngud, jooksum&auml;ngud, peitusm&auml;ngud, h&uuml;ppem&auml;ngud, tasakaalum&auml;ngud, plaksutamism&auml;ngud, s&otilde;rmem&auml;ngud, pandim&auml;ngud, kaardim&auml;ngud, lauam&auml;ngud, paberim&auml;ngud, s&otilde;nam&auml;ngud jne.</strong> <br />Kirjeldasin m&auml;nge blogis aadressil: <a title="Lapsep&otilde;lve muretud m&auml;ngud" href="http://maailmaparandaja.blogspot.com/2012/11/lapsepolve-suutud-muretud-mangud-jajah.html" target="_blank">http://maailmaparandaja.blogspot.com/2012/11/lapsepolve-suutud-muretud-mangud-jajah.html </a><br /><br /><strong>5.3. Meenuta lapseea kujutlus- ehk fantaasiam&auml;nge, mida ise v&auml;lja m&otilde;eldi, nt kodu, pood, arst. Kuidas m&auml;ngisid m&auml;nguasjadega (nukkudega, autodega)?</strong> M&auml;ngisime n&auml;iteks "kiirt&ouml;&ouml;koda", see m&auml;ng k&auml;is trepikojas ja seisnes peamiselt erinevate &uuml;lesannetega v&otilde;i teadete edastamiseks trepist &uuml;les-alla jooksmises. See oli hea m&auml;ng, ainult saime trepikojas l&auml;rmamise ja uste paugutamise eest riielda ja see keelati meil &auml;ra. Nukkudega m&auml;ngisime v&auml;he. <br /><br /><strong>5.4. Missugused olid poiste, missugused t&uuml;drukute m&auml;ngud?</strong> Me m&auml;ngisime valdavalt koos. Aga keksud olid siiski valdavalt t&uuml;drukute rida. Poisid m&auml;ngisid vahel ralliautodega &ndash; joonistasid kriidiga asfaldile pikad ja keerulised rajad ja siis veeretasid kordam&ouml;&ouml;da oma rallikaid, kui auto seisma j&auml;i v&otilde;i rajalt v&auml;lja s&otilde;itis, siis pidi j&auml;rgmisel korral sama koha pealt alustama ja kes esimesena l&otilde;ppu j&otilde;udis, oli v&otilde;itja. Ma oleks ka seda m&auml;ngida tahtnud, aga mul polnud ralliautot ja ei tea, kas mind oleks kampagi v&otilde;etud. <br /><br /><strong><br />6. Elektroonilised m&auml;ngud <br />6.1. Millal tulid Sinu ellu m&auml;ngimiseks arvuti ja mobiiltelefon? Missuguseid m&auml;nge nendega m&auml;ngid?</strong> Arvuti tuli minu ellu k&uuml;llaltki vara. K&auml;isin lasteaia viimases r&uuml;hmas, kui isa vahel t&ouml;&ouml; juurest arvuti koju t&otilde;i. Seal sai m&auml;ngitud selliseid m&auml;nge nagu "Konn l&auml;heb &uuml;le tee", "Cd-man", "Digger", "Supaplex", "Civ" "Californian games" ja paljusid teisi. Suur lemmik oli "Tetris". Pean tunnistama, et need algelised m&auml;ngud, kus oli minimaalne graafika, meeldisid mulle v&auml;ga. <br /><br /><strong>6.2. Kas oled m&auml;nginud ka videom&auml;nge? Missuguseid?</strong> V&auml;ga v&auml;he. <br /><br /><strong><br />7. T&auml;iskasvanuiga <br />7.1. Missuguseid m&auml;nge m&auml;ngid t&auml;iskasvanuna (seltskonnam&auml;ngud, arvutim&auml;ngud, hasartm&auml;ngud)?</strong> Meie perekond m&auml;ngib v&auml;ga aktiivselt erinevaid lauam&auml;nge. Enamasti on need strateegiam&auml;ngud, aga on ka m&auml;lum&auml;nge ja kaardim&auml;nge. Arvutim&auml;nge m&auml;ngiks ehk ka, aga need v&otilde;tavad liiga palju aega, mida kahjuks ei ole. Täisviide ERA, DK 136, 1/4 < Pöide khk., Orissaare v., Orissaare al. < Kuressaare l. – Pille Tamm, snd. 1982. a. (2013). Maakond Saaremaa Kihelkond Kuressaare linn Koguja Pille Tamm Mälestustes kirjeldatud aastakümnend 1980. - 1990. aastad Koguja sünniaeg 1982 Koguja sugu Naine Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Pille, snd. 1982. a. Saaremaal korter linn Saaremaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Lapsepõlvemälestused Description An account of the resource 2013. aasta kogumisvõistlusele saadetud lapsepõlvemälestused ja mängukirjeldused ning teised lapsepõlvemälestused Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource 2013-2014 Language A language of the resource eesti Meenutused lapsepõlvest Lastemängude kogumisvõistlusele saadetud kirjeldused lapsepõlvest Tekst <strong>1.1. Kirjelda alustuseks vabalt milj&ouml;&ouml;d, kus lapsep&otilde;lves kasvasid!</strong> <br />Lapsep&otilde;lve ajal sattusin elama Kuressaare kortermajade piirkonnas, Tuulte Roosi, kus oli palju &uuml;heealisi lapsi igas vanusegrupis. M&auml;ngida sellegipoolest omavahel alati ei saanud. Nimelt kehtis &uuml;sna range hoovide ja kampade s&uuml;steem ning sellesisene hierarhia. Teise hoovi laste m&auml;ngudes osalemiseks tuli l&auml;bi teha mitmesuguseid initsiatsiooni- ja pugemisrituaale, mis soovitud tulemuseni aitasid enamasti vaid juhul, kui keegi k&auml;endaja juba kambas ees oli. <br /><br />Mina sattusin juba &uuml;sna aegade alguses &uuml;he lauluringi s&otilde;branna kaudu teise hoovi "kampa". Nii olin k&auml;bi- ja vees&otilde;jas alati kahe tule vahel. Eriti t&auml;bar oli olukord, kui l&auml;bi vaenlase frondi oma trepikotta pidin hiilima, et s&ouml;&ouml;ma v&otilde;i &otilde;htul magama minna. &Uuml;ldiselt olid teise kamba plikad ikka lollid ja meie perspektiivist oli see t&otilde;esti ka t&otilde;si. Olin siiralt t&auml;nulik saatusele, et ma oma hoovi plikadega ei pidanud m&auml;ngima... <br /><br />Ka oli meie kamp ainuke segaselts. Mujal olid ikka poisid ja plikad eraldi. Suurest kadedusest tehti meie hoovile muidugi rohkem r&uuml;&uuml;stereide, aga olukord p&uuml;sis stabiilne ja elu oli lill, kuni esimesed puberteetlikud rivaalitsemised armuasjades revolutsiooni p&otilde;hjustasid. <br /><br /><strong>1.2 Kui palju oli Sul aega m&auml;ngimiseks (vaba aega)?</strong> Vaba aega oli rohkem suviti ja vaheaegadel. Samas ei m&auml;leta, et iialgi oleks &otilde;ue minemata j&auml;&auml;nud, kas siis koolit&uuml;kkide, huviringi v&otilde;i majapidamist&ouml;&ouml;de arvelt. V&otilde;ib vist &ouml;elda, et korterelamu lapsena olen saanud m&auml;ngida mitme eest &ndash; kodut&ouml;id ju praktiliselt polnud. <br /><br /><strong>2.2. Kui palju ja kus m&auml;ngiti koolis, p&auml;rast tunde ja vahetunni ajal?</strong> <br />Koolis m&auml;ngiti vahetundide ajal k&uuml;ll. P&auml;rast tunde kiirustas iga&uuml;ks oma suunda. <br /><br /><strong>5.1. Kirjelda erinevaid m&auml;nge: pallim&auml;ngud, viskem&auml;ngud, jooksum&auml;ngud, peitusm&auml;ngud, h&uuml;ppem&auml;ngud, tasakaalum&auml;ngud, plaksutamism&auml;ngud, s&otilde;rmem&auml;ngud, pandim&auml;ngud, kaardim&auml;ngud, lauam&auml;ngud, paberim&auml;ngud, s&otilde;nam&auml;ngud jne.</strong> <br />M&auml;ng, mida kuidagi teenimatult v&auml;he teatakse mu arvates, on "L&auml;ts". M&auml;ngu &otilde;ppisin suvel t&auml;di juures olles, Emmaste laste k&auml;est Hiiumaal. L&auml;ts oli populaarne seltskonnam&auml;ng, mis sobis &uuml;sna igale vanusele, kuigi t&otilde;eliselt p&otilde;nev oli m&auml;ng juba pisut vanemate jaoks. Selles sai n&auml;idata oma osavust ja uljust. T&auml;htis oli ka legaalne v&otilde;imalus nt oma silmar&otilde;&otilde;mu "tabada". M&auml;letan &uuml;pris hoogsaid episoode sest karglemisest, nt &uuml;hest talvisest l&auml;tsust, kus vist keegi lausa k&auml;eluu murdis. Teinekord sai ka m&otilde;ne hamba logisema vms. <br /><br /><strong>5.2. Seleta m&auml;ngude reegleid (m&auml;ngu nime, osaliste rolle, kasutatavaid esemeid) ning tavap&auml;rast kulgu. Kasuta abiks jooniseid.</strong> <br />L&auml;tsu reeglid olid esmapilgul lihtsad: kui naaber &uuml;he h&uuml;ppega sinu varvast tabab, oled m&auml;ngust v&auml;ljas. M&auml;ngijad seisid ringis. Lepiti kokku, kes alustab, aga kui m&auml;ngitud oli juba m&otilde;nda aega ja adrenaliinitase veres k&otilde;rgem, oli ka juhuseid, kus ringi algust ametlikult nagu polnudki. Sellest ei lasknud teinekord juba vihaseks v&otilde;i laushasarti l&auml;inud poisid end heidutada ja viisid m&auml;ngu alati kellegi jaoks v&otilde;iduka, kellegi jaoks kuulsusetu v&otilde;i lausa lombaka l&otilde;puni. <br /><br />Paikneti &uuml;ksteisest kokkulepitud kauguses, s&otilde;ltuvalt sellest, mis raskusastme m&auml;ngu taheti. <br /><br />See, kes alustas, pidi &uuml;he h&uuml;ppega tabama endast paremal seisja varvast, &uuml;ksk&otilde;ik kumma jala oma. "Ohver" pidi samal ajal eest &auml;ra h&uuml;ppama. Eest &auml;ra h&uuml;ppamist v&otilde;is &uuml;hildada oma r&uuml;nnakh&uuml;ppega. Enamasti aga tehti v&otilde;imalikult ootamatu v&otilde;i kiire lisasamm j&auml;rgmise varba tabamiseks. Rohkem &uuml;he ringi jooksul m&auml;ngija liigutada ei tohtinud. Asend, kuhu tabaja-h&uuml;ppaja maandus, j&auml;i samaks kuni j&auml;rgmise ringini. Nii oli l&auml;ts ka strateegiam&auml;ng. Kui oldi liiga uljas, v&otilde;is juhtuda, et libiseti, nii v&otilde;is v&auml;ljaulatuv jalg ja habras tasakaal saatuslikuks saada j&auml;rgmises ringis. Oli ka p&auml;ris t&uuml;hju h&uuml;ppeid, kus &uuml;htegi varvast ei tabatud ja keegi m&auml;ngust lahkuma ei pidanud. Kuna aga selline ohutu kauguse m&auml;ng p&otilde;nev ei olnud, siis m&auml;letan ka kiir-l&auml;tsu, kus oli t&otilde;esti k&uuml;simus reaktsioonikiiruses ja liigutuse t&auml;psuses. Selleks olid h&uuml;pped kas v&auml;ga akrobaatilised v&otilde;i toimus heitlus v&auml;ga v&auml;iksel alal. Teinekord lepiti ka ala kokku, millelt v&auml;lja ei tohtinud h&uuml;pata. Ikka et p&otilde;nevam oleks. Enamasti j&auml;i pingelisse l&otilde;puheitlusse kaks-kolm k&otilde;ige osavamat. Ja kui osalejaid oli j&auml;&auml;nud vaid kaks, siis k&auml;is see jala tabamine teinekord nii innukalt, et appi v&otilde;eti ka erinevaid judo- v&otilde;i maadlusreegleid, sest k&auml;sik&auml;hmlus v&otilde;i teisele otsa kargaminegi polnud hasardis enam v&otilde;imatud. <br /><br />Meenub, et tabamuse korral m&auml;ng ei peatunud, s.t &ndash; tabatud varvas koos omanikuga v&auml;ljus ringist, aga tabaja j&auml;i suures laastus siiski samasse asendisse ja m&auml;ng muudkui l&auml;ks edasi. Nii tekkis ringi muudkui uusi auke ja m&auml;nguala l&auml;ks j&auml;rjest v&auml;iksemaks. Paariheitlus v&otilde;is ka omasoodu "r&auml;ndama minna" v&otilde;i horisontaalasendist vertikaali sattuda, aga peale selliseid juhuseid tehti enamasti kohe lisareegleid selle v&auml;ltimiseks v&otilde;i j&auml;tkati hoopis m&otilde;ne muu m&auml;nguga. <br /><br />Osaliselt on ehk s&uuml;&uuml; variatsioonide rohkuse ja reeglite ise v&auml;ljam&otilde;tlemise vajaduse osas minul kui m&auml;ngu (minu andmetel) importijal Kuressaarde. K&uuml;llap ma ei m&auml;letanud Hiiumaalt m&auml;ngu reegleid kuigi t&auml;pselt v&otilde;i ei olnud ma seal siis k&otilde;ikv&otilde;imalikke hasartseid variatsioone n&auml;inud. Igatahes sai l&auml;tsust Tuulte Roosis (meie hoovis) paariks hooajaks popp m&auml;ng, nagu ka koolis. Poistele oli m&auml;ng eriti huvitav, samas kui t&uuml;drukud end pigem v&auml;lja l&uuml;&uuml;a lasid, kui et m&otilde;ne hoogusattunud noore kotkaga finaalheitlusse sattuda. M&auml;letan siniseid varbak&uuml;&uuml;si ja lisareegleid, mis neid ennetama pidid. Nii et ju hakkas seegi m&auml;ng viimaks elama oma elu. Aga m&auml;letan uhkust, et nii "h&auml;sti mineva" m&auml;ngu maaletoojaks sattusin ja &uuml;llatust, et hiidlastel midagi sellist oli, millest meie kandis kuuldudki polnud. Muidu oli neil k&otilde;ik ikka sama mis meil, ainult et imelike nimedega. <br /><br />Kuigi n&uuml;&uuml;d v&otilde;in ju tunnistada, et "uka-uka" palju s&uuml;mpaatsemalt k&otilde;lab kui "tuki-tuki". Toona pidin aga endast nooremat t&auml;dit&uuml;tart k&otilde;vasti manitsema, et ta meil k&uuml;las olles hoovi m&auml;ngukaaslaste ees ei iitsataks, kuidas seda m&auml;ngu Hiiumaal kutsutakse. Et hakatakse veel narrima. Muidugi prahvatas ta selle suures tuki-tuki-tuhinas v&auml;lja, nii et kui ta posti tabades karjus: "Uka-uka, Mari kotis!", tunnistati see "vangiv&otilde;tmine" kehtetuks ebakorrektsete terminite p&auml;rast. Pealegi oli "kott" vaikimisi ropp s&otilde;na, mille kallal sai kenasti n&auml;&auml;gutada nagu prolenoortele kombeks. T&auml;dit&uuml;tar sai trahviringi ehk pidi veelkord lugema ja lisaks ka uue h&uuml;&uuml;dnime: &bdquo;Ukakas&ldquo;. Täisviide ERA, DK 103, 1/2 < Tartu l. < Kuressaare l. – Annika Kupits, snd. 1982. a. (2013). Maakond Saaremaa Kihelkond Kuressaare linn Koguja Annika Kupits Mälestustes kirjeldatud aastakümnend 1980.-1990. aastad Koguja sünniaeg 1982 Koguja sugu Naine Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Annika, snd. 1982. a. Saaremaal korter linn Saaremaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Lätsu reeglid olid esmapilgul lihtsad: kui naaber ühe hüppega sinu varvast tabab, oled mängust väljas. Mängijad seisid ringis. Lepiti kokku, kes alustab, aga kui mängitud oli juba mõnda aega ja adrenaliinitase veres kõrgem, oli ka juhuseid, kus ringi algust ametlikult nagu polnudki. Sellest ei lasknud teinekord juba vihaseks või laushasarti läinud poisid end heidutada ja viisid mängu alati kellegi jaoks võiduka, kellegi jaoks kuulsusetu või lausa lombaka lõpuni. Paikneti üksteisest kokkulepitud kauguses, sõltuvalt sellest, mis raskusastme mängu taheti. See, kes alustas, pidi ühe hüppega tabama endast paremal seisja varvast, ükskõik kumma jala oma. "Ohver" pidi samal ajal eest ära hüppama. Eest ära hüppamist võis ühildada oma rünnakhüppega. Enamasti aga tehti võimalikult ootamatu või kiire lisasamm järgmise varba tabamiseks. Rohkem ühe ringi jooksul mängija liigutada ei tohtinud. Asend, kuhu tabaja-hüppaja maandus, jäi samaks kuni järgmise ringini. Nii oli läts ka strateegiamäng. Kui oldi liiga uljas, võis juhtuda, et libiseti, nii võis väljaulatuv jalg ja habras tasakaal saatuslikuks saada järgmises ringis. Oli ka päris tühju hüppeid, kus ühtegi varvast ei tabatud ja keegi mängust lahkuma ei pidanud. Kuna aga selline ohutu kauguse mäng põnev ei olnud, siis mäletan ka kiir-lätsu, kus oli tõesti küsimus reaktsioonikiiruses ja liigutuse täpsuses. Selleks olid hüpped kas väga akrobaatilised või toimus heitlus väga väiksel alal. Teinekord lepiti ka ala kokku, millelt välja ei tohtinud hüpata. Ikka et põnevam oleks. Enamasti jäi pingelisse lõpuheitlusse kaks-kolm kõige osavamat. Ja kui osalejaid oli jäänud vaid kaks, siis käis see jala tabamine teinekord nii innukalt, et appi võeti ka erinevaid judo- või maadlusreegleid, sest käsikähmlus või teisele otsa kargaminegi polnud hasardis enam võimatud. Meenub, et tabamuse korral mäng ei peatunud, s.t – tabatud varvas koos omanikuga väljus ringist, aga tabaja jäi suures laastus siiski samasse asendisse ja mäng muudkui läks edasi. Nii tekkis ringi muudkui uusi auke ja mänguala läks järjest väiksemaks. Paariheitlus võis ka omasoodu "rändama minna" või horisontaalasendist vertikaali sattuda, aga peale selliseid juhuseid tehti enamasti kohe lisareegleid selle vältimiseks või jätkati hoopis mõne muu mänguga. Täisviide ERA, DK 103, 1/2 (5.2) < Tartu l. < Kuressaare l. – Annika Kupits, snd. 1982. a. (2013). Maakond Saaremaa Koguja Annika Kupits Kihelkond Kuressaare linn Koguja sünniaasta 1982 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Läts hüppemäng Saaremaa varbakull Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Seda mängisime veel hilises teismeeaski. Enamasti on mäng tuntud kui „Uka-uka“ või „Trifaa“. See „Tuki-tuki“ paistab olevat mingi Tuulte Roosi derivaat. Mäng ise lihtne – üks mängija loeb sajani (ja uskuge mind, nii kiiresti, kui meie omal ajal lugesime, pole tegelikult võimalik lugeda) ja sel ajal jooksevad teised peitu. Mängu eesmärk on jõuda kokkulepitud kohani (meil oli selleks enamasti keset hoovi asunud tänavavalgustuspost) enne kui lugeja ning end priiks lüüa („tuki-tuki, mina prii“), kõige viimane võib kõik ka priiks lüüa („tuki-tuki, kõik on priid“). Kui aga lugeja sind märkab ning enne sind postini jõuab, hüüab ta su nime („tuki-tuki, Pille“) ja kui sa juhtud olema esimene ning keegi kõiki priiks ei löö, siis sina peadki järgmisel korral (oled lugeja). Maakond Saaremaa Koguja Pille Tamm Kihelkond Kuressaare linn Koguja sünniaasta 1982 Kogumisaasta 2013 Täisviide ERA, DK 137, 1 < Pöide khk., Orissaare v., Orissaare al. < Kuressaare l. – Pille Tamm, snd. 1982. a. (2013). http://maailmaparandaja.blogspot.com/2012/11/lapsepolve-suutud-muretud-mangud-jajah.html Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Tuki-tuki Saaremaa trihvaa/uka-uka/ukakas Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Luurekas oli üks minu lemmikmängudest. Aga enamasti mängisin seda nii, et luuratav ei teadnud, et ma teda jälgin. Kuna mulle meeldis luurekas, siis tahtsin suureks saades saada salapolitseinikuks. No ikka selleks, et saaks teisi luurata. Täisviide ERA, DK 137, 1 < Pöide khk., Orissaare v., Orissaare al. < Kuressaare l. – Pille Tamm, snd. 1982. a. (2013). http://maailmaparandaja.blogspot.com/2012/11/lapsepolve-suutud-muretud-mangud-jajah.html Maakond Saaremaa Koguja Pille Tamm Koguja sünniaasta 1982 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Luurekas luuremäng Saaremaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Noolekas - meeldis mulle ka. Seltskond jagati kaheks. Esimene grupp läks ees ära, märgistades oma teekonda kriidiga joonistatud nooltega. Teekonna lõppu joonistati kartul (ring igasse suunda näitavate nooltega) ja kusagile selle lähedusse peideti end ära. Teise grupi eesmärgiks oli mööda neid nooli minna ja lõpuks esimene grupp üles leida. Mängu puuduseks oli see, et väga palju ei saanud seda järjest mängida, kuna varsti olid kõik kohad eksitavaid nooli täis. Mänguga mindi enamasti riidu kuna tekkis vaidlus kas üks või teine nool näitas ikka korrektselt järgmise nooleni või juhatas pigem sohu. Täisviide ERA, DK 137, 1 < Pöide khk., Orissaare v., Orissaare al. < Kuressaare l. – Pille Tamm, snd. 1982. a. (2013). http://maailmaparandaja.blogspot.com/2012/11/lapsepolve-suutud-muretud-mangud-jajah.html Maakond Saaremaa Koguja Pille Tamm Kihelkond Kuressaare linn Koguja sünniaasta 1982 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Noolekas luuremäng noolemäng Saaremaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Mõni mängis kulli, meie mängisime „kotti“. Lihtsalt tuli tagaajaja eest ära joosta, ja kui ta sind puudutas, siis oli sinu kord teisi taga ajada. Täisviide ERA, DK 137, 2 < Pöide khk., Orissaare v., Orissaare al. < Kuressaare l. – Pille Tamm, snd. 1982. a. (2013). http://maailmaparandaja.blogspot.com/2012/11/lapsepolve-suutud-muretud-mangud-jajah.html Maakond Saaremaa Koguja Pille Tamm Kihelkond Kuressaare linn Koguja sünniaasta 1982 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kott jooksumäng kull Saaremaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Seda mängisime teismeeas maal. Mängijad jagati taas kaheks. Esimene grupp läks ees ära ja peitis end kadakate vahele (liikumine oli lubatud), teine grupp hakkas neid mingi aja pärast otsima. Kui kedagi märkas, püüdis kätte saada, ja kui kätte sai, siis läks see vastaspoolele üle ning hakkas ka tagaajajaks. Mängu võlu seisnes tihedas kadastikus, kuhu oli end hea peita, nii et tagaajaja võis sust vabalt mööda joosta, ning ka selles, et sa kunagi ei teadnud, kas sinu kaasvõistleja on veel sinuga samas võistkonnas või on ta juba kätte saadud ning ohustab sind. Mängu lõppedes olid kõik kadakaokastest punasetäpilised. Täisviide ERA, DK 137, 1 < Pöide khk., Orissaare v., Orissaare al. < Kuressaare l. – Pille Tamm, snd. 1982. a. (2013). http://maailmaparandaja.blogspot.com/2012/11/lapsepolve-suutud-muretud-mangud-jajah.html Maakond Saaremaa Koguja Pille Tamm Koguja sünniaasta 1982 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Tagaajamine jooksumäng Saaremaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Enda välja mõeldud tagaajamismäng. Idee oli klassikaline. „Must põrnikas“ (tagaajaja) pidi su kätte saama. Mängu tegi eriliseks see, et sul oli kaks kindlat kohta, kust põrnikas sind kätte ei saanud (kodu ja vanaema juures) ning lisaks võis põrnikas määrata mõned lõksud. No näiteks otsustas ta, et mingi lõik kõnniteest on lõks ja kui tagaaetav sinna astus, siis saadi ta kätte. Kui ma õigesti mäletan, siis sai põrnika käest vangistatuid ka päästa. Täisviide ERA, DK 137, 2 < Pöide khk., Orissaare v., Orissaare al. < Kuressaare l. – Pille Tamm, snd. 1982. a. (2013). http://maailmaparandaja.blogspot.com/2012/11/lapsepolve-suutud-muretud-mangud-jajah.html Maakond Saaremaa Koguja Pille Tamm Kihelkond Kuressaare linn Koguja sünniaasta 1982 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Must põrnikas omalooming Saaremaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Mängijad rivistusid ühele joonele. Üks mängijatest oli teistest eemal (nt mingi seina ääres) ja luges valjusti: "Heeringas-heeringas, üks, kaks, kolm." Selle aja jooksul, kui ta nii luges, pidid teised mängijad jooksma selle seina poole. Kui sai loetud, keeras lugeja ümber ja kõik mängijad pidid kivistuma. Kes liigutas, saadeti algusesse tagasi. Seejärel kõik kordus. Kes jõudis esimesena seinani, see oli võitja ja sai järgmisena lugeda. Täisviide ERA, DK 137, 2 < Pöide khk., Orissaare v., Orissaare al. < Kuressaare l. – Pille Tamm, snd. 1982. a. (2013). http://maailmaparandaja.blogspot.com/2012/11/lapsepolve-suutud-muretud-mangud-jajah.html Maakond Saaremaa Koguja Pille Tamm Kihelkond Kuressaare linn Koguja sünniaasta 1982 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Heeringas heeringas heeringas üks-kaks-kolm jooksumäng liikumiskeeld Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Selline defitsiidiaja mäng, kus poodides enamasti midagi saada polnud. Üks mängija oli „poodnik“, üks oli „ostja“ ja ülejäänud olid „värvid“. Mängu alguses sosistas poodnik igale mängijale mingi värvi nime. Seejärel tuli ostja poodi ja arendas müüjaga meeldivat vestlust, küsides ühe ja teise värvi kohta, et kas sellist võiks poes leiduda. Kui ei olnud, siis küsis järgmist. Kui aga nimetati värv, mis oli poes olemas, siis pistis selle värvi omanik liduma ja ostja pidi ta kinni püüdma. Kui sai kätte, siis sai värvist uus ostja ja mäng võis uuesti alata. Vist. Hästi enam ei mäleta. Täisviide ERA, DK 137, 2 < Pöide khk., Orissaare v., Orissaare al. < Kuressaare l. – Pille Tamm, snd. 1982. a. (2013). http://maailmaparandaja.blogspot.com/2012/11/lapsepolve-suutud-muretud-mangud-jajah.html Maakond Saaremaa Koguja Pille Tamm Kihelkond Kuressaare linn Koguja sünniaasta 1982 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Värvipood dialoog ost–müük Saaremaa tegevustikuga mäng värvimäng Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Mäng sarnaneb eelmisega, eriti selles osas, et ma päris hästi ei mäleta, kuidas see käis. Aga oli jälle „aiaomanik“, „kapsavaras“ ja hunnik „kapsaid“. Omanik sosistas alguses kapsastele, et kas nad on pehmed või kõvad. Seejärel tuli varas ja tegi aednikuga juttu. Umbes nii, et tal olla prillid/müts/rahakott/misiganes kapsaaeda kukkunud ja kas ta võib need sealt ära tuua. Lahke aednik muidugi lubas. Kapsavaras läks aeda ja hakkas katsuma, et milline kapsas on hea. Pehmed kapsad vajusid lömmi, kõvad mitte. Aga kuidas see asi tagaajamiseni viis, seda ma ei mäleta.... Täisviide ERA, DK 137, 2 < Pöide khk., Orissaare v., Orissaare al. < Kuressaare l. – Pille Tamm, snd. 1982. a. (2013). http://maailmaparandaja.blogspot.com/2012/11/lapsepolve-suutud-muretud-mangud-jajah.html Maakond Saaremaa Koguja Pille Tamm Kihelkond Kuressaare linn Koguja sünniaasta 1982 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kapsavaras kapsamäng Saaremaa tegevustikuga mäng