Ei tea, mis selle mängu õige nimi on, aga käis see nii: kõik hüppavad käärhüpet (no nagu „Kaera-Jaanis“ peaaegu) ja loevad rütmi: "Hopa-hopa-hopa, Ameerika-Euroopa, Inglise-Kitai, ...... nimeks sai". Punktiirile tuli siis ühe mängija nimi ja sõna "sai" ajal hüpati harki. No ja siis toodi väikeste sammudega jalad kokku tagasi. Eesmärk oli saada sama palju väikesi sammukesi kui sellel, kelle nimi salmis oli. Kes kõige täpsemalt sai, see võitis.
Täisviide
ERA, DK 137, 4/5 < Pöide khk., Orissaare v., Orissaare al. < Kuressaare l. – Pille Tamm, snd. 1982. a. (2013).
Hüppenööriga hüpatakse alguses kahe, siis ühe jalaga. Rääkides: "Vanamees, vanamees, 56, poolteist hammast oli tal suus, kartis hiirt ja kartis rotti, kartis nurgas jahukotti."
Hüppenööriga tuleb hüpata üle hüppenööri ja nii palju, kui saad. Sõbrannaga mängisime, siis esimene harjutus oli kahe jalaga koos. Kui palju saad, siis paned selle arvu endale kirja. Teine harjutus oli tavaline hüppamine ja mitu korda sa saad selle arvu, paned kirja, mis sa said. Selle järgi tuleb tavaline tagurpidi ja jälle selle arvu paned kirja, palju sa saad. Selle järgi tuleb kahed jalad koos, ainult tagurpidi ja paned selle arvu kirja, mis sa saad. Pärast arvutad oma saatused kokku ja vaatame, kes võitnud on, kellel suurem arv on.
Keksust ja hüppenööriga hüppamisest on kindlasti palju kirjutatud. Meil hüpati nii, et hüppaja hoidis ise nööri käes ja pidi hüppama liikuvast nöörist lihtsalt üle, jalad koos või jalad risti. Ja sama tagurpidi. Teine variant oli see, et nööri hoidsid ja keerutasid kaks tüdrukut, üks kummastki otsast ja kolmas hüppas eelpool kirjeldatud moel. Tüli tekkis, kui mõni arvas, et tema aega või õnnestunud hüppeid teised valesti kokku lugesid
Täisviide
ERA, DK 135, 4 < Tallinna l. – Kadi Alatalu, snd. 1942. a. (2013).
II-IV klassis mängiti "Hopat". Selles mängus võib samuti minimaalselt 2 mängijat olla, suurimat mängijate arvu pole kindlaks määratud. Kõik on ringis, hakatakse salmi lugema ja "kääre" hüppama (üks jalg ette, teine taha). Salm on selline: "Hopa-hopa, hopa. Ameerika, Euroopa, Jaapan ja Kitai, ... nimeks sai!" Kolme punkti asemele tuleb ühe mängija nimi. Kui öeldakse viimane sõna, jäävad kõik seisma, jalad rohkem või vähem harkis. Kelle nimi öeldi, see peab nimetama ühe arvu. Nii mitme sammuga peab saama jalad harkseisust kokku viia. Samm tähendab seda, et jalgu ei tohi maast üles tõsta, vaid kandu ja varbaid kordamööda maha asetades lähendatakse jalgu teineteisele. (Mängivad ainult tüdrukud.)
Tavaliselt mängivad lapsed, nad mängivad kas õues või toas. Mõnikord me tüdrukutega mängime niukest mängu, selle mängu nimi on "Hopa-hopa". Seda mängu mängitakse nii, et tarvis seista ringis ja siis kõik räägivad: "Hopa-hopa, Ameerika, Euroopa, Austraalia, Kitai [Hiina vn], ta nimeks näiteks Kätlin sai," ja siis see inimene ütleb näiteks "viis" ja kõigil on jalad harkis ja siis hakkavad viis sammu [kokkupoole] tegema.
Ameerika laste mängu mängivad 12 last. Kõik hüppavad sõnade ajal "hopa, hopa, hopa, Ameerika, Euroopa. Austraalia, Kitai [Hiina vn], ta nimeks (üks mängijatest) sai". Siis hüppavad kõik harkisjalu. Kelle nime öeldi, see ütleb ühe numbri. Kõik läevad väikeste poolte sammudega (näiteks 10 cm) jalgadega kokkupoole. Kui kellelgi ei tulnud välja, see läheb mängust välja. Ja nii edasi.
"Hopa-hopa-hopa, Ameerika, Euroopa, Aasia-Kitai (mängija nimi) nimeks sai." Alguses hüppad jalgadega ette-taha ja viimase sõna ajal hüppad jalad laiali. See, kelle nimi öeldi, peab ütlema numbri (mitme sammuga sa pead jalad uuesti kokku saama) ja kui ei saa, siis annavad teised sulle nii mitu nipsu, kui mitu sammu sul jäi üle või puudu.
Sünnipäevadel mängisime "Vanaisa vanasid pükse" ja "Poiss-tüdruk-mängu". Koolis kummikeksu, kulli ja hopat. See on selline mäng, kus kõik on ringis ja hüppavad jalgu eest taha liigutades. Sõnad on sellised: "Hopa-hopa, hopa, Ameerika, Euroopa, Jaapan, Itaalia ... nimeks sai." See, kelle kord on ja kelle nimi öeldakse, peab hüppama, nagu kõik teisedki, jalad viimase silbi ajal harki (joonis). Tema ütleb, mitme sammuga saab jalad kokku. Loetakse mõlemat jalga koos. Kes ei saa nii palju kui vaja, saab nii palju nipse. [---]
"Hoppa, hoppa, hoppa, Ameerika, Euroopa, Austraalia, Kitai [Hiina vn], ta nimeks (poisi või tüdruku nimi, kes seal mängib, näiteks Katrin) sai."
Aga terve selle aja, kui mängijad räägivad seda – Ameerika, Euroopa, Austraalia, Kitai – nad peavad hüppama. Siis peab see laps rääkima, kelle nimi öeldi, ühe numbri, näiteks 3. [Niimitme sammuga peab saama jalad harkseisust kokku viia.] Siis kõik mängijaid proovivad, et tuleks välja 3. Nendel, kellel tuli välja 3, need jäävad mängu, aga nendel, kellel ei tulnud välja 3, need lähevad mängust välja.
See, kes jäi kõige viimaseks mängus, see on võitja.
Mängijaid võib olla üle kahe. Iga mängija peab endale kivi võtma. Kõige vanem mängijatest võtab kivi ja viskab piiri esimesse ruutu. Kui kivi kukub piiri pääle või üle, on mäng „hukkas“. Kui aga kivi piiri jääb, hakkab ta mängima. Ta hüppab ühe jala peal I, II, III ruutu, IV ruutudesse hüppab ta kahe jala pääl, V ühe jala pääl, VI jälle kahe jala pääl. Seal peab ta hüppega ümber pöörama ning ruutude järele tagasi hüppama. Nii peab ta kiviga kõik ruudud läbi käima. Kui kõik ruudud läbi käidud, võib ta endale maja teha, s.o. üks ruut tähistada mingisuguse märgiga. Kui ühel on hukas, hakkab teine mängima. Võitjaks jääb see, kes endale kõige rohkem „maju“ saab.
Täisviide
ERA II 93, 502/3 (28:4) < Kihelkonna khk. – V. Alber, Taritu algkooli õpilane (1935)
Maha joonistatakse kaks paralleelset joont, mille vahe on 0,5 m. See on kraav. Lapsed jaotatakse kahte võistkonda ja rivistatakse kahele poole kraavi 5 sammu kaugusele. Kinniseotud silmadega lähevad lapsed kraavi juurde ja püüavad sellest üle hüpata. Ülejäänud lapsed abistavad hüppajaid hüüetega: "Hüppa!" või "Ära hüppa!". Võidab see võistkond, kus rohkem lapsi hüppas üle kraavi joonele astumata.
Üks hüppamismäng, nimetust ei tea. Poisid on üksteise ees reas kükakil, nii lai vahe igaühel, et mahub vahele hüpata. Kõige tagumine hüppab neist kõigist ükshaaval üle, käed kükitaja õlgadele pannes. Kui ta on rea läbi hüpanud, jääb ta rea ette seisma või kükitama ja tagumine hakkab hüppama jälle kõigist üle, kuni kõik läbi hüpanud saavad, või kordavad seda niikaua kui tahavad.
Täisviide
ERA II 92, 37 (49:8) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. – Emilie Poom < Karl Ree, s. 1882 (1935)
Hüppemänge on palju. Teeme keksuhüppamist, kus on palju võimalusi mängida. Siis on see hüppemäng, mida õues mängida saab. Algul joonistatakse kümme ruutu, siis hakatakse ruutudesse viskama täpselt, ja nii on võimalik teha läbi erinevad "maailmad". Kui ühel mängijal on mõni maailm läbi, saab ta valida numbriga "kodu".
Hüppenööriga hüppamisel loetakse: "Vanamees, vanamees kuuskümmend kuus, tal polnud ühtegi hammast suus, kartis hiirt ja kartis rotti kartis nurgas jahukotti."
Enamasti kaks tüdrukut hüppasid hüppenööriga kordamööda nagu pallikooliski 10 korda iga harjutust esimese eksimuseni, siis jätkas teine. Harjutused: ühelt jalalt teisele nagu joostes; paremal jalal; vasakul jalal; jalad koos; samad harjutused hüppenööri suunaga eest üles; hüppenööri hoidvad käed ees risti; viimane harjutus: hüppenööri mõlemad otsad peos, kummargil keerutati nööri madalal maad mööda ümber enda nöörist üle hüpates. Nii päripäeva kui vastupäeva, kumbagi jälle 10 korda.
Täisviide
EFA I 168, 40/1 (1) < Viru-Jaagupi khk., Vinni v., Võhu k. < Iisaku khk., Lõpe k. - Anu Soon, s. 1951 (2014).
Vanamees, vanamees, kuuskümmend kuus, poolteist hammast oli tal suus. Kartis hiirt ja kartis rotti, kartis nurgas jahukotti! (Hüppenööriga hüpates tuleb seda salmi valju häälega ette lugeda. Öeldes "jahukotti!", tuleb hüppenöör maha visata nii, et moodustuks ring. Selles ringis peab ühel jalal lugema 1, 2, 3... – kui vana sa oled. Kui kõik on segiminekuteta sooritatud, pääseb edasi järgmisse "klassi", kus kõik on samamoodi, v.a hüppamisviis, mis on kokkuleppeline.)
Kokku on vaja teha 16 hüpet. Kui need on hüpatud, siis tuleb hüppenöör visata maha nii, et tekiks ring. Selle sees seistes tuleb lugeda niipalju numbreid, kui vana sa oled. Võib seista ka ühe jalaga. Kui ringi ei teki, hüppab järgmine mängija. Aga see, kellel ringi ei tekkind, peab selle uuesti hüppama. Hüppamise järjekord: 1) koos jalgadega; 2) tavaline hüppenööriga hüppamine nii, et ennem läheb maha parem jalg; 3) tavaline hüppenööriga hüppamine nii, et ennem läheb maha vasak jalg; 4) ühe jala peal parema jalaga; 5) ühe jala peal vasaku jalaga; 6) ristijalu; 7) koosjalu, aga nii, et vahepeal viivad käed hüppenööri risti. 8-14 on samad, mis 1-7, ainult höppenöör liigub eest taha. Seda mängivad põhiliselt kuni 10-aastased, aga ka vanemad.
Ka see mäng toimub hüppenööriga. Mängijaid võib olla ükskõik kui palju. Üks mängija hüppab kõigepealt hüppenööriga tavalist hüpet, lugedes: "Vanamees, vanamees, / kuuskümmend kuus. / Kuusteist hammast oli tal suus." Kui see on hüpatud, siis hakkab ta hüppama nii, et jalad puudutavad maad vaheldumisi, lugedes sama salmi. Seejärel ristijalu, kinnisilmi ja nii edasi. Samuti nagu klasside kaupa (vt kummikeks). Kui aga hüppaja jääb nööri taha kinni, siis jällegi hüppajad vahetuvad. Mängijad on nooremate klasside tüdrukud.
Mina tean, et hüppenööriga hüpates üteldakse: "Vanamees, vanamees kuuskümmend kuus, sul pole ühtegi hammast suus. Kardad hiirt ja kardad rotti, kardad nurgas jahukotti."
Hüppemängudest oli kõige populaarsem hüppenööri-kool, kus tuli teatud arv kordi hüpata kahe jalaga, ühe jalaga, risti jalgadega üle hüppenööri. Tuli hüpata ka tagurpidi ning hüppenöör kokkupanduna jalgade alt vasakule ja paremale hüpates.
Täisviide
EFA I 169, 121/2 < Valga l - Tea Kink, s 1940 a (2013)
Seltskond kogunes, otsustati järjekord. Hüppamisviisid olid kindlad. Hüpati apsuni. Jätkati poolelijäänud kohast. Kõik võisid hüpati läbi 10 korda, või ka 5. Nii nagu kokku oli lepitud.
Alustati koosjalu, siis vasak jalg ees, parem jalg ees, paremal jalal, vasakul jalal, enne hüpet käed risti. Kõik see kordus nii, et nööri keerati selja poolt s.o hüpati selg ees.
Mõnikord võisteldi ühe hüppeviisiga kõige rohkem kordi saava võidu nimel.
Vahel seoti kaks nööri kokku. Üks tüdruk asus ühte ja teine teise nööri otsa. Nööri keerutati ja hüppaja hüppas kordade peale. Näiteks pidi jõudma sajani. Aps katkestas, asus järgmine. Jätkati pooleli jäänud numbrit.
Lastekodu tüdrukute meelistegevus.
Täisviide
EFA I 170, 86 < Järva-Madise, Mõnuvere k.. < Kadrina, Tapa v. Saksi k. < Hageri, Haiba k. - Age-Li Liivak, snd. 1941 a. (2013)
Üks hüppab ja teised kaks hoiavad hüpitsat. Ja loevad salmi: "Rose, Marie, Makk." Selles mängus on 3 mängijat. Igaühel on oma nimi "Marie", "Makk", "Rose". Nad loevad järjest: "Rose", "Marie", "Makk" ja kuni keskmine, kes hüppab (eksib) ja hüpits jääb seisma. Kelle nimele jääb, see hakkab uuesti keskel hüppama.