Istutakse ringis, keegi seisab keskel ja selle käes on müts. See viskab mütsi kellelegi ja loeb sõnad: „See on üts müts, üts kahe kõrvaga müts, selle kinkis onupoeg Jüts. Ja käskis öelda: „On toodud Pariisist kõige kuulsamast kahe kõrvaga nahkmütside kauplusest.““ Kellel müts käes, viskab mütsi edasi ja loeb need sõnad. Jääb mõni sõna ütlemata, annab pandi. Müts käib käest kätte ja igaüks loeb neid sõnu.
Täisviide
ERA II 106, 650 (8) < Urvaste khk., Kärgula v. ja as., Keldremäe t. – Eha Zimmer, Kärgula algkooli õpilane < Miina Alviine Zimmer, s. 1874 (1935)
Mängijad istuvad pikas reas. Esimene mängija annab taskurätiku kõrvalolijale, öeldes: „See on üks müts,“ ja see annab jälle taskurätiku edasi, kuni kõik mängijad läbi. Siis algab uuesti, öeldes: „See on üks müts, üks nahkmüts.“ Jälle kõik läbi. Aga kes valesti ütleb, annab panti. Siis tuleb öelda: „See on üks müts, üks nahkmüts, üks kahe kõrvaga müts.“ Ja jälle käib taskurätik kõigi mängijate käest läbi. Siis edasi: „See on üks müts, üks nahkmüts, üks kahe kõrvaga müts, seda kinkis mulle onupoeg Jüts.“ Jälle käib taskurätt korra ringi, siis: „See on üks müts, üks nahkmüts, üks kahe kõrvaga müts, seda kinkis mulle onupoeg Jüts ja ütles: „See on üks müts!““ Jälle ring, siis: „See on üks müts, üks nahkmüts, üks kahe kõrvaga müts, seda kinkis mulle onupoeg Jüts, ja ütles: „See on üks müts, Pariisi parematest nahkadest, Pariisi väljanäitusel esimese auhinna saanud.“ Üks müts, üks läki-läki müts.“
Mängijail tuleb tähele panna, et iga mängija lause täpselt järele räägib, vastasel korral annab panti.
Täisviide
ERA II 94, 39/41 (11) < Kuressaare l. < Märjamaa khk., Märjamaa v. – Valve Mihkelson, Saaremaa ühisgümnaasiumi õpilane < Johanna Mihkelson, s. 1892 < Anna Pästlane, s. 1862 (1935)