1 30 146 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Lapsepõlvemälestused Description An account of the resource 2013. aasta kogumisvõistlusele saadetud lapsepõlvemälestused ja mängukirjeldused ning teised lapsepõlvemälestused Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource 2013-2014 Language A language of the resource eesti Meenutused lapsepõlvest Lastemängude kogumisvõistlusele saadetud kirjeldused lapsepõlvest Tekst Miljöö. Lapsepõlves kasvasime kodus (talus). Mina olin kõige vanem, minu vennad olid minust 2 ja 3 aastat nooremad. Niipalju kui ma ennast mäletan, olin kolmeaastane, kui hakkasin kõigist asjust aru saama, ja mida ma ei teadnud, seda küsisin isa käest. Näiteks olin teada saanud, et on olemas suverukis. Ma küsisin, et miks meil ei ole suverukist. Isa ütles: "Ah, see üks sudi on." (Sudi tähendas, et väike, madal ja vilets). Kui papa vilja tuulas tuulamissarjaga kuuri väravate vahel "paraja" tuulega, siis oli pikkadest õlgedest "pühe" (see oli peotäis õlgi kokku seotud) ja sellega pühiti tuulatud vilja hunniku pealt läbi sarja kukkunud viljapead ära ja aganad pühiti edasi loomadevilja sisse sealt alt äärest. Mina tahtsin seal ikka pühkida. (Küll mitte alati.) Kui midagi tehti, olin mina ikka "ninapidi juures", et näha, kuidas hobust vankri või äkke ehk vedru (kultivaatori) ette rakendati. Meil olid nende põllutööriistade ees ikka aisad, tagant puust "kolgiga" koos. Meil trenge ei olnud (trengid on ketid kahelpool küljes, mis on aisade asemel). Olin vast 6-aastane, kui ma esimest korda kesapõldu äestasin. Väga kuum ilm oli ja mamma ise oli väsinud, ütles: "Lase sa ka," andis ohjad minule. Ja mind kõik tööd huvitasid ka. Küsisin, et kust ma lasen, ütles: "Lase sealt, kus kõige rohkem rohtu on." Meil oli kaugel heinamaal üks väike kesapõld, kus palju rohtu oli, sinna ei saand loomi sööma lasta. Isa tegi selle heinamaa lagedaks põlluks ja külvas sinna timuti. Rukki alla külvas timuti, sest esimesel aastal on heinataimed väiksed, saaki ei anna, külvatakse ikka vilja alla. Kui mina juba asjust aru sain, siis olid mul ikka juba sellised väiksed tööd teha, nagu kanadele süüa või juua viia, pesast mune tuua, karjamaalt lehmad koju ajada. Karjamaa oli kodu ligidal, karjamaa värav oligi laudaesise karjaaia värav. Ja need sunnikud ei viitsinud (peaaegu) kunagi ise koju tulla, ikka heitsid magama ja mäletsema karjamaa taga otsas. Tuli minna koju ajama. Lammaste koppel oli kuuma suvega n-ö "kuumaks" söödud, lasksin lambad randa sööma, ma tahtsin väga vaadata, kuidas lambad söövad. Õhtul ajasin mina lambad lauta. Lüpsmise õppisin mamma kõrval ära, aga ta ei lubanud mind lüpsta, et rikub käed ära. Poisid mängisid omaette, sest neid oli kaks, aga mina olin üksi. Ega mul siis kogu aeg tulnud aina midagi teha, mänguaega jäi üle küll ka. Talvel mängisime toas kõik koos, siis kui "teised", st isa-ema, loomi talitasid. Kui palju oli mängimiseks aega? Kui midagi erilist teha ei olnud või minu nn väikesed tööd tehtud olid, siis oli kusagil põldude vahel üks auk, nii umbes 1,5 × 1 m, auk ise oli ümmargune, seal ääres kasvasid mõned muulukad (muulukas on maasika "suur sugulane", aga ise ta on maasikast madalam, magusam). Papa ütles nende marjade kohta, et on "mullikmarjad". See auk oli siis seal "mullikmarja auk" ja selle augu juures mina mängisin (üksi). Korjasin põllu äärest kive, nendest tegin oma loomadele "karjamaa aia" (kivide rida, mitte tavaline kiviaed, kus kivid üksteise peal on). Seal karjamaal olid mul loomad, ka ikka kivid, oli nende joogiküna, ka kivist, seal olid siis ikka suuremad loomad mul, lehmad, vasikad ja hobune. Hobune oli üks väga ümmargune lapik kollakas-roosa kivi. Nimesid millegipärast mu loomadel ei olnd, võib-olla sellepärast, et nad kivist olid… Aga hobuse nimi oli Roosa. Minu meelistegevus oli oma loomadega seal mullikmarja augu juures mängida. Veel oli mul üksainus nukk, panin seda nukku nukuvoodisse magama, tekk pidi väga sirgelt peal olema. Ja veel oli mu meelistegevus lambaid sööta ja nendele kartulist rohtu ette tuua. See oli muidugi juba "töö". Mängupaika juba kirjeldasin – mullikmarja augu juures ja talvel mängisime toas kõik koos, st poisid ka. Õues mängisid poisid keset õuet, seal oli üks suur puust plokk, kust köis läbi jookseb, papa oli selle mere äärest leidnud (meie talu oli täiesti mere ääres ja vahel, eriti peale tormi, käidi mere äärest "aakrikku" otsimas). See plokk oli poistel keset õuet, selle sisse pisteti veel üks tokk, mille otsa pandi üks hele pearätik ja poisid ise imetlesid seda, minu suurem vend hüppas ja plaksutas käsi ning ütles: "Titelmammi". See oli selle asja nimi siis. Ükskord papa tõi mere äärest mulle suure ümmarguse roosa õhupalli. Tuul ajas selle õues vaikselt traataia traadiokka otsa ja oligi ots peal, natuke palli tükke jäi ainult järele. Sel ajal, umbes 1938. a. oli mere ääres aakrikku vähe, aga nüüd on plastmasspudeleid jalaga segada. Suvel, peaaegu igal hommikul meie poisid, st minu vennad Peeter ja Kalev käisid rannas (Lepana rannas) lautrite juures ja tulid ka kohe tagasi. Aga Allkoplis, keset koplit hakkasid maadlema, mõlemad kukkusid maha ja pahnasid see heina puha ära – oli, nagu paar hobust oleks seal "kikerdand", st püherdand. Papa ise oli neid maadlema õpetand, ärgitand. Ise ikka ütles: "Kes teise maha paneb, kes teise maha paneb?" Ja poisid siis maadlesid. Hiljem, see oli "saksa ajal", kui papa oli kusagilt toond väikse tsinkplekist padrunikasti, ikka padruneid täis, ja poisid siis nendega pauku tegema hakkasid: üks kivi oli "tuuliku all" (st tuuliku juures) ja muudkui murti see kuul otsast ära, püssirohi kivi peale, väiksema kiviga pihta – ja käis üks väike pliks ära. Aga ükskord Peeter oli ka tühjale padrunile pihta pannud ja see pistong oli lõhkend, mingi väike kild läind talle sõrme pihta, veri lahti, poisil hirm nahas, jooksis tuppa ja nüüd kartis, et ta pahandada saab, ei olnd aega tagant uksest välja minna, pani "otse", ronis köögi õhuaknast välja. Hirm oli nahas, et riielda saab. Papa pani need padrunid siis poiste eest peitu. Oli "see" mäng läbi. Talvel kiikusime Peetriga lapsekätkis toas, vahel ka köögis. Ja kui papa-mamma metsas puid tegemas olid, siis hakkasime neid "koju laulma", ikka sedasi – omal viisil: "Papa, mamma, tulge koju, papa-mamma, tul-ge koo-ju." Sedasi jorisesime tükk aega, enamasti ikka mina laulsin, ikka mina, sest ma olin ju suurem. Saksa ajal, kui petrooli ei saand kusagilt ja seda üldse väga vähe sai, siis laterna sisse ikka sai, aga kui papa-mamma õhtul loomi talitasid, me olime siis toas ja mängisime kuuvalges. Üks kõvera korjaga tool oli, mis vanaisa Peeter "Sääre paakis" oli teind, kui ta seal valves oli. Isegi kolm tooli oli, ühe alla oli kirjutand: "Peeter Oeselg Sääre paakis istmed teind." Kena käekiri oli. Landa, minu täditütar, luges nalja pärast: "Peeter Oeselg Sääre paakis istund, teind." Me panime selle kõvera korjaga tooli peale asju, poistele oli toodud üks pasun ja Kalevile väike plekist ämber, selle ämbri panime nii, et see kõikus selle toolikorja küljes ja sellele Peeter pani nimeks "Ämbikuigu". (Ämbikuigu – st ämber kõigub.) Tooli peale panime ka riideid – minu kampsun (seljast), pasun ja see "Ämbikuigu" ka ja lükkasime seda tooli toas ringi nii, et see koledat kolinat või mürinat tegi – nii et tooli jalad alt päris libedaks kulusid ja need tooli jalad andsid valu ka põrandalaudadele, nii et suures toas värvgi maha kulus, aga köögi põrand oli värvimata. Suvel… Vahel sai käidud ka tädi pool Põllul. Seal Landa (minu täditütar) mängis „baabakividega“, need olid väiksed kivid, 10 tükki: kõik pandi muru peale maha ühte kohta, võeti üks kivi, visati õhku, mitte väga kõrgele, ja püüti kohe kinni käeselja peale. Ikka ükshaaval kivi õhku ja ikka käeselja peale korjati kõik kokku. Kui kõik kinni püütud olid, visati kõik 10 tükki õhku ja pidid jälle nüüd kõik korraga käeselja peale kinni püüdma. Landa saigi sellega hakkama, mina mitte kunagi. Siis mängiti veel "Piitsu". Lõid teisele käega pihta, st puutusid teda ja ise jooksid eest ära. Mängiti mitmekesi. Löömise ajal tuli ütelda: "Piits." Selline äralöömise mäng oli. See oli saksa ajal. Veel mängiti pimesikku – no seda oskab igaüks. Minu kasuisa oli vene sõjaväes ja kui ta 1947. a. kevadel demobiliseeriti, tuli koju. Naine oli tal surnud, poeg Valdur oli vanavanemate juures Kaugatomal, käis Ansekülas koolis. Kui kasuisa, nn papa (st juba teine papa, pärisisa läks ju Rootsi) 1948. aastal uue maja valmis sai, siis ta tõi ka poja koju tagasi. Siis ei olnd kusagilt mängukaarte saada, aga poisid tahtsid ju mängida, mina tegin ise nendele kaardid joonistusvihiku lehest, mingisugused pildid said ka peale joonistatud. Mängiti: 1) potkitnoid, 2) viitlehte (või 5 kaardiga durakat), 3) kolme kaardiga durakat, 4) valet viitlehte, et võis valesti tappa (kaardid ju hunnikus – kui siis keegi kahtlustas, et teine valesti tappis, koputas laua peale ja vaadati, kas tappis valesti: kui oli valesti tapetud, siis võttis see tapja 5 lehte üles, kui oli õieti tapetud, siis võttis koputaja 5 lehte üles. 5) Siis oli veel "Perekonnatola". Kaardid jaotati laua peale ringi maha kummuli. Kes lehed "tegi", st segas ja laiali lauale pani, see võttis niikaua suvaliselt hunnikust, kui sai kõige madalama kaardi (teised ladus oma ette hunnikusse niikaua, kui selle madalama kaardi sai) – see esimene madalam, nt 6, pandi hunniku keskele; kui nüüd omal juhtus 7 olema, pani ka selle keskele; kui enam keskele ei klappind, siis hakkas järgmine nendest hunnikutest võtma. Esimene "õigus" oli ikka keskele panna – kui keskele ei läind, võis panna teistele, aga ikka esimeseks vaatas, kas saab oma eest vähemaks. Kui viimaks hunnikud otsa said, keerati oma hunnikud kummuli ja hakati sealt ükshaaval võtma: kuhu klappis, sinna pandi, aga esimene õigus oli ikka keskele panna. Niikaua mängiti, kui kõigil otsa said, ja kellel lehed kätte jäid, oligi "tola" – kaotaja. 6) Siis mängiti veel masti kogumist – omavahel vahetati ja seda hakkasid koguma, mis sul kõige rohkem oli, aga juhtus ka, et mõni teine samast mastist kogus, igavene nöök ju… Kellel mast täis sai (ühest sordist kaardid), see pani vaikselt pöidla otsa laua ääre peale, teised viskasid oma kaardid ka lauale. Kes tähele ei pannud ja kaarte maha ei pannud, oli kaotaja, tegi kaardid. 7) Veel mängiti "Oma trumpi", see oli, et mida sul kõige rohkem oli, selle võtsid omale trumbiks, sellega tapsid. Kaarte mängima õppisin Saksamaal Treischwitz'i laagris Rügeni (loe: Rüügeni) saare peal 1944. a. talvel. Olin siis 9-aastane. Ma ei mäleta, kes see "õpetaja" just oli, aga need mängijad olid Laine ja Aime Lepik. Mängisime tüdrukud omavahel, võõrad kaardid olid, poiste käest saime kasutada. Ma ei mäleta enam, kas Aino Teeäär ka mängis, ta oli selline väga "hakkaja" tüdruk… Mängisime suhteliselt vähe, sellepärast ei mäleta ka mängijaid. Aga mehed "tagusid kaarte" päevad läbi (plaksuga löödi lauale). Eestvedaja oli minu tädipoeg August Tiitson, Väigi Juhan Usin, Jaan Sarapuu ja meie Kaunispe velsker Gornišeff. Mingid "tihid" märgiti üles, seda tegi August. Ei olnud ju midagi muud teha, siis mängiti kaarte. Hiljem Augusti pere viidi Sassnitsi tööle, siis enam ei mängitud. Ja meid viidi küünlapäeval 1945. a. talvel Pozeritzi laagrisse. Veel "kooti kassikangast", jälle Lepiku tüdrukud õpetasid ja nendega sai siis "kootud". See on mingi jämedama lõngaga näppude vahel igasuguseid silmuseid tehes… Arvan, et ma ei eksi – seda "kassikangast" näidati kunagi ka televiisoris. Siis olid poistel Treischwitzis "kilgid". Need tehti tikutoosi peale, aga tehti ka puust. Mina isegi olen paar "kilki" valmis teinud. Nendega pliksutati, oli isegi oma kindel kilgilugu: 1, 2, 3, 1, 2, 3 – 1, 2, 1, 2 – 1, 2 – 3. Kilkidega mängiti nii, et vanemad inimesed ära tüütas see pliksutamine. Käänu Heino Siimon oli kõige kõvem kilgimängija, 13 aastat vana. Kui oli puust kilk, siis oli kõvem plaks, aga tikutoosi peal nii kõvad plaksu ei saand. Kui kõik oli pakitud ja ootasime Treischwitzis ärasõitu, et hobused järgi tuleksid, kes meid jaama viiksid, istusime, ootasime, keegi ütles: "Kilki polegi kuulda…" Siis hakkaski kohe üks kilk "laulma", see oli jällegi Käänu Heino, käed olid tal süles talimütsi sees ja seal mängiski oma kilgiga. Aga millegipärast Poseritzis kadus see kilgilaul ära… Tuli ju kevad ja sai väljas käia, jalutada, vast sellepärast. Kilk ikka rohkem tubane ("ahjutagune" putukas). Koolis mängiti vahetundide ajal (V, VI klass) "sõrmust". Kõik on reas, käed koos, ja üks siis paneb "sõrmuse" kellelegi pihku, mis tegelikult on metallraha või nööp. Teine on sellel panijal kõrval ja püüab ära arvata, kelle pihku pandi. Kelle käest sõrmuse kätte saab, see tuleb uuesti panema, aga see äraarvaja saab tema koha peale ritta ja endine panija hakkab ära arvama. Sõrmuse võib ka panija oma kätte jätta. Kunagi keegi panija jättis sõrmuse oma kätte, tõstis nii "muuseas" käed suu ette ja kui kusagilt sõrmust ei leitud, küsiti tema käest, ei olnud ka tema käes – oli sellel panijal hoopis suus… See kaval panija oli Kaunispest, õigem Lindmetsast (siis oli see küla veel alles) Helju Paju. Rahuste koolimajas õppisime ka laulu järgi tantsima enne tunde ja vahetundide ajal (V, VI klass). Need olid valss, polka, padispaan, jooksupolka, krakovjak (Traku Jaak). Saali või jalutamise koridori pole üheski koolis olnud, vahetundide ajal olime riieteruumis või siis soojade ilmade puhul isegi õues. Käisime koolimaja juures Nürina karjamaal sügisel isegi jääaukude peal liugu laskmas "kerge riidega", kella helistati küll väljas, aga me jäime Tiiu Salmega (Tuulik Salme) tundi hiljaks, sest meil oli jää peal hea hoog sees ja libisesime kaugele, ei jõudnud nii kiiresti tagasi joosta. Rahustel olime kõik ühes klassiruumis I, II, III, IV, V, VI klass, üks õpetaja oli, järgmisel aastal oli ka teine õpetaja ja siis oli ka teine klassiruum. Õpetaja sai hakkama küll, sest V, VI klassis oli vähe õpilasi. Õpetaja ja koolijuhataja oli Sohvie Ader (läks 1944. a. Rootsi) ja oli keegi Leida Kasekänd mandrilt ainult ühel kooliaastal, see oli 1943/44. õppeaastal. Et me kõik nii koos klassis olime, siis olime ka rohkem nagu tuttavad ja mängisime, tantsisime koos, seal oli ka natuke suurem riieteruum, kus me olime. Kõik olime ühe kandi lapsed, tuttavad. Võimlemise tunnis tegime ringmängusid: 1) „Üks peremees ehitab maja“, 2) „Maja ehitaksin tamme alla“, 3) „Riia linna kantsel kukub maha“, 4) „Me lähme rukist lõikama“ – väljas sai mängitud, 5) „Tagumine paar“: Üks, kaks, kolm, tagumine paar välja! 6) Lapsed käivad ringi, nad käivad kurvalt üksinda ja vaatvad siia-sinna, kus leiaks sõbra nad. Tule sina, sa mu oma, sind tahan armastada, tule sina, sa mu oma, minu oma oled sa. See, kes ringi keskel on, võtab ringist paarilise, kes talle meeldib, hoiavad kätest kinni, keerutavad. Nüüd jääb juba 2 ringi keskele, need võtavad kätest kinni viimase salmi ajal, jälle kõik jäävad ringi keskele ja mängitakse seni, kui ring otsa saab. Kõik on seega sõbrad saanud. Teised mängud peaks kõik väga tuttavad olema. Väljas mängisime „Tagumist paari“, võimlemistunni ajal mängisime rahvastepalli. Poisid lõid palliga nii kõvasti, et lõid hingest kinni, kui mõni vihameelega virutas. Mürina Elmar oli minu peale vihane eluaeg, sellepärast, et ta naljast aru ei saand. Pühapäeviti käisid suured poisid, kes enam koolis ei käind, koolimaja juures palli mängimas. Ja mõned vanemate klasside poisid ka. Mänguseltskond – lihtsalt tuldi – tuldi külast kokku, mingit erilist mänguseltskonda ei olnud. Suvel sai niisiis palli mängida, aga sügisel sai mardiks-kadriks käidud ja talvel, kes viitsis, käisime pühapäeviti Käänul, minu tädi pool, seal olid meievanused tüdrukud Landa (ristitud Hirlanda) ja Helgi. Käidi seal lihtsalt istumas, juttu ajamas, vahel mängisime: "Oled sa oma paariga rahul?" Kui olid rahul, siis öeldi: "Näita armastust!" Siis tuli kallistada. (Seda mängiti poistega koos). Kui ei olnud rahul, siis tuli leiutada igasuguseid vigu, näiteks naiste puhul, et kõrvetab supi põhja jne. Kes aga vaimukam oli, see siis leiutas neid vigu. Sai sõrmust mängitud ja mõistatusi mõistatatud jne. Vahel Landa või Helgi mängisid pilli – kas akordioni või kitarri või laulsime mõne laulu: „Ei me ette tea…“. Vahel käisid tüdrukud Aadamal, laulsime jälle mõne laulu. Kõik lauluviisid õppisin Aadama Manda ja Landa käest. Lauldi veel: "Ei me ette tea, kas Volga või sulepea," – see käis selle asjaloterii kohta. Kui ma enam koolis ei käind, siis Sepa poisid August ja Ardi ning Sootänava Aleks, need mängisid viiulit, Anto Endel Post ja Landa Tiitson ja mina kitarri, Mürina Elmar Suurhans akordioni, ühtlasi lõi jalaga suurt trummi. Käisime mõned korrad orkestriproovis ja mõned korrad mängimas ka – Rahustel, Ansekülas, Torgus olümpiaadi ajal tantsuks ja Jämajas kolhooside isetegevusülevaatusel. Olid ainult kohalikud orkestrid. Rahuste ja "Sõrve Kaluri" mängijad. Ja Torgu koolist on näidend. Eri rahvustest lapsi pole meil olnud. Olime kõik kohalikud eestlased. Mängude ajal tülisid pole olnud, kaardimängu ajal mõni vahel solvus, kui "pähe sai", st kaotas. Kas vanemad ka lastega mängivad? Minu isal-emal pole küll mingit erilist mänguaega olnud, siis tehti veel tööd! Nüüd on kõigil käsi pikka – kuidas aga igalt poolt "toetusi" saaks. Ja on ka tööpuudus, aga valitakse ka tööd, et oi-oi-oi. Me pidime kolhoosis ilma palgata tööd tegema (alles sügisel sai selle sandikopika). Nüüd tahetakse ikka igalt poolt suurt palka, kui üldse midagi liigutatakse. Nüüd – minu poeg ja ta naine mängivad küll lastega, tehakse igasuguseid vigureid, küll käte vahelt läbi keerutamisi, tõstmisi ja unejuttu räägitakse. Me jooksime vanasti igal pool ringi, olime õhtul väsinud, jäime kohe magama, mingit unejuttu pole vaja olnud. See rohkem selline linnasakste asi, see unejutt. Nüüd on küll lastel suur "kasvatamine" ja on teised "peenesti peetud", aga pärast tulevad sulid ja vargad. Mis see suur "kasvatamine" siis aitab…? Inimest kasvatab ainult üks – ja see on ta ise. Lolli õpeta palju tahad, ikka asja ei saa, tark teab isegi. Kas ja mida mängisin üksinda? Üksinda mängisin lapsepõlves oma kivist loomadega ja nukuga. Eespool oli sellest juttu. Kui olin üksinda kodus, lapsed olid koolis, siis olen üksinda kaarte mänginud ja kabet (nn tamkat) ka üksinda. Nii mängisin, nagu kaart jooksis. Otsus mängu alustamiseks? Kui üksinda, siis igavusest. (Igavusest tegin ka käsitööd.) Aga kui oli vaja mingit mängu alustada, siis loeti: "Üki kaki liidi läädi üle- puu vistu kuku möödu reinu kõps." See viimane siis jäi ringmängu keskele. Olid ka teised lugemised: "Üks valge tui lendas üle Inglismaa…“ jne. Või Valdur luges jälle: "…vipi kuku moosu reinu kõps." Ta oli sedasi Anseküla koolis kuulnud. Ta tõi sealt ka ühe uue mängu. Üks seisis ja varjas ühelt poolt käega oma silmad ära, teine tuli, pani oma näpu talle pealaele ja ütles: "Karuvinkel…" Silmade hoidja vastas: "Kasi nurka!"– "Mitu sammu?" – "Sada sammu!" – No seda andis alles lugeda ja sammuda, see oli lihtsalt kiusuks öeldud, tavaliselt öeldi vähem ja siis pidid jõudma ennast veel ära peita ka. Kui kõik olid ära saadetud oma sammude arvuga, siis hakkas see saatja neid otsima. Kelle üles leidis, see pidi jälle teised ära saatma oma sammude arvuga. Jne. Ringmänge. Kõik ringis, kätest kinni hoides laulavad: Maja ehitaksin tamme alla, linnud laulaksivad vara, hilja, ei ma teeksin seda üksi endal, vaid jagaks oma armsa sõbraga. Ai-ai-ai ai-lii, ai-ai-ai ai-lii, ei ma teeksin seda üksi endal, vaid jagaks oma armsa sõbraga. Puid te nüüd kokku kandke, üksteise peale pange. Kui on seinad juba nõnda kõrgemal, sarikad siis peale paneme. Ai-ai-ai ai-lii…, 2x kui on seinad juba nõnda kõrgemal, sarikad siis peale paneme. Varsti ju väike maja on sul juba katust vaja, katusele tuleb väike korsten ka, maja ongi valmis, trallallaa (Plaksutada 3 plaksu.) Ai-ai-ai ai-lii… Lähme nüüd üle aasa, võtame lilli kaasa, nendest punume ju väikse pärjakse, millega võiks kaunistada majakest. Ai-ai-ai ai-lii… Alustada algusest. Käiakse päripäeva ringis, ringi keskel kedagi ei ole. Üks peremees ehitab maja :,: Üks peremees ehitab maja, :,: :,: see saab ilusa maja, :,: üks peremees ehitab maja. :,: See peremees võtab naise, :,: :,: see saab ilusa naise, :,: see peremees võtab naise. :,: See naine võtab lapse, :,: :,: see saab ilusa lapse, :,: see naine võtab lapse. :,: See laps see võtab amme, :,: :,: see saab ilusa amme, :,: see laps see võtab amme. :,: See amm see võtab tüdruku, :,: :,: see saab ilusa tüdruku, :,: see amm see võtab tüdruku. :,: See tüdruk võtab sulase, ;.; :,: see saab ilusa sulase, :,: see tüdruk võtab sulase. :,: See sulane sai peremeheks, :,: :,: see sulane sai ilusaks peremeheks, :,: see sulane sai peremeheks. Ja jälle hakkab maja ehitama… jne. Kõik käivad ringi päripäeva, peremees on keskel, võtab naise – kellegi ringist, see jälle omakorda võtab kellegi ringist, jne, jne… lõpuni. Saksamaal 1944. vana-aasta õhtul mängisime saapa viskamist üle õla – kõik tahtsid ju koju saada –, et kellel saapa nina ukse poole läheb… Ja pantide lunastamist: pidi surnule suud andma, taevatähti vaatama, nina otsa peal tüki isamaad ära tooma jne. August Tiitson oli see mängujuht. Surnule suuandmine oli nii, et keegi oli "surnu", pikali vaikselt riide all seljali. August ise pidi suud andma, Gornišeffi Musja (ristitud Maria) oli "surnu", August vist teadis seda, läks kõditas teda külje pealt, aga Musja jõudis naeru tagasi hoida ja kui August ta kohale kummardas, siis "surnu" purskas talle suust vett vastu nägu. Taevatähtede vaatamine tähendas, et küsiti: „Loe, mitu tähte sa näed?“ Jakk oli lugejal üle pea, tuli varrukast vaadata ja vastata, ise kallati varrukast vett talle kaela. Nina otsa peal toomine: Saksamaa ei olnud isamaa, aga Gornišeffi Larissa tõi nina peal tüki lund õuest ära, nalja kui palju – pidi tooma kinga nina peal. Siis tuli veel ristimata lapse nabale suud anda – st tuli laua sees oksaauku suudelda. Ma ei mäletagi, kuidas need pandid saadi. Sellel oli ka oma eelmäng, kisati ikka: "Anna panti, anna panti!" Pärast jälle lunastamise juures August ütles: "Naise pant, meeste otsustada, mis see peab tegema." Veel tehti mustlasemaadlust ja veeti vägikaigast luuavarrega. Veel mängisime "Kiisu toomist" ja "Kingsepa silmade väljatorkamist." „Kiisu toomine“. Saetakse luua varre otsast 2 vaksapikkust tükki, ääred lõigatakse tasaseks noaga. Kiisu on põhust kolmjalg, kokku keeratud. Heidad pikali, mõõdad kiisuni täpselt selle maa ära, nüüd tuled tagasi ja võtad need vaksapikkused tokid kätte, ise oled varvaste peal, põlved ei tohi maha puutuda, "astud" nende tokkidega edasi. Üks küsib: "Kus sa lähed?" Vastad: "Kiissu tooma." – "Aga kui sa kukud?" Tuleb tõsta teine käsi tokiga kõrva äärde ja vastata: "Seni kui "seda pead" otsas, ei kuku." Lähed edasi, võtad suuga kiisul peast (õlgedest) kinni ja tuled samuti tokkide peal tagasi. Kaasiku Mann oli see küsija (Marie Tiitson – August Tiitsoni naine). Mina tõin "kiisu" alati kukkumata ära, aga pärast oli mu rinnaalune mitu nädalat haige. Kole pingutus ju. „Kingsepa silmade väljatorkimine“. Seesama "kiisu" on nüüd "kingsepp". Kaks mängijat on seljad koos kummargil, luuavars käes, üks küsib: "Kas kingsepp kodus?" – "Kodus, kodus." – "Mis ta teeb?" – "Kingi, saapaid." – "Kas ta mulle ka teeb?" – "Ei tee!" – "Miks ta ei tee?" – "Sellepärast, et sul on mädad nahad ja turdund traadid." – "Siis ma torgin tal silmad peast välja!" Ja siis hakkab see saapatellija luuavarre otsaga seda kingseppa torkima, aga kaitsja ei lase ja luuavarre ots käib ikka mitu korda ühelt ja teiselt poolt kingsepast mööda; peab puutuma 2 korda, sest on ju 2 silma. See suskimine käib tükk aega. "Vaksa alt läbiminek". Muuseas: vaks on pöidla otsast keskmise sõrme otsani, ikka kõvasti välja sirutatud, aga mitte pöidla otsast esimese sõrme otsani nagu üks "ülisuur tark" televiisoris lastele õpetas (seda, mida isegi ei teadnud). Mõõdetakse luuavarre peenest otsast 1 vaks ja hoitakse nüüd sellest kohast kõvasti kinni, teise käega toetad ülalt ja keerad ennast nüüd sealt "vaksa alt" läbi ilma põrandat puutumata. Katsu minna, kui põrand on libe ja luuavars libiseb… Mina käisin vaksa alt läbi ära. Saksamaal ja hiljem jõulude ajal kodumaal ka. Kus see suur au-ajamine!!! Siis oli veel "Looga alt läbiminek". Hoidsid hobuse looga püsti ja läksidki alt läbi. Look jälle libe, otsad libisevad põrandal, aga alt läbi sai ära käidud. Muidu oleks Saksamaal selle ka ära teinud, aga seal polnud looka kusagilt võtta, seda pole neil vist üldse olemaski, sest kõik hobused, keda mina nägin, olid trengidega ees. Neid mänge mängitakse jõulu ajal, kui põhud toas on… Saksamaal olid meil kogu aeg põhud sees, päevaks pandi kokku. Veel üks mäng oli: "Need nunnad tulevad kaugelt maalt, ai timmai-jaa". Tullakse mitmekesi käe alt kinni hoides ja lauldakse, "ai timmai-timmai-jaa" ajal minnakse tagurpidi tagasi. "Need nunnad tulevad kaugelt maalt, ai timmai-timmai-jaa." „Ja mis need nunnad tahavad, ai timmai-timmai-jaa?" "Nad tahtvad ühte lapsukest, ai timmai-timmai-jaa.“ "Missugust last nad tahavad?" "Nad tahtvad ühte Ainokest, ai timmai-timmai-jaa." "Säh, võtke, siin on Ainoke, ai timmai-timmai-jaa." Niikaua käib see edasitagasi käimine, kui kõik lapsukesed on äragi võetud. Iga kord on isenimeline laps, need nimed, kes mängust osa võtavad. Selle mängu õpetas meile kooli ajal meie kodus Valduri sünnipäeval Mersine Murd. No "Trips-traps-trulli" mängisime igal pool ja igal ajal. Isegi koolis tunni ajal – kui tööd olid tehtud. Peitusmäng – pimesikk. Karuvinkel – ka peitusmäng. Keksumäng – ka tasakaalumäng, seal tuli ju ka vahel ühe jala peal seista. Keksu peaks juba igaüks ilma minu seletamata teadma, see on nagu 1 × 1. Sõrmemäng – kassikangas. Lauamängudest olid „Trik-trak“ ja "Ümber ilma reis." Kabe või tamka (kuidas keegi kutsub). Malet pole ma kunagi mänginud ega mängida tahtnud. Sõnamäng 1952. a. Anseküla koolis oli see, kui Anseküla koolijuhataja Manivalde Jõgi õpetas meile ühes võimlemise tunnis seda mängu: "Lendab, lendab…" Kõik olid ringis, ise ta sättis nii, et ta kõiki nägi (oli ringi ääre pool) ja ütles: "Lendab, lendab – lind lendab!" Tuli kohe käsi tõsta. "Lendab, lendab – lennuk lendab!" Kohe käsi üles! "Lendab, lendab – siga lendab!" Kes käe tõstis, oli mängust väljas. Oli vaja kiiret taipu! See „lendab, lendab“ oli nii, et tuleb nagu natuke vahet pidada, siis järsku ütelda, kes lendab. Plaksutamismäng oli, kui käsi kokku löödi 2 korraga ja parem, vasak, ja jälle 2 korraga vaheldumisi… Lastega mängiti: Patsu, patsu, kus on pann, kooki tahab meie Mann. Patsutati kooki ja pandi pannile: "Sili sealihaga, kasta kanamunaga, viri-viri-viri up ahju." Ahjust välja – näm, näm, näm. Suurt plaksutamist siin küll pole. Hüppenööriga ma ei olnud üldse osav. Fantaasiamäng oli mul see. Kui ma õhtul kohe magama ei jäänd, siis kujutasin ette, et mul on hästi palju hobuseid: võikusid oli mul vähemalt 4 hobust ja leppusid oli enamvähem 6, ja noh, kõrbisid oli ka, sest neid on ju küllaltki palju ja kuhu siis minagi nendest pääsesin. Aga kõiki oli ikka paarisarv ja nad olid millegipärast mul meie lehmalaudas. Kõik olid hästi prisked ja mina üksi pidin neile heina tegema ja riisusin selle suure hoburehaga. Olin siis vast 10–13 aastat vana. Hobused on minu meelest väga ilusad loomad ja mulle meeldivad võigud ja lepud kõige rohkem. Võik on kollane hobune, lepp on tumepunane ja kõrb on pruun. Mul pole elus ühtegi hobust olnud, veiseid küll, 42. Missugused olid poiste, missugused tüdrukute mängud? Poisid vabal ajal mängisid palli, mängisid kaarte (koolieas). Tüdrukud mängisid enne kooliiga ja kooli ajal keksu, see mäng tuli umbes 1950. aastal või natuke enne seda. Enne kooli mängiti „Piitsu“ (see äralöömise mäng, kirjeldus eespool). Siis oli veel üks mäng: "Vahetage, vahetage, mustad kepid," ütles üks, ja teised pidid vahetama kohad ühe kivi pealt teisele. See, kes ütles, püüdis nüüd ise ka vahetamise ajal kivi peale saada. See, kes kivi-kohast ilma jäi, see hakkas nüüd ütlema. Ja seda „Baabad“ mängiti. (Tädilapsed mängisid, kirjeldus eespool) Mänguasju oli siis vähe. Nukud tehti riidest. See oli, kui mina laps olin. Nüüd on lastel mänguasju kastitäite viisi ja lapsed on neist tüdinenud, ei hooli neist üldse. Minu 1-aastane pojatütar tükib vägisi sööginõude kapi kallale ja tahab seal kaussidega kolistada. Minu lapseeas mängiti pimesikku. Mõistatusi mõistatasime. Neid totakaid arvutimänge ma ei ole mänginud ja ei hakka ka mängima. See on poisikeste loll ajaviide – pole muud kui üks laskmine, plahvatamine. Need, kes arvutiga oma koolitööd teevad, on kuulda, et 8. klassi laps ei oskavat enam lugeda! Mulle on pakutud, aga ma ei taha ka mobiiltelefoni – see on aja ja raha raiskamine. Üldiselt pole mul palju aega olnud mängimiseks. Mul oli 8 last. Tuli tööd teha. Tuleval aastal saan 80-aastaseks. Hea, et veel mõistus peas on. Kirja teel saan kõik oma asjad aetud. Täisviide EFA I 169, 1/30 < Põlva khk., Raiste k. < Jämaja khk., Rahuste k. – Leida Oeselg, s. 1934. a. (2013) Maakond Saaremaa Kihelkond Jämaja Koguja Leida Oeselg Mälestustes kirjeldatud aastakümnend 1940. aastad Koguja sünniaeg 1934 Koguja sugu naine Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Leida, snd. 1934. a. Saaremaal küla Saaremaa talu Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Kartul oli ka, kuigi me mängisime seda vähem. Aga kui ma ei eksi, siis oli sellest kaks versiooni. Lihtsam "Kuum kartul" käis nii, et palli visati kiiresti käest kätte ja pall ei tohtinud maha kukkuda. Kui kukkus, siis langesid välja. Teine variant oli pisut edasiarenenum ja sisaldas võrkpallile omaseid võtteid. Aga milles täpselt seisnes, enam ei mäleta... Olen vist tõesti vanaks jäänud :P Täisviide ERA, DK 137, 6 < Pöide khk., Orissaare v., Orissaare al. < Kuressaare l. – Pille Tamm, snd. 1982. a. (2013). Maakond Saaremaa Koguja Pille Tamm Kihelkond Kuressaare linn Koguja sünniaasta 1982 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kartul kuum kartul pallimäng Saaremaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Klassikaline narritamise mäng. Kaks mängijat viskavad üksteisele palli ja nende vahel olevad inimesed üritavad palli kätte saada. Kelle visatud pall kätte saadakse, läheb koeraks ja palli kinni püüdnud koer saab ise palli viskama hakata. Täisviide ERA, DK 137, 5 < Pöide khk., Orissaare v., Orissaare al. < Kuressaare l. – Pille Tamm, snd. 1982. a. (2013). Maakond Saaremaa Koguja Pille Tamm Kihelkond Kuressaare linn Koguja sünniaasta 1982 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Koer koer pallimäng Saaremaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Pallikoolist oli kaks varianti. Esimene oli lihtne. Tuli pall üles visata, käsi plaksutada ja pall uuesti kinni püüda. Iga korraga lisandus üks plaks. Plaksude arv näitas, mitmendasse klassi said. Kui suutsid teha palli õhus püsimise ajal 10 plaksu, olid kümnendas klassis. Kui ei suutnud nõutud plaksude arvu teha, jäid istuma ja pidi järgmisel korral uuesti katsetama. Võitis see, kes esimesena 12. klassi jõudis. Teine pallikooli variant oli selline, et õpetaja viskas sulle palli ja sa pidid selle iga kord erinevalt kinni püüdma ja tagasi saatma. Kui hakkama ei saanud, jäid istuma ja järgmisel korral said korrata. Kui kõik klassid olid läbi, siis järgnes eksam, kus pidi kõik järjest ja õiges järjekorras ära sooritama. Pall maha ei tohtinud kukkuda. Kes esimesena eksami ära tegi, see võitis. Klassid olid järgmised: 1. Lihtsalt püüdsid kinni, viskasid tagasi. 2. Põrgatasid palli lahtiste peopesadega tagasi. 3. Põrgatasid palli peopesad vastamisi kokkupandud kätega tagasi. 4. põrgatasid palli põimitud sõrmedega kokkupandud kätega tagasi. 5. põrgatasid palli rusikasse surutud ja kokkupandud kätega tagasi. 6. püüdsid palli ristatud kätega kinni ja viskasid tagasi. 7. Püüdsid palli kinni ja viskasid selja tagant tagasi. 8. Püüdsid palli kinni, viskasid õhku, tegid plaksu ja põrgatasid palli tagasi. Rohkem klasse mulle ei meenunud. Sellisega ei saa isegi põhiharidust kätte. Täisviide ERA, DK 137, 5 < Pöide khk., Orissaare v., Orissaare al. < Kuressaare l. – Pille Tamm, snd. 1982. a. (2013). Maakond Saaremaa Koguja Pille Tamm Kihelkond Kuressaare linn Koguja sünniaasta 1982 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Pallikool pallikool pallimäng Saaremaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst "Viis miinust" oli pallimäng, mis vihastas vastasmaja esimese korruse otsakorteri elanikke. Mäng oli lihtne. Tuli kordamööda lüüa palli jalaga vastu seina (ühe puutega). Kes oma korral hakkama ei saanud, sai miinuse ja viie miinusega langes mängust välja. See mäng keelati meil ära, sest pidevad tümpsud vastu seina ajasid seina taga elavad inimesed hulluks. Täisviide ERA, DK 137, 5 < Pöide khk., Orissaare v., Orissaare al. < Kuressaare l. – Pille Tamm, snd. 1982. a. (2013). Maakond Saaremaa Koguja Pille Tamm Kihelkond Kuressaare linn Koguja sünniaasta 1982 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Viis miinust pallimäng Saaremaa viis miinust Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Mängijad seisid rivis ja mängujuht käis ühe juurest teise juurde ning libistas oma suletud peopesaga läbi mängijate suletud peopesade ise korrates: "Tibu-tibu, ära näita". Ühe mängija peopessa poetas ta kivikese. Kui kõik olid läbi käidud, hüüdis ta: "Tibu-tibu, karga välja!" ning kivikese saanu pidi rivist välja hüppama, aga ülejäänud pidid teda takistama. Kui nad ära tabasid, kes see „tibuke“ oli. Huvitaval kombel ei mäleta ma, et selle mänguga oleks riidu mindud... Kuigi enamus mänge viis tülini. Täisviide ERA, DK 136, 5 < Pöide khk., Orissaare v., Orissaare al. < Kuressaare l. – Pille Tamm, snd. 1982. a. (2013). Maakond Saaremaa Koguja Pille Tamm Kihelkond Kuressaare linn Koguja sünniaasta 1982 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Tibu-tibu, ära näita äraarvamismäng Saaremaa seltskonnamäng tibu-tibu ära näita Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Ei tea, mis selle mängu õige nimi on, aga käis see nii: kõik hüppavad käärhüpet (no nagu „Kaera-Jaanis“ peaaegu) ja loevad rütmi: "Hopa-hopa-hopa, Ameerika-Euroopa, Inglise-Kitai, ...... nimeks sai". Punktiirile tuli siis ühe mängija nimi ja sõna "sai" ajal hüpati harki. No ja siis toodi väikeste sammudega jalad kokku tagasi. Eesmärk oli saada sama palju väikesi sammukesi kui sellel, kelle nimi salmis oli. Kes kõige täpsemalt sai, see võitis. Täisviide ERA, DK 137, 4/5 < Pöide khk., Orissaare v., Orissaare al. < Kuressaare l. – Pille Tamm, snd. 1982. a. (2013). Maakond Saaremaa Koguja Pille Tamm Kihelkond Kuressaare linn Koguja sünniaasta 1982 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Ameerika-Euroopa hopa-hopa hüppemäng Saaremaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst On tegelikult üks lõbusamaid mängusid. See käib nii, et kõik seisavad rivis ja üks on nende vastas. See üks hakkab siis taidlema ja üritab ülejäänuid naerma ajada. Kes naerma hakkab, läheb teisele poole üle ja hakkab ka teisi naerma ajama. Lõpuks võidab see, kes suudab kõige kauem tõsisena püsida. See on hämmastav, kui raske on selles mängus tõsiseks jääda. Täisviide ERA, DK 137, 4 < Pöide khk., Orissaare v., Orissaare al. < Kuressaare l. – Pille Tamm, snd. 1982. a. (2013). Maakond Saaremaa Koguja Pille Tamm Kihelkond Kuressaare linn Koguja sünniaasta 1982 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Naerma ajamise mäng naermiskeeld Saaremaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Seda mängiti enamasti kahekesi ja mäng ise oli lihtne. Üks esitas küsimusi ja teine tohtis vastata ainult „ei“ või „jah“ ja kui vastas kuidagi teistmoodi, siis kaotas. Nipp oli selles, et tuli küsida konksuga küsimusi. Näiteks: „Kas sa oled ikka veel naabripoissi armunud?“ Ükskõik, mida vastati, ikka selgus piinlikkust põhjustav tõsiasi, et vähemalt kunagi on naabripoissi armutud oldud. Täisviide ERA, DK 137, 4 < Pöide khk., Orissaare v., Orissaare al. < Kuressaare l. – Pille Tamm, snd. 1982. a. (2013). Maakond Saaremaa Koguja Pille Tamm Kihelkond Kuressaare linn Koguja sünniaasta 1982 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource "Ei" ja "Jah" ei ja jah/must ja valge Saaremaa sõnakeeld Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Mäng lihtne. Üksteiselt küsitakse küsimusi (nt „Mis sa täna hommikuks sõid?“ või „Mis sa homme kooli selga paned?“) ja vastata tohtis ainult ühega kolmest variandist. Meil olid nendeks variantideks "vanaisa vanad püksid", "kolm paksu sakslast" ja "vanaema roosa öösärk" (viimases pole ma päris kindel enam), aga ma tean, et vastused on eri piirkondades olnud erinevad. Mängu eesmärk oli see, et sa ei tohtinud naerma hakata, aga millegipärast ei suutnud kuidagi naeru tagasi hoida, kui selgus, et sa homme kooli minnes paned selga vanaisa vanad püksid või sõid hommikuks kolme paksu sakslast... Täisviide ERA, DK 137, 4 < Pöide khk., Orissaare v., Orissaare al. < Kuressaare l. – Pille Tamm, snd. 1982. a. (2013). Maakond Saaremaa Koguja Pille Tamm Kihelkond Kuressaare linn Koguja sünniaasta 1982 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Vanaisa vanad püksid naermiskeeld Saaremaa sõnakeeld vanaisa vanad püksid Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Äärmiselt veider mäng. Lihtsalt tuli keerutada niikaua, kuni pea niimoodi ringi käima hakkas, et sa enam püsti ei seisnud ning pikali kukkusid ja siis oli tore vaadata, kuidas maailm ringi käib su ümber. Huhh, mul läheb puhtalt sellele mõtlemisest süda pahaks. Täisviide ERA, DK 137, 4 < Pöide khk., Orissaare v., Orissaare al. < Kuressaare l. – Pille Tamm, snd. 1982. a. (2013). Maakond Saaremaa Koguja Pille Tamm Kihelkond Kuressaare linn Koguja sünniaasta 1982 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Katkine tass keerutamine Saaremaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Üks mängija seisis näoga seina poole ja ülejäänud tulid ükshaaval ja koputasid talle õlale, ning järgnes dialoog: "Kop-kop" "Kes on?" "Muri Murka" "Kasi nurka!" "Mitu sammu?" "Üheksa kuke sammu" (selles vastuses varieerusid nii sammude number kui looma nimi). Seejärel eemaldus koputaja üheksa kukesammu kaugusele (või siis niimitme vastava loomasammu kaugusele). Kui kõik olid juhendid kätte saanud, asus lugeja neid silmad kinni otsima. Ülejäänud tohtisid liikuda, kuid vähemalt üks jalg pidi paigal olema. Olles kellegi kätte saanud, pidi ta ära arvama, kes see on, ja kui arvas, siis sai sellest uus lugeja. Täisviide ERA, DK 137, 4 < Pöide khk., Orissaare v., Orissaare al. < Kuressaare l. – Pille Tamm, snd. 1982. a. (2013). Maakond Saaremaa Koguja Pille Tamm Kihelkond Kuressaare linn Koguja sünniaasta 1982 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Muri Murka karupinkel/karavinkel pimedamäng Saaremaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Üks mängija keerutas kõiki ja lasi siis käest lahti. Mängijad pidid tarduma oma asendisse. Kui kõik olid ära keerutatud, hakkas keerutaja ühe mängija juurest teise juurde minema ja keeras nad lukust lahti. Mängijad pidid siis lähtuvalt oma asendist mingit liigutust tegema (nt ahvi kombel hüppama või baleriini moodi tantsima) ja kelle etteaste oli kõige andekam, see võitis ja sai uueks keerutajaks. Täisviide ERA, DK 137, 4 < Pöide khk., Orissaare v., Orissaare al. < Kuressaare l. – Pille Tamm, snd. 1982. a. (2013) Maakond Saaremaa Päritolukoht Kuressaare linn Koguja Pille Tamm Koguja sünniaasta 1982 Koguja sugu Naine Kihelkond Kaarma Kuressaare linn Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Keerukuju keerukuju keerutamine Saaremaa tasakaal Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Taas meie endi väljamõeldud mäng. Mängu nimi on pisut eksitav, sest autode varastamisega pole siin midagi pistmist. Seda mängu sai mängida meie maja otsas. Maja kõrvalt läheb läbi suur tee. Mängu eesmärk oli lihtne. Kui nägid autot tulemas, tuli maja nurga taha peitu joosta, sest autoga tuli varas (ja vargaid tuli karta). Kui sa peitu ei jõudnud, siis tuli kivikujuks tarduda, et varas sind ei märkaks. Nii lihtne see oligi, aga üllatavalt lõbus. Täisviide ERA, DK 137, 4 < Pöide khk., Orissaare v., Orissaare al. < Kuressaare l. – Pille Tamm, snd. 1982. a. (2013). http://maailmaparandaja.blogspot.com/2012/11/lapsepolve-suutud-muretud-mangud-jajah.html Maakond Saaremaa Koguja Pille Tamm Kihelkond Kuressaare linn Koguja sünniaasta 1982 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Autovaras liikumiskeeld omalooming Saaremaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Selle tarbeks märgiti maha ring. Kõik mängijad pidid olema vähemalt ühte jalga pidi ringis. Üks mängijatest viskas palli õhku ja hüüdis teise mängija nime. Ülejäänud jooksid laiali. Kui mängija palli õhust kinni püüdis, võis ta hüüda järgmise, aga kui ei püüdnud, siis hüüdis palli kätte saades: „Stop!“ ja kõik pidid seisma jääma. Seejärel luges palliga tegelane kolm suurt ja kolm väikest sammu (või mis iganes oli varem kokku lepitud) väljavalitud mängija poole (või valis „vaba maa“) ning küsis sellelt: "Leht, kuju või auto?" (siin on erinevaid nimetusi kuuldud). Ohver valis neist ühe. „Kuju“ tähendas, et ta ei tohtinud paigast liikuda, „leht“ tähendas seda, et ta võis liigutada, aga vähemalt üks jalg pidi maha jääma ja „auto“ tähendas seda, et ta võis jooksu pista. Palliga tegelane üritas talle siis pihta saada (ülejäänud lidusid ringi poole tagasi). Kui sai, siis võis ohver üritada kedagi teist palliga tabada enne, kui need ringi jõuavad. Viimane palliomanik sai miinuse. Eelpool mainitud „vaba maa“ kujutas endast seda, et kõik võisid ringi tagasi joosta ja ükskõik keda võis visata. Kui mängijale kogunes kolm miinust, siis anti talle nimi. See oli ka keeruline. Kõigepealt ütles nimesaaja: „Start!“ ja üks hakkas vaikselt tähestikku lugema. Kui ta „Stop!“ ütles, siis selgus, millise tähega nimi algab. Siis valiti välja viis võimalikult tobedat nime (aga ropp ei tohtinud olla) ja määrati iga sõrme jaoks üks. Seejärel sai nimesaaja valida, millist sõrme (nime) ta soovib. Edaspidi hüüti teda selle nimega. Kui keegi kasutas vale nime, siis tõi see ka miinuse kaasa. Minu viimasest mädamunamängust jäi mulle nimi Topsik. Täisviide ERA, DK 137, < Pöide khk., Orissaare v., Orissaare al. < Kuressaare l. – Pille Tamm, snd. 1982. a. (2013). http://maailmaparandaja.blogspot.com/2012/11/lapsepolve-suutud-muretud-mangud-jajah.html Maakond Saaremaa Koguja Pille Tamm Kihelkond Kuressaare linn Koguja sünniaasta 1982 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Mädamuna mädamuna pallimäng Saaremaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Oli tore, kuid valus mäng. Mängijad seisid ringis ja eesmärgiks oli teise varba peale hüpata. See käis nii, et kui esimene hüppas, siis ringis järgmine hüppas eest ära ja kohe tegi teise hüppe, üritades järgmise varba peale hüpata. Ja nii see ring käis, kuni kellelgi õnnestus. See, kes polnud piisavalt kiire (ja omas nüüd haiget varvast), langes siis välja ja võitjaks jäi see, kelle varbad jäid terveks. Kokkulepe oli, et väga valusasti ei tohi, aga võite ise arvata, kas mänguhoos see meeles ka püsis. Igatahes lõppes see mäng enamasti riiuga... Täisviide ERA, DK 137, < Pöide khk., Orissaare v., Orissaare al. < Kuressaare l. – Pille Tamm, snd. 1982. a. (2013). http://maailmaparandaja.blogspot.com/2012/11/lapsepolve-suutud-muretud-mangud-jajah.html Maakond Saaremaa Koguja Pille Tamm Kihelkond Kuressaare linn Koguja sünniaasta 1982 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Läts hüppemäng Saaremaa varbakull Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Sarnaneb natuke eelmise mänguga, ainult selle vahega, et niisama ei saanud keegi läbi. Minule on see mäng lapsest saati tundunud julm. Aga see on Saaremaa eripära. No vaadake. Kui Mandri-Eestis käis see mäng nii: Linnuema kutsus oma lapsi: "Haned-luiged, tulge koju!" Lapsed vastasid: "Ei saa tulla, hunt on ees!" Linnuema andis head nõu: "Tulge ikka, lennates!" Misjärel pistsid linnulapsed jooksu ja hunt püüdis neid kätte saada. Saarlased teavad seda mängu aga hoopis nii: Linnuema kutsus oma lapsi: "Haned-luiged, tulge koju!" Lapsed vastasid: "Ei saa tulla, hunt on ees!" Linnuema pärib naiivselt: "Mis ta teile teeb?" Lapsukesed maalivad emale hirmsa pildi: "Sööb meie liha ja joob meie verd!" Linnuema (kes osutub rongaemaks) teatab ükskõikselt: "Aga tulge ikka!" No kas pole julm? Täisviide ERA, DK 137, 1 < Pöide khk., Orissaare v., Orissaare al. < Kuressaare l. – Pille Tamm, snd. 1982. a. (2013). http://maailmaparandaja.blogspot.com/2012/11/lapsepolve-suutud-muretud-mangud-jajah.html Maakond Saaremaa Koguja Pille Tamm Kihelkond Kuressaare linn Koguja sünniaasta 1982 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Haned-luiged, tulge koju! hunt ja lambad/haned ja luiged jooksumäng Saaremaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Mängu eesmärk oli jõuda punktist A punkti B, aga keskel oli „valgusfoor“. Valgusfoor ütles ühe värvi ja kui see oli sinu riietuses olemas, siis võisid sa vabalt ja hirmu tundmata minna, aga kui sul seda värvi polnud, siis pidid üle tee jooksma ja valgusfoor pidi su kinni püüdma. Kui ei püüdnud, siis sul vedas, kui püüdis, sai sinust järgmine valgusfoor. Sohki sai teha nii, et väitsid, et sul on just seda värvi aluspüksid (sest neid ei pidanud ju ette näitama). Üldiselt aga oli see mäng moraalselt täiesti vale. Sellest võib järeldada, et kui fooris põleb roheline tuli, siis võidki üle tee minna, aga kui mõni teine värv, siis tuleb üle tee joosta ja loota, et keegi ei märka... Täisviide ERA, DK 137, 1 < Pöide khk., Orissaare v., Orissaare al. < Kuressaare l. – Pille Tamm, snd. 1982. a. (2013). http://maailmaparandaja.blogspot.com/2012/11/lapsepolve-suutud-muretud-mangud-jajah.html Maakond Saaremaa Koguja Pille Tamm Kihelkond Kuressaare linn Koguja sünniaasta 1982 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Valgusfoor jooksumäng Saaremaa valgusfoor Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Mäng sarnaneb eelmisega, eriti selles osas, et ma päris hästi ei mäleta, kuidas see käis. Aga oli jälle „aiaomanik“, „kapsavaras“ ja hunnik „kapsaid“. Omanik sosistas alguses kapsastele, et kas nad on pehmed või kõvad. Seejärel tuli varas ja tegi aednikuga juttu. Umbes nii, et tal olla prillid/müts/rahakott/misiganes kapsaaeda kukkunud ja kas ta võib need sealt ära tuua. Lahke aednik muidugi lubas. Kapsavaras läks aeda ja hakkas katsuma, et milline kapsas on hea. Pehmed kapsad vajusid lömmi, kõvad mitte. Aga kuidas see asi tagaajamiseni viis, seda ma ei mäleta.... Täisviide ERA, DK 137, 2 < Pöide khk., Orissaare v., Orissaare al. < Kuressaare l. – Pille Tamm, snd. 1982. a. (2013). http://maailmaparandaja.blogspot.com/2012/11/lapsepolve-suutud-muretud-mangud-jajah.html Maakond Saaremaa Koguja Pille Tamm Kihelkond Kuressaare linn Koguja sünniaasta 1982 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kapsavaras kapsamäng Saaremaa tegevustikuga mäng Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Selline defitsiidiaja mäng, kus poodides enamasti midagi saada polnud. Üks mängija oli „poodnik“, üks oli „ostja“ ja ülejäänud olid „värvid“. Mängu alguses sosistas poodnik igale mängijale mingi värvi nime. Seejärel tuli ostja poodi ja arendas müüjaga meeldivat vestlust, küsides ühe ja teise värvi kohta, et kas sellist võiks poes leiduda. Kui ei olnud, siis küsis järgmist. Kui aga nimetati värv, mis oli poes olemas, siis pistis selle värvi omanik liduma ja ostja pidi ta kinni püüdma. Kui sai kätte, siis sai värvist uus ostja ja mäng võis uuesti alata. Vist. Hästi enam ei mäleta. Täisviide ERA, DK 137, 2 < Pöide khk., Orissaare v., Orissaare al. < Kuressaare l. – Pille Tamm, snd. 1982. a. (2013). http://maailmaparandaja.blogspot.com/2012/11/lapsepolve-suutud-muretud-mangud-jajah.html Maakond Saaremaa Koguja Pille Tamm Kihelkond Kuressaare linn Koguja sünniaasta 1982 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Värvipood dialoog ost–müük Saaremaa tegevustikuga mäng värvimäng Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Enda välja mõeldud tagaajamismäng. Idee oli klassikaline. „Must põrnikas“ (tagaajaja) pidi su kätte saama. Mängu tegi eriliseks see, et sul oli kaks kindlat kohta, kust põrnikas sind kätte ei saanud (kodu ja vanaema juures) ning lisaks võis põrnikas määrata mõned lõksud. No näiteks otsustas ta, et mingi lõik kõnniteest on lõks ja kui tagaaetav sinna astus, siis saadi ta kätte. Kui ma õigesti mäletan, siis sai põrnika käest vangistatuid ka päästa. Täisviide ERA, DK 137, 2 < Pöide khk., Orissaare v., Orissaare al. < Kuressaare l. – Pille Tamm, snd. 1982. a. (2013). http://maailmaparandaja.blogspot.com/2012/11/lapsepolve-suutud-muretud-mangud-jajah.html Maakond Saaremaa Koguja Pille Tamm Kihelkond Kuressaare linn Koguja sünniaasta 1982 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Must põrnikas omalooming Saaremaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Seda mängisime teismeeas maal. Mängijad jagati taas kaheks. Esimene grupp läks ees ära ja peitis end kadakate vahele (liikumine oli lubatud), teine grupp hakkas neid mingi aja pärast otsima. Kui kedagi märkas, püüdis kätte saada, ja kui kätte sai, siis läks see vastaspoolele üle ning hakkas ka tagaajajaks. Mängu võlu seisnes tihedas kadastikus, kuhu oli end hea peita, nii et tagaajaja võis sust vabalt mööda joosta, ning ka selles, et sa kunagi ei teadnud, kas sinu kaasvõistleja on veel sinuga samas võistkonnas või on ta juba kätte saadud ning ohustab sind. Mängu lõppedes olid kõik kadakaokastest punasetäpilised. Täisviide ERA, DK 137, 1 < Pöide khk., Orissaare v., Orissaare al. < Kuressaare l. – Pille Tamm, snd. 1982. a. (2013). http://maailmaparandaja.blogspot.com/2012/11/lapsepolve-suutud-muretud-mangud-jajah.html Maakond Saaremaa Koguja Pille Tamm Koguja sünniaasta 1982 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Tagaajamine jooksumäng Saaremaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Mõni mängis kulli, meie mängisime „kotti“. Lihtsalt tuli tagaajaja eest ära joosta, ja kui ta sind puudutas, siis oli sinu kord teisi taga ajada. Täisviide ERA, DK 137, 2 < Pöide khk., Orissaare v., Orissaare al. < Kuressaare l. – Pille Tamm, snd. 1982. a. (2013). http://maailmaparandaja.blogspot.com/2012/11/lapsepolve-suutud-muretud-mangud-jajah.html Maakond Saaremaa Koguja Pille Tamm Kihelkond Kuressaare linn Koguja sünniaasta 1982 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kott jooksumäng kull Saaremaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Noolekas - meeldis mulle ka. Seltskond jagati kaheks. Esimene grupp läks ees ära, märgistades oma teekonda kriidiga joonistatud nooltega. Teekonna lõppu joonistati kartul (ring igasse suunda näitavate nooltega) ja kusagile selle lähedusse peideti end ära. Teise grupi eesmärgiks oli mööda neid nooli minna ja lõpuks esimene grupp üles leida. Mängu puuduseks oli see, et väga palju ei saanud seda järjest mängida, kuna varsti olid kõik kohad eksitavaid nooli täis. Mänguga mindi enamasti riidu kuna tekkis vaidlus kas üks või teine nool näitas ikka korrektselt järgmise nooleni või juhatas pigem sohu. Täisviide ERA, DK 137, 1 < Pöide khk., Orissaare v., Orissaare al. < Kuressaare l. – Pille Tamm, snd. 1982. a. (2013). http://maailmaparandaja.blogspot.com/2012/11/lapsepolve-suutud-muretud-mangud-jajah.html Maakond Saaremaa Koguja Pille Tamm Kihelkond Kuressaare linn Koguja sünniaasta 1982 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Noolekas luuremäng noolemäng Saaremaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Luurekas oli üks minu lemmikmängudest. Aga enamasti mängisin seda nii, et luuratav ei teadnud, et ma teda jälgin. Kuna mulle meeldis luurekas, siis tahtsin suureks saades saada salapolitseinikuks. No ikka selleks, et saaks teisi luurata. Täisviide ERA, DK 137, 1 < Pöide khk., Orissaare v., Orissaare al. < Kuressaare l. – Pille Tamm, snd. 1982. a. (2013). http://maailmaparandaja.blogspot.com/2012/11/lapsepolve-suutud-muretud-mangud-jajah.html Maakond Saaremaa Koguja Pille Tamm Koguja sünniaasta 1982 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Luurekas luuremäng Saaremaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Seda mängisime veel hilises teismeeaski. Enamasti on mäng tuntud kui „Uka-uka“ või „Trifaa“. See „Tuki-tuki“ paistab olevat mingi Tuulte Roosi derivaat. Mäng ise lihtne – üks mängija loeb sajani (ja uskuge mind, nii kiiresti, kui meie omal ajal lugesime, pole tegelikult võimalik lugeda) ja sel ajal jooksevad teised peitu. Mängu eesmärk on jõuda kokkulepitud kohani (meil oli selleks enamasti keset hoovi asunud tänavavalgustuspost) enne kui lugeja ning end priiks lüüa („tuki-tuki, mina prii“), kõige viimane võib kõik ka priiks lüüa („tuki-tuki, kõik on priid“). Kui aga lugeja sind märkab ning enne sind postini jõuab, hüüab ta su nime („tuki-tuki, Pille“) ja kui sa juhtud olema esimene ning keegi kõiki priiks ei löö, siis sina peadki järgmisel korral (oled lugeja). Maakond Saaremaa Koguja Pille Tamm Kihelkond Kuressaare linn Koguja sünniaasta 1982 Kogumisaasta 2013 Täisviide ERA, DK 137, 1 < Pöide khk., Orissaare v., Orissaare al. < Kuressaare l. – Pille Tamm, snd. 1982. a. (2013). http://maailmaparandaja.blogspot.com/2012/11/lapsepolve-suutud-muretud-mangud-jajah.html Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Tuki-tuki Saaremaa trihvaa/uka-uka/ukakas Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Kogumisvõistlus 2013 Subject The topic of the resource Kogumisvõistlusele saadetud mängukirjeldused, kajastavad 20. sajandi II poolt. Lastemäng Lastemängukirjete kohta (lisaks Dublin Core põhiandmetele) käiv metaandmete komplekt Tekst Lätsu reeglid olid esmapilgul lihtsad: kui naaber ühe hüppega sinu varvast tabab, oled mängust väljas. Mängijad seisid ringis. Lepiti kokku, kes alustab, aga kui mängitud oli juba mõnda aega ja adrenaliinitase veres kõrgem, oli ka juhuseid, kus ringi algust ametlikult nagu polnudki. Sellest ei lasknud teinekord juba vihaseks või laushasarti läinud poisid end heidutada ja viisid mängu alati kellegi jaoks võiduka, kellegi jaoks kuulsusetu või lausa lombaka lõpuni. Paikneti üksteisest kokkulepitud kauguses, sõltuvalt sellest, mis raskusastme mängu taheti. See, kes alustas, pidi ühe hüppega tabama endast paremal seisja varvast, ükskõik kumma jala oma. "Ohver" pidi samal ajal eest ära hüppama. Eest ära hüppamist võis ühildada oma rünnakhüppega. Enamasti aga tehti võimalikult ootamatu või kiire lisasamm järgmise varba tabamiseks. Rohkem ühe ringi jooksul mängija liigutada ei tohtinud. Asend, kuhu tabaja-hüppaja maandus, jäi samaks kuni järgmise ringini. Nii oli läts ka strateegiamäng. Kui oldi liiga uljas, võis juhtuda, et libiseti, nii võis väljaulatuv jalg ja habras tasakaal saatuslikuks saada järgmises ringis. Oli ka päris tühju hüppeid, kus ühtegi varvast ei tabatud ja keegi mängust lahkuma ei pidanud. Kuna aga selline ohutu kauguse mäng põnev ei olnud, siis mäletan ka kiir-lätsu, kus oli tõesti küsimus reaktsioonikiiruses ja liigutuse täpsuses. Selleks olid hüpped kas väga akrobaatilised või toimus heitlus väga väiksel alal. Teinekord lepiti ka ala kokku, millelt välja ei tohtinud hüpata. Ikka et põnevam oleks. Enamasti jäi pingelisse lõpuheitlusse kaks-kolm kõige osavamat. Ja kui osalejaid oli jäänud vaid kaks, siis käis see jala tabamine teinekord nii innukalt, et appi võeti ka erinevaid judo- või maadlusreegleid, sest käsikähmlus või teisele otsa kargaminegi polnud hasardis enam võimatud. Meenub, et tabamuse korral mäng ei peatunud, s.t – tabatud varvas koos omanikuga väljus ringist, aga tabaja jäi suures laastus siiski samasse asendisse ja mäng muudkui läks edasi. Nii tekkis ringi muudkui uusi auke ja mänguala läks järjest väiksemaks. Paariheitlus võis ka omasoodu "rändama minna" või horisontaalasendist vertikaali sattuda, aga peale selliseid juhuseid tehti enamasti kohe lisareegleid selle vältimiseks või jätkati hoopis mõne muu mänguga. Täisviide ERA, DK 103, 1/2 (5.2) < Tartu l. < Kuressaare l. – Annika Kupits, snd. 1982. a. (2013). Maakond Saaremaa Koguja Annika Kupits Kihelkond Kuressaare linn Koguja sünniaasta 1982 Kogumisaasta 2013 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Läts hüppemäng Saaremaa varbakull Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Lapsepõlvemälestused Description An account of the resource 2013. aasta kogumisvõistlusele saadetud lapsepõlvemälestused ja mängukirjeldused ning teised lapsepõlvemälestused Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource 2013-2014 Language A language of the resource eesti Meenutused lapsepõlvest Lastemängude kogumisvõistlusele saadetud kirjeldused lapsepõlvest Tekst <strong>1.1. Kirjelda alustuseks vabalt milj&ouml;&ouml;d, kus lapsep&otilde;lves kasvasid!</strong> <br />Lapsep&otilde;lve ajal sattusin elama Kuressaare kortermajade piirkonnas, Tuulte Roosi, kus oli palju &uuml;heealisi lapsi igas vanusegrupis. M&auml;ngida sellegipoolest omavahel alati ei saanud. Nimelt kehtis &uuml;sna range hoovide ja kampade s&uuml;steem ning sellesisene hierarhia. Teise hoovi laste m&auml;ngudes osalemiseks tuli l&auml;bi teha mitmesuguseid initsiatsiooni- ja pugemisrituaale, mis soovitud tulemuseni aitasid enamasti vaid juhul, kui keegi k&auml;endaja juba kambas ees oli. <br /><br />Mina sattusin juba &uuml;sna aegade alguses &uuml;he lauluringi s&otilde;branna kaudu teise hoovi "kampa". Nii olin k&auml;bi- ja vees&otilde;jas alati kahe tule vahel. Eriti t&auml;bar oli olukord, kui l&auml;bi vaenlase frondi oma trepikotta pidin hiilima, et s&ouml;&ouml;ma v&otilde;i &otilde;htul magama minna. &Uuml;ldiselt olid teise kamba plikad ikka lollid ja meie perspektiivist oli see t&otilde;esti ka t&otilde;si. Olin siiralt t&auml;nulik saatusele, et ma oma hoovi plikadega ei pidanud m&auml;ngima... <br /><br />Ka oli meie kamp ainuke segaselts. Mujal olid ikka poisid ja plikad eraldi. Suurest kadedusest tehti meie hoovile muidugi rohkem r&uuml;&uuml;stereide, aga olukord p&uuml;sis stabiilne ja elu oli lill, kuni esimesed puberteetlikud rivaalitsemised armuasjades revolutsiooni p&otilde;hjustasid. <br /><br /><strong>1.2 Kui palju oli Sul aega m&auml;ngimiseks (vaba aega)?</strong> Vaba aega oli rohkem suviti ja vaheaegadel. Samas ei m&auml;leta, et iialgi oleks &otilde;ue minemata j&auml;&auml;nud, kas siis koolit&uuml;kkide, huviringi v&otilde;i majapidamist&ouml;&ouml;de arvelt. V&otilde;ib vist &ouml;elda, et korterelamu lapsena olen saanud m&auml;ngida mitme eest &ndash; kodut&ouml;id ju praktiliselt polnud. <br /><br /><strong>2.2. Kui palju ja kus m&auml;ngiti koolis, p&auml;rast tunde ja vahetunni ajal?</strong> <br />Koolis m&auml;ngiti vahetundide ajal k&uuml;ll. P&auml;rast tunde kiirustas iga&uuml;ks oma suunda. <br /><br /><strong>5.1. Kirjelda erinevaid m&auml;nge: pallim&auml;ngud, viskem&auml;ngud, jooksum&auml;ngud, peitusm&auml;ngud, h&uuml;ppem&auml;ngud, tasakaalum&auml;ngud, plaksutamism&auml;ngud, s&otilde;rmem&auml;ngud, pandim&auml;ngud, kaardim&auml;ngud, lauam&auml;ngud, paberim&auml;ngud, s&otilde;nam&auml;ngud jne.</strong> <br />M&auml;ng, mida kuidagi teenimatult v&auml;he teatakse mu arvates, on "L&auml;ts". M&auml;ngu &otilde;ppisin suvel t&auml;di juures olles, Emmaste laste k&auml;est Hiiumaal. L&auml;ts oli populaarne seltskonnam&auml;ng, mis sobis &uuml;sna igale vanusele, kuigi t&otilde;eliselt p&otilde;nev oli m&auml;ng juba pisut vanemate jaoks. Selles sai n&auml;idata oma osavust ja uljust. T&auml;htis oli ka legaalne v&otilde;imalus nt oma silmar&otilde;&otilde;mu "tabada". M&auml;letan &uuml;pris hoogsaid episoode sest karglemisest, nt &uuml;hest talvisest l&auml;tsust, kus vist keegi lausa k&auml;eluu murdis. Teinekord sai ka m&otilde;ne hamba logisema vms. <br /><br /><strong>5.2. Seleta m&auml;ngude reegleid (m&auml;ngu nime, osaliste rolle, kasutatavaid esemeid) ning tavap&auml;rast kulgu. Kasuta abiks jooniseid.</strong> <br />L&auml;tsu reeglid olid esmapilgul lihtsad: kui naaber &uuml;he h&uuml;ppega sinu varvast tabab, oled m&auml;ngust v&auml;ljas. M&auml;ngijad seisid ringis. Lepiti kokku, kes alustab, aga kui m&auml;ngitud oli juba m&otilde;nda aega ja adrenaliinitase veres k&otilde;rgem, oli ka juhuseid, kus ringi algust ametlikult nagu polnudki. Sellest ei lasknud teinekord juba vihaseks v&otilde;i laushasarti l&auml;inud poisid end heidutada ja viisid m&auml;ngu alati kellegi jaoks v&otilde;iduka, kellegi jaoks kuulsusetu v&otilde;i lausa lombaka l&otilde;puni. <br /><br />Paikneti &uuml;ksteisest kokkulepitud kauguses, s&otilde;ltuvalt sellest, mis raskusastme m&auml;ngu taheti. <br /><br />See, kes alustas, pidi &uuml;he h&uuml;ppega tabama endast paremal seisja varvast, &uuml;ksk&otilde;ik kumma jala oma. "Ohver" pidi samal ajal eest &auml;ra h&uuml;ppama. Eest &auml;ra h&uuml;ppamist v&otilde;is &uuml;hildada oma r&uuml;nnakh&uuml;ppega. Enamasti aga tehti v&otilde;imalikult ootamatu v&otilde;i kiire lisasamm j&auml;rgmise varba tabamiseks. Rohkem &uuml;he ringi jooksul m&auml;ngija liigutada ei tohtinud. Asend, kuhu tabaja-h&uuml;ppaja maandus, j&auml;i samaks kuni j&auml;rgmise ringini. Nii oli l&auml;ts ka strateegiam&auml;ng. Kui oldi liiga uljas, v&otilde;is juhtuda, et libiseti, nii v&otilde;is v&auml;ljaulatuv jalg ja habras tasakaal saatuslikuks saada j&auml;rgmises ringis. Oli ka p&auml;ris t&uuml;hju h&uuml;ppeid, kus &uuml;htegi varvast ei tabatud ja keegi m&auml;ngust lahkuma ei pidanud. Kuna aga selline ohutu kauguse m&auml;ng p&otilde;nev ei olnud, siis m&auml;letan ka kiir-l&auml;tsu, kus oli t&otilde;esti k&uuml;simus reaktsioonikiiruses ja liigutuse t&auml;psuses. Selleks olid h&uuml;pped kas v&auml;ga akrobaatilised v&otilde;i toimus heitlus v&auml;ga v&auml;iksel alal. Teinekord lepiti ka ala kokku, millelt v&auml;lja ei tohtinud h&uuml;pata. Ikka et p&otilde;nevam oleks. Enamasti j&auml;i pingelisse l&otilde;puheitlusse kaks-kolm k&otilde;ige osavamat. Ja kui osalejaid oli j&auml;&auml;nud vaid kaks, siis k&auml;is see jala tabamine teinekord nii innukalt, et appi v&otilde;eti ka erinevaid judo- v&otilde;i maadlusreegleid, sest k&auml;sik&auml;hmlus v&otilde;i teisele otsa kargaminegi polnud hasardis enam v&otilde;imatud. <br /><br />Meenub, et tabamuse korral m&auml;ng ei peatunud, s.t &ndash; tabatud varvas koos omanikuga v&auml;ljus ringist, aga tabaja j&auml;i suures laastus siiski samasse asendisse ja m&auml;ng muudkui l&auml;ks edasi. Nii tekkis ringi muudkui uusi auke ja m&auml;nguala l&auml;ks j&auml;rjest v&auml;iksemaks. Paariheitlus v&otilde;is ka omasoodu "r&auml;ndama minna" v&otilde;i horisontaalasendist vertikaali sattuda, aga peale selliseid juhuseid tehti enamasti kohe lisareegleid selle v&auml;ltimiseks v&otilde;i j&auml;tkati hoopis m&otilde;ne muu m&auml;nguga. <br /><br />Osaliselt on ehk s&uuml;&uuml; variatsioonide rohkuse ja reeglite ise v&auml;ljam&otilde;tlemise vajaduse osas minul kui m&auml;ngu (minu andmetel) importijal Kuressaarde. K&uuml;llap ma ei m&auml;letanud Hiiumaalt m&auml;ngu reegleid kuigi t&auml;pselt v&otilde;i ei olnud ma seal siis k&otilde;ikv&otilde;imalikke hasartseid variatsioone n&auml;inud. Igatahes sai l&auml;tsust Tuulte Roosis (meie hoovis) paariks hooajaks popp m&auml;ng, nagu ka koolis. Poistele oli m&auml;ng eriti huvitav, samas kui t&uuml;drukud end pigem v&auml;lja l&uuml;&uuml;a lasid, kui et m&otilde;ne hoogusattunud noore kotkaga finaalheitlusse sattuda. M&auml;letan siniseid varbak&uuml;&uuml;si ja lisareegleid, mis neid ennetama pidid. Nii et ju hakkas seegi m&auml;ng viimaks elama oma elu. Aga m&auml;letan uhkust, et nii "h&auml;sti mineva" m&auml;ngu maaletoojaks sattusin ja &uuml;llatust, et hiidlastel midagi sellist oli, millest meie kandis kuuldudki polnud. Muidu oli neil k&otilde;ik ikka sama mis meil, ainult et imelike nimedega. <br /><br />Kuigi n&uuml;&uuml;d v&otilde;in ju tunnistada, et "uka-uka" palju s&uuml;mpaatsemalt k&otilde;lab kui "tuki-tuki". Toona pidin aga endast nooremat t&auml;dit&uuml;tart k&otilde;vasti manitsema, et ta meil k&uuml;las olles hoovi m&auml;ngukaaslaste ees ei iitsataks, kuidas seda m&auml;ngu Hiiumaal kutsutakse. Et hakatakse veel narrima. Muidugi prahvatas ta selle suures tuki-tuki-tuhinas v&auml;lja, nii et kui ta posti tabades karjus: "Uka-uka, Mari kotis!", tunnistati see "vangiv&otilde;tmine" kehtetuks ebakorrektsete terminite p&auml;rast. Pealegi oli "kott" vaikimisi ropp s&otilde;na, mille kallal sai kenasti n&auml;&auml;gutada nagu prolenoortele kombeks. T&auml;dit&uuml;tar sai trahviringi ehk pidi veelkord lugema ja lisaks ka uue h&uuml;&uuml;dnime: &bdquo;Ukakas&ldquo;. Täisviide ERA, DK 103, 1/2 < Tartu l. < Kuressaare l. – Annika Kupits, snd. 1982. a. (2013). Maakond Saaremaa Kihelkond Kuressaare linn Koguja Annika Kupits Mälestustes kirjeldatud aastakümnend 1980.-1990. aastad Koguja sünniaeg 1982 Koguja sugu Naine Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Annika, snd. 1982. a. Saaremaal korter linn Saaremaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Lapsepõlvemälestused Description An account of the resource 2013. aasta kogumisvõistlusele saadetud lapsepõlvemälestused ja mängukirjeldused ning teised lapsepõlvemälestused Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource 2013-2014 Language A language of the resource eesti Meenutused lapsepõlvest Lastemängude kogumisvõistlusele saadetud kirjeldused lapsepõlvest Tekst <strong>1.1. Kirjelda alustuseks vabalt milj&ouml;&ouml;d, kus lapsep&otilde;lves kasvasid!</strong> <br />Elasin kolmekordses kortermajas. Meie hoov moodustus kolme sellise vahele ja juhtumisi elas seal palju minuealisi lapsi, mist&otilde;ttu oli meil k&uuml;llaltki suur ja kirju m&auml;nguseltskond. Kuna meie majad asusid linna &auml;&auml;res, siis laienes meie m&auml;ngumaa ka metsa, karjamaale ja mere &auml;&auml;rde ja me kasutasime k&otilde;ike hoolega &auml;ra. <br /><br /><strong>1.2. Kui palju oli Sul aega m&auml;ngimiseks (vaba aega)?</strong> M&auml;ngimiseks oli &uuml;llatavalt palju vaba aega. Kui koolist koju tulime, siis vahetasime riided &auml;ra ja jooksime kohe &otilde;ue. Tihti olime kuni pimedani &otilde;ues ja isa pidi meid ukse lukkukeeramisega &auml;hvardama, et me tuppa tuleks. <br /><br /><strong>1.3. Mis oli Su meelistegevus?</strong> <br />Mulle meeldiski s&otilde;pradega m&auml;ngida. Aga kui neid polnud k&auml;ep&auml;rast v&otilde;tta, siis hulkusin &uuml;ksi metsas ja unistasin. Lugeda meeldis mulle ka. <br /><br /><strong><br />2. M&auml;ngupaik <br />2.1. Iseloomusta m&auml;ngupaiku &otilde;ues (kodu&otilde;u, park vms) ning toas (kodus, s&otilde;prade juures vms).</strong> <br />Kui ilm v&auml;hegi lubas, siis m&auml;ngisime &otilde;ues. Meie hoov moodustus kolme kolmekordse maja vahele, seal olid liivakastid, kiik, ronimispuu ja mingisugune agregaat vaipade kloppimiseks, mida meie turnikaks kutsusime. Kohe vastasmaja taga algas mets, kuhu oli tore koopaid ehitada. Teisele poole j&auml;i karjamaa, kus sai tagaajamist m&auml;ngida. &Uuml;sna ideaalne variant minu meelest. Vahel k&auml;isime ka s&otilde;prade juures, kuid palju p&otilde;nevam oli keldris. Vastasmaja keldris oli &uuml;ks suur ruum, mille me t&uuml;drukute toaks ristisime, selle hubaseks dekoreerisime ning seal sai veedetud nii m&otilde;nigi vihmane p&auml;ev. <br /><br /><strong>2.2. Kui palju ja kus m&auml;ngiti koolis, p&auml;rast tunde ja vahetunni ajal?</strong> Koolis m&auml;ngiti suhteliselt v&auml;he. Algklassides sai vahetunni ajal ikka tagaajamist ja kummikeksu m&auml;ngitud. Suuremates klassides m&auml;ngiti vahetunni ajal &otilde;ues &bdquo;Ruutu&ldquo; (kui ilm lubas). <br /><br /><strong>2.3. Missugustel aegadel m&auml;ngiti (&otilde;htuti, n&auml;dalavahetustel, suvel vms)?</strong> <br />Peale koolist koju j&otilde;udmist sai kohe riided vahetatud ja &otilde;ue mindud ning seal oldi hilise &otilde;htutunnini. (Kuigi j&auml;&auml;b selgusetuks, millal ma siis &otilde;ppisin. Aga ju leiti selle jaoks ka aega, &otilde;pitulemused olid siiski v&auml;ga head.) Suvel muidugi rohkem kui talvel, aga ega lumi meid ka v&auml;ga peletanud. <br /><br /><strong>3. M&auml;nguseltskond <br />3.1. Missuguste m&auml;nguseltskondadega oled koos m&auml;nginud, kui vanalt ja kus? Kirjelda oma m&auml;ngukaaslasi: &otilde;desid-vendi, m&auml;ngus&otilde;pru, klassi- ja trennikaaslasi, s&otilde;pruskonda.</strong> <br />Meid oli hoovis umbes 9&ndash;15 last, nii poisse kui t&uuml;drukuid. Kokku viis meid see, kus me elasime. Ehk siis meie hoovi kamp (kes oli pidevalt naaberhoovi omadega riius v&otilde;i lausa "s&otilde;jas"). M&auml;nguseltskond kujunes v&auml;lja juba lasteaia p&auml;evil ning koos m&auml;ngiti kaua. M&otilde;ningate s&otilde;pradega lausa peaaegu p&otilde;hikooli l&otilde;puni (pikk ja tore oli see lapsep&otilde;lv). Olime enam-v&auml;hem &uuml;heealised (mahtudes viie-aastasesse erinevusse). <br /><br /><strong>3.2. Kas s&otilde;pruskond ja m&auml;nguseltskond kattusid? Kui tihti ja kus saite kokku, mida tegite?</strong> <br />Kattusid. Saime kokku peaaegu iga p&auml;ev ja tegelesime k&otilde;ikv&otilde;imalikuga. Valdavalt m&auml;ngisime. <br /><br /><strong>3.3. Kas poisid ja t&uuml;drukud, eri rahvusest lapsed m&auml;ngisid koos?</strong> <br />Eks oli eraldi ka ainult poiste ja ainult t&uuml;drukute m&auml;nge, aga enamasti m&auml;ngiti siiski koos. Meie hoovis ei olnud teistest rahvustest lapsi. V&otilde;i kui t&auml;pne olla, siis &uuml;he poisi ema oli venelane, aga ta meie seltskonda ei kuulunud. Ei teagi miks. <br /><br /><strong>3.4. Kirjelda m&auml;ngude k&auml;igus ette tulnud t&uuml;lisid ja konfliktsituatsioone!</strong> <br />T&uuml;lisid tuli ette tihti. Pidevalt oli meie seltskond jaotunud kaheks omavahel t&uuml;lis olevaks leeriks. Sai ohtralt s&otilde;nas&otilde;du peetud. Siiski liitusid k&otilde;ik &uuml;heks leeriks, kui tuli k&otilde;rvalhoovi kambale vastu astuda. T&uuml;li v&otilde;is p&otilde;hjustada mis iganes. Enamasti tundus kellelegi, et &uuml;ks v&otilde;i teine teeb m&auml;ngus sohki ja siis l&auml;kski asi k&auml;est &auml;ra. <br /><br /><strong>3.5. Kas vanemad ka lastega m&auml;ngivad, mida?</strong> Vanemad meie m&auml;ngudesse eriti ei sekkunud. Nendega sai vahel lauam&auml;nge m&auml;ngitud, aga &uuml;ldiselt harva ja siis kui olime n&auml;iteks maakodus, kus teisi lapsi polnud. <br /><br /><strong>3.6. Kas ja mida m&auml;ngisid &uuml;ksinda?</strong> &Uuml;ksinda ma ei m&auml;nginud eriti. Lugesin v&otilde;i siis unistasin. <br /><br /><strong>4. M&auml;ngu alustamine <br />4.1. Kuidas s&uuml;ndis otsus m&auml;ngu alustamiseks?</strong> Igavusest. Tavaliselt k&auml;is keegi v&auml;lja, et mida v&otilde;iks m&auml;ngida. Oleme ka loosi t&otilde;mmanud. K&otilde;ik panid kirja, mida m&auml;ngida tahavad ja siis t&otilde;mmati loosi. <br /><br /><strong>4.2. Kuidas selgitati v&auml;lja p&uuml;&uuml;dja v&otilde;i lugeja?</strong> <br />Tihti loeti liisusalmi ja selle abil selgitatigi v&auml;lja. Vahel lepiti niisama kokku. <br /><br /><strong>4.3. Kirjuta m&auml;ngu alustamise salme! Milliseid neist oled ise kasutanud, missuguse m&auml;ngu alustamiseks?</strong> Meie kasutasime j&auml;rgmisi liisusalme: <br />&bdquo;&Uuml;ki-kaki-kommi-nommi, <br />vanamees h&uuml;ppas &uuml;le pommi, <br />pommist k&otilde;las k&otilde;va pauk, <br />vanamees vaatas, p&uuml;ksis auk.&ldquo; <br /><br />&bdquo;&Uuml;ks kass (v&otilde;i oli see kits?) l&auml;ks &uuml;le silla, <br />saba tegi tilla-tilla. <br />Kaasas kandis palju prahti, <br />sina oled m&auml;ngust lahti.&ldquo; <br /><br />&bdquo;&Uuml;ks v&auml;ike valge tuvi lendas &uuml;le Inglismaa. <br />Inglismaa oli lukku pandud, <br />luku v&otilde;ti katki murtud. <br />Mitu seppa peavad seda parandama, <br />&uuml;tled sina, tattnina.&ldquo; <br /><br /><strong><br />5. M&auml;ngude kirjeldused <br />5.1. Kirjelda erinevaid m&auml;nge: pallim&auml;ngud, viskem&auml;ngud, jooksum&auml;ngud, peitusm&auml;ngud, h&uuml;ppem&auml;ngud, tasakaalum&auml;ngud, plaksutamism&auml;ngud, s&otilde;rmem&auml;ngud, pandim&auml;ngud, kaardim&auml;ngud, lauam&auml;ngud, paberim&auml;ngud, s&otilde;nam&auml;ngud jne.</strong> <br />Kirjeldasin m&auml;nge blogis aadressil: <a title="Lapsep&otilde;lve muretud m&auml;ngud" href="http://maailmaparandaja.blogspot.com/2012/11/lapsepolve-suutud-muretud-mangud-jajah.html" target="_blank">http://maailmaparandaja.blogspot.com/2012/11/lapsepolve-suutud-muretud-mangud-jajah.html </a><br /><br /><strong>5.3. Meenuta lapseea kujutlus- ehk fantaasiam&auml;nge, mida ise v&auml;lja m&otilde;eldi, nt kodu, pood, arst. Kuidas m&auml;ngisid m&auml;nguasjadega (nukkudega, autodega)?</strong> M&auml;ngisime n&auml;iteks "kiirt&ouml;&ouml;koda", see m&auml;ng k&auml;is trepikojas ja seisnes peamiselt erinevate &uuml;lesannetega v&otilde;i teadete edastamiseks trepist &uuml;les-alla jooksmises. See oli hea m&auml;ng, ainult saime trepikojas l&auml;rmamise ja uste paugutamise eest riielda ja see keelati meil &auml;ra. Nukkudega m&auml;ngisime v&auml;he. <br /><br /><strong>5.4. Missugused olid poiste, missugused t&uuml;drukute m&auml;ngud?</strong> Me m&auml;ngisime valdavalt koos. Aga keksud olid siiski valdavalt t&uuml;drukute rida. Poisid m&auml;ngisid vahel ralliautodega &ndash; joonistasid kriidiga asfaldile pikad ja keerulised rajad ja siis veeretasid kordam&ouml;&ouml;da oma rallikaid, kui auto seisma j&auml;i v&otilde;i rajalt v&auml;lja s&otilde;itis, siis pidi j&auml;rgmisel korral sama koha pealt alustama ja kes esimesena l&otilde;ppu j&otilde;udis, oli v&otilde;itja. Ma oleks ka seda m&auml;ngida tahtnud, aga mul polnud ralliautot ja ei tea, kas mind oleks kampagi v&otilde;etud. <br /><br /><strong><br />6. Elektroonilised m&auml;ngud <br />6.1. Millal tulid Sinu ellu m&auml;ngimiseks arvuti ja mobiiltelefon? Missuguseid m&auml;nge nendega m&auml;ngid?</strong> Arvuti tuli minu ellu k&uuml;llaltki vara. K&auml;isin lasteaia viimases r&uuml;hmas, kui isa vahel t&ouml;&ouml; juurest arvuti koju t&otilde;i. Seal sai m&auml;ngitud selliseid m&auml;nge nagu "Konn l&auml;heb &uuml;le tee", "Cd-man", "Digger", "Supaplex", "Civ" "Californian games" ja paljusid teisi. Suur lemmik oli "Tetris". Pean tunnistama, et need algelised m&auml;ngud, kus oli minimaalne graafika, meeldisid mulle v&auml;ga. <br /><br /><strong>6.2. Kas oled m&auml;nginud ka videom&auml;nge? Missuguseid?</strong> V&auml;ga v&auml;he. <br /><br /><strong><br />7. T&auml;iskasvanuiga <br />7.1. Missuguseid m&auml;nge m&auml;ngid t&auml;iskasvanuna (seltskonnam&auml;ngud, arvutim&auml;ngud, hasartm&auml;ngud)?</strong> Meie perekond m&auml;ngib v&auml;ga aktiivselt erinevaid lauam&auml;nge. Enamasti on need strateegiam&auml;ngud, aga on ka m&auml;lum&auml;nge ja kaardim&auml;nge. Arvutim&auml;nge m&auml;ngiks ehk ka, aga need v&otilde;tavad liiga palju aega, mida kahjuks ei ole. Täisviide ERA, DK 136, 1/4 < Pöide khk., Orissaare v., Orissaare al. < Kuressaare l. – Pille Tamm, snd. 1982. a. (2013). Maakond Saaremaa Kihelkond Kuressaare linn Koguja Pille Tamm Mälestustes kirjeldatud aastakümnend 1980. - 1990. aastad Koguja sünniaeg 1982 Koguja sugu Naine Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Pille, snd. 1982. a. Saaremaal korter linn Saaremaa Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Lapsepõlvemälestused Description An account of the resource 2013. aasta kogumisvõistlusele saadetud lapsepõlvemälestused ja mängukirjeldused ning teised lapsepõlvemälestused Date A point or period of time associated with an event in the lifecycle of the resource 2013-2014 Language A language of the resource eesti Meenutused lapsepõlvest Lastemängude kogumisvõistlusele saadetud kirjeldused lapsepõlvest Tekst Meenutusi lapsep&otilde;lvem&auml;ngudest<br /><br />Lapsep&otilde;lves kasvasin kodus, kus oli koos kolm p&otilde;lvkonda. <br /><br />See oli &uuml;ks suur talukoht Muhu saarel p&otilde;llu-, karja- ja metsamaaga. P&otilde;llut&ouml;&ouml;d ja loomade hooldamine olid ema ja isa t&ouml;&ouml;ks, isa k&auml;is ka merel kala p&uuml;&uuml;dmas. Suuremad t&ouml;&ouml;d tehti talgutega (heinat&ouml;&ouml;d, s&otilde;nnikuvedu, rehepeks). Nendest p&auml;evadest on j&auml;&auml;nud r&otilde;&otilde;msad m&auml;lestused: palju rahvast, pikad s&ouml;&ouml;gilauad (vanas rehalas, kus talvel olid hobused, suveks tehti puhtaks), pillim&auml;ng ja tants p&auml;rast p&auml;evat&ouml;&ouml;d. <br /><br />Laste eest hoolitsesid iga p&auml;ev vanaema ja vanaisa. Vanaema on j&auml;&auml;nud meelde nii, nagu laulusalm &uuml;tleb: &bdquo;lapsep&otilde;lve soojendaja p&auml;ikene&ldquo;. Ma ei m&auml;leta, kuidas vanaema mulle selle laulu &otilde;petas, kuid ometigi olin ma 3-aastasena vanaema matustel tema kirstu &auml;&auml;res laulnud. Sellest on mulle r&auml;&auml;gitud ja n&uuml;&uuml;d vananagi on see s&uuml;dantsoojendav. <br /><br />Varasest lapsep&otilde;lvest on j&auml;&auml;nud meelde p&otilde;lvest p&otilde;lve k&auml;ivad laulum&auml;ngud nagu &bdquo;S&otilde;it, s&otilde;it, linna&ldquo;. Last p&otilde;lvel h&uuml;pitades loeti: &bdquo;S&otilde;it, s&otilde;it linna, mis sinna minna, vekki (komme) saia tooma, meie lapsele.&ldquo; <br /><br />&bdquo;Tee kakku!&ldquo; &ndash; lapse k&auml;tega patsutades, veeretades ja seej&auml;rel &bdquo;suhu&ldquo; pannes. <br /><br />&bdquo;Kuidas kutsu karja l&auml;heb?&ldquo; Laps oli pikali-asendis. Loeti: &bdquo;Kuidas kutsu karja l&auml;heb?&ldquo; &ndash; &bdquo;Linta-lonta, linta-lonta.&ldquo; (Aeglaselt lugedes tuli teha lapse jalgadega aeglaselt jalgrattas&otilde;idu liigutusi.) &bdquo;Kuidas kutsu karjast koju tuleb?&ldquo; &ndash; &bdquo;Linta-lonta-lirdi, timpa-tampa-tirdi.&ldquo; (Lugedes kiiremini tuleb teha ka kiireid liigutusi.) <br /><br />&bdquo;&Uuml;mber, &uuml;mber, potsti, potsti.&ldquo; (Lapse jalad viidi koos &uuml;le pea kaks korda.) V&otilde;ib &uuml;telda, et eelpooltoodud m&auml;ngud on meeldinud k&otilde;igile k&otilde;ige noorematele (2 aasta vanused ja alla seda) lastele meie peres. <br /><br />Koolieelsest ajast on rohkem meelde j&auml;&auml;nud talvine aeg v&auml;ljas: kelgutamine (kui lumi ulatus aida katuser&auml;&auml;stani), j&auml;&auml;l liulaskmine, ka &bdquo;h&auml;rjanaha&ldquo; tegemine (kui j&auml;&auml; jalge all pisut pragunes) karjamaadel olevatel veelompidel. <br /><br />Lauam&auml;ngudest on meelde j&auml;&auml;nud &bdquo;Sokus&otilde;it&ldquo;, &bdquo;Reis &uuml;mber maailma&ldquo;. Vastlap&auml;eval tegi isa luust vastlavurri. Kammipillil m&auml;ngimist &otilde;petas ka isa. Munade koksimine kogu perega oli lihav&otilde;tte ajal. V&otilde;itjaks j&auml;i see, kelle muna j&auml;i terveks. <br /><br />Minu m&auml;ngukaaslasteks enne kooli olid vanem &otilde;de ja noorem vend. <br /><br />&Otilde;ues oli suviseks m&auml;ngupaigaks kodu&otilde;u, liivakast. Meie m&auml;ngud olid kodust elu matkivad (loomade karjatamine, s&ouml;&ouml;tmine). Loomadeks olid kivid, k&auml;bid, tammet&otilde;rud, kastanimunad, aedadeks puupulgad. <br /><br />Ei tule meelde, et me omavahel m&auml;ngude k&auml;igus oleks kakelnud. Enne kooli k&uuml;lalapsi meil m&auml;ngimas ei k&auml;inud, ka me pole k&uuml;las m&auml;ngimas k&auml;inud. Oli kombeks, et m&auml;ngiti ja oldi oma kodus. Igal perel oli oma elu. <br /><br />Mulle on r&auml;&auml;gitud, et v&auml;iksena oli minu meelistegevuseks m&auml;ng nukuga. Olin nukuga pikka aega &uuml;ksinda m&auml;nginud, ei m&auml;leta, kuidas see k&auml;is. M&auml;letan seda, et p&auml;ris t&otilde;elise nuku t&otilde;i mulle ema Tallinnast kauplusest. Olin 4&ndash;5-aastane. Nukk tegi silmi kinni-lahti. Nimeks panime Elle. Teine Tallinnast toodud nukk oli ilus lokkis juustega, triibulise kleidiga, nimeks sai Malle. Need nukud j&auml;id &bdquo;p&auml;randuseks&ldquo; minu t&uuml;trele ja &otilde;e lastele. <br /><br />Nukkudega seostub m&auml;lestustes see, et sain naabrit&auml;di (kes &otilde;mbles k&uuml;larahvale riideid) k&auml;est &bdquo;riidehilpe&ldquo; (t&uuml;kke). K&uuml;llap nendest minu nukud said midagi endale. Kui olin juba t&auml;iskasvanu, r&auml;&auml;kis ema mulle, et ta oli k&uuml;sinud sellelt &otilde;mbleja t&auml;dilt, kas need riidet&uuml;kid andis ikka t&auml;di mulle ISE. Eks selline muretsemine johtus sellest, et lastes aususe kasvatamist peeti meie peres v&auml;ga, v&auml;ga oluliseks. <br /><br />Kooliaja m&auml;ngudest on meelde j&auml;&auml;nud &bdquo;Trihvaa&ldquo;, &bdquo;Tagumine paar v&auml;lja!&ldquo;, &bdquo;Mooramaa kuningas&ldquo;, &bdquo;Muna&ldquo; (mul rohkem meeles &bdquo;M&auml;damuna&ldquo; nime all), &bdquo;Pimesikk&ldquo;, &bdquo;Rahvaste pall&ldquo;, &bdquo;Keks&ldquo;, &bdquo;Lind lendab&ldquo;, &bdquo;Tibu, tibu&ldquo; (ilma pandi andmiseta, eksinu langes v&auml;lja). <br /><br />Paberim&auml;ngudest &bdquo;Trips, traps, trull&ldquo;, &bdquo;Korstnap&uuml;hkija&ldquo;, &bdquo;Laevade pommitamine&ldquo;. Eelpooltoodud m&auml;nge m&auml;ngisime samuti, nagu neid on kirjeldatud A. Kalamehe raamatus &bdquo;Eesti rahvam&auml;nge&ldquo;. <br /><br />Koolis k&auml;ies ei olnud suvepuhkus &uuml;ksnes m&auml;ngu jaoks. Lastel tuli juba varakult teha j&otilde;ukohaseid t&ouml;id kodus (rohu kitkumine, lehmade, hobuste karjamaalt kojutoomine, lammaste karjatamine, hobuseloorehaga heina riisumine jm.). M&auml;letan, et suvel lubati klassi&otilde;ega mere &auml;&auml;rde minna siis, kui kodused t&ouml;&ouml;d tehtud. Olgugi et sel ajal oli m&otilde;ni t&ouml;&ouml; t&uuml;&uuml;tu (nt. rohu kitkumine porgandipeenralt), olen siiski t&auml;nulik, et mind maast-madalast t&ouml;&ouml;le pandi. <br /><br />Ei v&otilde;i kindlalt praegu &uuml;telda, millised olid just MINU lapsep&otilde;lvem&auml;ngud. Olen t&ouml;&ouml;alaselt kogu aeg olnud seotud lastega, nende m&auml;ngudega. 1958.&ndash;1967. a. olin algklasside &otilde;petaja. Alates 1967. aastast kuni 2001. aastani olin lasteaednik. <br /><br />V&otilde;ib &uuml;telda, et eelpooltoodud m&auml;nge on lapsed m&auml;nginud l&auml;bi aegade. <br /><br />Elektroonilisi m&auml;nge ei ole ma m&auml;nginud. Arvutit mul ei ole, mobiiltelefoni sain 2008. a. Seda olen kasutanud r&auml;&auml;kimiseks sugulaste ja s&otilde;pradega. <br /><br />Praegu, pension&auml;rina ei m&auml;ngi ma ise mingeid m&auml;nge, ainult lahendan vahetevahel rists&otilde;nu. <br /><br />K&uuml;ll olen ma huviga j&auml;lginud oma lastelaste (9-a. ja 13-a. t&uuml;druk) m&auml;nge. Ei saa kuidagi v&otilde;rrelda minu lapsep&otilde;lve ja minu lastelaste m&auml;nguasjade hulka. LIIGA PALJU on neid saadud s&otilde;pradelt ja sugulastelt s&uuml;nnip&auml;evadeks ja j&otilde;uludeks. <br /><br />Ei saa salata, et olen isegi lastelastele ostnud k&uuml;llalt m&auml;nge. Kaubavalik on ju v&auml;ga suur ja hea on n&auml;ha laste siirast r&otilde;&otilde;mu. Eriti meeldiv on see, kui m&otilde;nest pehmest m&auml;nguasjast saab lapsele kallis kaisunukk. M&auml;nge kaupluses vaadates v&otilde;ib ainult imestada, mida k&otilde;ike on osatud laste jaoks v&auml;lja m&otilde;elda arvestades nende vanust. <br /><br />Eluks vajalikke teadmisi saavad lapsed sobivate arvutiprogrammide kaudu ka juba enne kooli. <br /><br />Minu lapsep&otilde;lves kasutasime m&auml;ngudeks looduses olevaid materjale ja meisterdasime ise omal k&auml;el midagi. M&auml;ng kajastas tegelikku elu minu lapsep&otilde;lves (&uuml;le 70 a. tagasi) ja t&auml;nap&auml;evaks on m&auml;ng teinud l&auml;bi suured muutused. <br />Arvan, et t&auml;nap&auml;eva m&auml;ngud on lastele toeks, et minna kaasa kiire elutempoga praeguses &uuml;hiskonnas. <br /><br />Olen j&auml;lginud oma lastelaste m&auml;nge suvel meie Saaremaa-kodus. Suvepuhkus on olnud ilma arvutita, v&auml;ljas m&auml;ngudega, meres suplemas k&auml;imise ja kodut&ouml;&ouml;dega (marjade korjamine, rohimine, k&uuml;ttepuude kuuri kandmine). M&auml;ngimiseks on v&auml;ljas kiiged, pallid, korvpallir&otilde;ngad, kekskast. <br /><br />Siiski on lemmikm&auml;ngukohaks lastele saanud &uuml;ks r&otilde;dupealne ruum (n.-&ouml;. Segasumma suvila), kuhu on pandud minu t&uuml;trelt j&auml;&auml;nud m&auml;nguasjad, lauam&auml;ngud ja k&otilde;ik need Tartu-kodust &auml;ra toodud m&auml;ngud, mida enam kogu aeg ei taheta kasutada, kuid &auml;ra anda ka ei taheta. <br /><br />On r&otilde;&otilde;mu, et lapselapsed on senini tahtnud suved Saaremaa-kodus veeta ja seda koos neile armsate vanade m&auml;nguasjadega. Täisviide EFA I 169, 31/7 &lt; Saaremaa, Orissaare &lt; Muhu khk. &ndash; Elve J&auml;e, snd. 1940. a. (2013). Maakond Saaremaa Kihelkond Muhu Koguja Elve Jäe Mälestustes kirjeldatud aastakümnend 1940. -1950. aastad Koguja sugu Naine Koguja sünniaeg 1940 Dublin Core The Dublin Core metadata element set is common to all Omeka records, including items, files, and collections. For more information see, http://dublincore.org/documents/dces/. Title A name given to the resource Elve, snd. 1940. a. Muhumaal küla Saaremaa talu