Mängivad „perenaine“, „hunt“, „haned-luiged“. Mängiti enamasti laiema tee peal, kuhu märgiti kaks piiri. Perenaine seisis ühe piiri taga, linnud teise piiri taga ja hunt keskel. Vahemaa lindude ja perenaise vahel oli umbes kümme meetrit. Kui perenaine hõikas: "Haned-luiged, tulge koju!", vastasid need: "Ei saa tulla, hunt on ees!" Siis hõikas perenaine: "Tulge ikka!" Sellepeale hakkasid linnud perenaise poole jooksma ja hunt pidi ühe kinni krabama. Kui see õnnestus, jäi kinnipüütu uueks hundiks, kui mitte, oli sama hunt uuesti.
Täisviide
ERA, DK 100, 5 (5.1f) < Rannu khk., Vehendi k. < Laiuse khk., Jõgeva al. – Malle Timm, s. 1963. a. (2013)
Üks laps on perenaine, üks on hunt, ülejäänud on haned-luiged. Maha märgitakse kaks piiri. Ühe piiri taga seisab perenaine, hunt on kahe piiri vahel, mängijad on teise piiri taga. Perenaine hüüab: ,,Haned-luiged, tulge koju!" Mängijad vastavad: ,,Ei saa tulla, hunt on ees!" Perenaine: "Tulge ikka, lennates!" Mängijad püüavad hundist mööda joosta, hunt aga üritab kedagi tabada. Kelle hunt kätte saab, on uus hunt.
Täisviide
EFA I 169, 143 < Võru linn < Venemaa, Petrograd – Anna Rinne, snd. 1913. a. (2013).
Sarnaneb natuke eelmise mänguga, ainult selle vahega, et niisama ei saanud keegi läbi. Minule on see mäng lapsest saati tundunud julm. Aga see on Saaremaa eripära. No vaadake. Kui Mandri-Eestis käis see mäng nii:
Linnuema kutsus oma lapsi: "Haned-luiged, tulge koju!"
Lapsed vastasid: "Ei saa tulla, hunt on ees!"
Linnuema andis head nõu: "Tulge ikka, lennates!"
Misjärel pistsid linnulapsed jooksu ja hunt püüdis neid kätte saada.
Saarlased teavad seda mängu aga hoopis nii:
Linnuema kutsus oma lapsi: "Haned-luiged, tulge koju!"
Lapsed vastasid: "Ei saa tulla, hunt on ees!"
Linnuema pärib naiivselt: "Mis ta teile teeb?"
Lapsukesed maalivad emale hirmsa pildi: "Sööb meie liha ja joob meie verd!"
Linnuema (kes osutub rongaemaks) teatab ükskõikselt: "Aga tulge ikka!"
No kas pole julm?
Täisviide
ERA, DK 137, 1 < Pöide khk., Orissaare v., Orissaare al. < Kuressaare l. – Pille Tamm, snd. 1982. a. (2013).
Vahetundide ajal ning klassiõhtutel mängisime tihti koridorides vana ja tuntud mängu "Haned, luiged, tulge koju". Enamasti valiti näpuviskamisega "hunt" ja kaks "karjust", ülejäänud jäid "hanedeks". Kumbki karjus oli erinevas koridori otsas ning hunt seisis keskel. "Linnukesed" olid parves ühes koridori otsas. Teispoolne karjus hõikas: "Haned, luiged, tulge koju!" Kõik linnukesed püüdsid joosta läbi koridori teise otsa nii, et hunt teda kinni ei püüaks. Kui hunt kellegi kinni nabis, jäi see hundiks, hunt muutus viimatihüüdnud karjuseks ning see muutus linnuks. Mõnikord kui osalejaid vähem oli, karjuseid ei olnud. Siis "linnuparv" jooksis ühest koridori otsast teise ning hunt püüdis kedagi kätte saada. Kinnipüütu muutus hundiks ning hunt "vabaks linnuks".
Valiti peremees ja hunt, ülejäänud mängijad olid haned. Mänguväljale tõmmati kaks joont, üks peremehe juurde, teine kaugemale. Haned asusid kaugema joone taga, hunt kahe joone vahel. Peremees hüüdis: "Haned, luiged, tulge koju!" Haned vastasid: "Ei saa, hunt on ees!" Peremees: "Tulge ikka!" Haned püüdsid siis joosta peremehepoolse joone taha, kuid hunt asus neid püüdma. Kui hunt mõne hane kinni püüdis, sai kinnipüütust uus hunt ja mäng jätkus.
Täisviide
ERA, DK 126, 11 < Iisaku khk., Alliku k. < Iisaku khk., Uhe k. - Anne Nurgamaa, s 1955 (2014).
Lastemäng. Mängitakse väljas. Mängijate arv pole tähtis – mida rohkem mängijaid, seda parem. Omal vabal kokkuleppel jääb üks mängijaist hundiks ja üks karjaseks, ülejäänud mängijad on aga lambad. Võetakse üks maa-ala, kus võib mänguajal liikuda. Karjane asub platsi ääre poole ja hunt platsi keskele, lambad aga platsi otsa poole äärde. Hunt ja karjane võivad oma koha seisu muuta edasi liikudes. Kui karjane hüüab: „Lambad, lambad, tulge koju!“, jooksevad lambad ühest platsi otsast teise. Sel ajal püüab neid hunt, aga keda karjane ennem puutub, seda hunt ei tohi püüda. Saab hunt mõne kätte, lähevad need mängust välja. Ja seda mängitakse niikaua, kui kõik lambad on püütud. Siis karjane ja hunt vahetavad ametid ja mäng kestab edasi ja lambad hakkavad uuesti jooksma; on ka nii korra läbi mängitud, määratakse uus hunt ja uus karjane, ja hakatakse jälle mängima. Mängitakse niikaua kui soovitakse.
Mängitakse veel praegusel ajal.
Täisviide
ERA II 89, 33/5 (15) < Tapa l. < Virumaa, Vao v. – Leida Böckler, Tapa ühisgümnaasiumi õpilane (1935)
Mängijad jaotatakse järgmiselt: 2/3 mängijatest on lambad ja 1/3 hundid. Üks mängija on lammaste peremees.
Lambad on metsas. Peremees hüüab: „Lambad, lambad, tulge koju“!
Lambad hakkavad koju jooksma, hundid neid aga kinni püüdma. Kui hundid mõne lamba kinni püüavad, viivad nad ta oma pessa. See lammas ei tohi siis enam karja minna. Kui kõik lambad on kinni püütud, vahetatakse uued osad ja mäng jätkub.
Mängitakse suvel väljas ja talvel toas. See on laste mäng.
Teisend: Kui hundid lamba kätte saavad, hakkab ka see hundiks ja püüab teisi lambaid.
Täisviide
ERA II 89, 652/4 (9a–b) < Koeru khk., Liigvalla v. ja as. – Lembit Künkman, Liigvalla algkooli õpilane, s. 1920 (1935)
Mäng „Lambad-lambad, tulge koju“. Selle mängu mängimiseks otsisime väikese kallakuga karjamaa osa. Üks laps oli hunt, teised lambad. Hunt oli mäe all, lambad mäe peal. Keegi lastest oli karjane ja hüüdis: „Lambad, lambad, tulge koju.“ Lambad vastasid: „Ei saa tulla, hunt on mäe taga.“ Karjane vastu: „Tulge ikka!“ Nüüd pistsid lambad jooksu ja hunt üritas kedagi kinni krabada. Kes hundi küüsi jäi, see oli nüüd ise hunt ja mäng läks edasi.
Tõmmatakse kaks piiri, mis on üksteisest kaunis kaugel. Üks mängija on hunt, teine peremees ja ülejäänud on lambad. Lambad lähevad ühe piiri taha, kuna teine piir jääb tühjaks. Peremees ja hunt on piiride keskel. Peremees hüüab: „Lambad, lambad, tulge koju.“ Lambad vastavad: „Ei saa tulla, hunt on ees.“ Siis hüüab peremees veel endised sõnad ja lambad hakkavad jooksma teise piiri taha. Hunt aga katsub neid tabada. Keda hunt käega külge puudutab, see on ka hunt ja aitab järgmisel korral teisi lambaid püüda. Nii mängitakse, kuni kõik on hundid. See, kes on viimane lammas jooksmas, seda nimetatakse „lammaste ülemaks“.
Täisviide
ERA II 89, 191/2 (18) < Ambla khk. ja v., Rava as., Aru t. – Juta Sarapuu, Rava algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Tanum. Lambad karjamaal. Tanumas peitub hunt omas pesas. Pesaks on paari sülla laiune väli risti üle tanuma. Perenaine hüiab: „Uti, utu, tsile, tsile, tulge kodu!“ Lambad tulevad, silmavad hunti, kisendavad „mü, mää! mü, mää!“ Perenaine kutsub jälle. Üks julge oinas katsub hundist mööda joosta. Õnnestub. Teised tagant järele. Keda „hunt“ puutuda saab, on tema oma. Osa saab õnnelikult üle. Kinnipüütud saavad huntideks ja järgijäänutel on pääsemine palju pahem. On hundid kärmad, jõuavad vähesed koju. Laisk hunt saab vahel ainsa talle, vahel ei sedagi, kui talled on kärmad ja kavalad. Kuid öeldakse: rumal kui lammas.
Täisviide
ERA II 102, 32 (25) < Hargla khk. – J. Tamm (1935)
Üks laps on "ema", teine "hunt", ülejäänud "talled". Ema seisab mänguväljaku ühes otsas, talled teises otsas. Hunt on mänguväljaku keskel. Ema: "Talled, talled, tulge koju!" Talled: "Ei saa tulla, hunt on ees." Ema: "Mis ta teeb?" Talled: "Sööb me liha, joob me vere." Ema: "Tulge ikka." Talled peavad jooksma ema juurde, hunt peab jooksja(d) kinni püüdma. Iga kinnipüütud tall läheb hundi "koju". Nüüd läheb ema sinna, kus olid talled, ja mäng jätkub seni, kuni talled on püütud. Reeglid: Talled enne ei tohi joosta, kui ema on kutsunud. Kui talled on juba ema juures, ei tohi hunt neid püüda. Meelega ei tohi end hundile kätte anda.
Täisviide
ERA, DK 117, 10/11 < Järva-Jaani khk., Metstaguse k. < Vändra khk., Vändra al. - Urve Jürjets, s. 1961. a. (2013).
Jooksmist oli muidugi veel teisteski mängudes, sellest sõltus, kui kiiresti sa välja langesid. Näiteks "Uted, uted, tulge koju" . Seal olid rollideks "perenaine" ja "hunt", ülejäänud mängijad olid "lambad". Lammaste ja perenaise vahe eraldati kahe piiriga, need tähistasid metsa, kus elas hunt. Õues mängides tuli ka külgedele piirid tõmmata. Mäng ise käis nii. Lambad on teinepool metsa, metsas on hunt ja perenaine on siis koduse piiri taga. Perenaine hüüab: "Uted, uted, tulge koju!" Lambad vastu: "Ei saa tulla, hunt on ees!" Perenaine: "Mis see hunt siis teile teeb?" Lambad: "Sööb me liha, joob me vere!" Perenaine: "Tulge ikka!" Seejärel püüavad lambad kiiresti läbi metsa joosta, samas hunt püüab lambaid. Kelle hunt kätte saab, on mängust väljas. Siis lähevad lambad jälle metsa taha ja mäng algab uuesti. Võidab see lammas, kes viimasena hundi poolt püüdmata jääb.
Täisviide
ERA, DK 124, 3/4 (5.1) < Tallinn < Muhu khk., Suuremõisa k. - Maret Lehto, s. 1940 (2013).