Kõik mängijad saadetakse kõrvaltuppa, soovitades neil hästi tähele panna kõike, mis sääl on. Määratud aja lõpul, harilikult 2–3 minuti järel, kutsutakse nad tagasi, Nüüd antakse neile paberilehed, millele nad peavad üles märkima kõik kõrvaltoas nähtud esemed. See mängija, kelle nimestik on kõige pikem, tunnistatakse võitjaks.
Täisviide
ERA II 90, 405/6 (2) < Türi khk. – Hilja Kallaspoolik, Kirna algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Lauale asetatakse mitmesuguseid asju. Igat mängust osavõtjat lastakse neid asju vaadelda teatud aeg ning selle aja möödudes peavad mängijad, asjadele selga pöörates, ära ütlema, mitu ja missugused asjad on neile vaatamisest meelde jäänud. Kes rohkem asju on suutnud meeles pidada ja neid täpsemalt kirjeldada, on võitnud.
Täisviide
ERA II 96, 89/90 (10) < Halliste khk., Abja v., Pässaste k., Lämba t. – Karl Arro, Mõisaküla tööstuseõpilaste kooli õpilane, s. 1915(1935)
Mängijate arv on piiramata. Mängijad seisavad ümber laua ja võtavad endi taskust kõik kraami välja ja panevad lauale. Mängijad vaatavad korraks veel need asjakesed üle ja peavad meeles, mis nad nägid. Siis katab mängujuht need asjakesed paberiga kinni, mis laual on. Mängujuht annab mängijatele tüki paberit, mängijad peavad need asjad paberi peale kirjutama, mis nad nägid. Võitja on see, kes kõige rohkem nimesid kirjutab, mis ta laual nägi.
Täisviide
ERA II 90, 345/6 (6) < Türi khk. – Elmar Teegelmann, Kirna algkooli õpilane, s. 1919 (1935)
Samuti toamäng, nagu eelmisedki kimimängud. Mängijaid 5–6 tükki. Üks mängijaist istub tooli peale ja tal seotakse silmad kinni. Nüüd toovad teised igasuguseid asju ja puudutavad nendega istuja nina. Kui istuja ei tunne ühekorraga asja ära, korratakse puudutamist. Asja, millega ta nina puudutati, peab ta ära ütlema (seda peab ta järeldama asja kujust, lõhnast ja/ või raskusest.). Asjad, millega istuja nina puudutatakse, võivad olla järgmised: pliiats, kell, raamat, ajaleht, küünal, tikutoos jne. Kõik mängijad käivad järgimööda istuja osast läbi. Kes kõige rohkem on õieti mõistnud, on võitja. Kes õieti vastab, saab „risti“, valesti vastamise eest miinuse.
Täisviide
ERA II 100, 37/8 (23) < Tartu l. – H. Trees, Tartu poegl. gümnaasiumi õpilane, s. 1919 (1935)
Seda mängu mängitakse jälle toas. Mängijad, 5-6 tükki, istuvad seljaga toa sisemuse poole. Üks neist jääb aga asjade põrandalelaskjaks. Ta laseb ühe asja, näiteks käärid, põrandale kukkuda ja küsib, mis asi on. Teised peavad kõlast järeldama, mis asi oli. Kui ei kuuldud hästi, laseb ta selle asja uuesti kukkuda. Nii laseb ta hulk asju kukkuda ja küsib toolidel istujatelt järjest nimepidi, mis asi oli. Kes õieti on vastanud, käsib neil omale „risti“ teha. Kel kõige rohkem riste on, on võitja.
Täisviide
ERA II 100, 37 (22) < Tartu l. – H. Trees, Tartu poegl. gümnaasiumi õpilane, s. 1919 (1935)