Mäng toas noortele.
Mängijate arv pole siin tähtis, kuid mida enam, seda parem. Mängijad istuvad sõõris, aga üks mängijatest, kellel silmad kinni seotakse, läheb sõõri keskele. Ringisolijad panevad igaüks endale ühe linna nime, näiteks Tallinn, Tartu jne. Kui kõik on omale nime saanud, vahetavad nad tasakesi omad kohad ja istuvad nüüd paigal. Siis hüüab ringisolija näiteks: „Tallinn ja Tartu, vahetage kirjad!“ Mängijad, kelle nime ta hüüab, püüavad tasakesi omi kohti vahetada. Ringisolija aga katsub ühte neist tabada. Õnnestub tal see, siis pääseb ta ringist välja, ja see, keda ta tabas, jääb nüüd ringi keskele. Juhtumisi, kui ta kedagi ei taba, jääb ise seni ringi keskele, kuni ta enda asemele leiab kedagi muud. Nii kestab mäng edasi.
Täisviide
ERA II 87, 81 (2) < Narva l. – Nora Hindrikson, s. 1920 (1935)
Mäng toas noortele.
Selle mängu jaoks on soovitav enam mängijaid. Mängust osavõtjad istuvad sõõris, sealjuures peab üks mängija enam olema kui on toole. See, kes on ilma toolita, läheb ringi keskele. Nüüd panevad kõik endale ühe nime: kas „õun“, „pirn“ või „ploom“. Kui kõik on endile nime leidnud, hõikab ringisolija näiteks: „Õunad!“ Siis jooksevad kõik õunanimelised mängijad omalt kohalt ära ja püüavad mõne teise koha peale istuda. Kes aga ilma kohata jääb, jääb ringi keskele ja mäng läheb endiselt edasi. Juhtub, et ringisolija hüüab „kompott“, siis tõusevad kõik mängijad oma kohtadelt üles ja püüavad mõne teise koha peale istuda.
Täisviide
ERA II 87, 85/6 (7) < Narva l. – Nora Hindrikson, s. 1920 (1935)
Mängijad istuvad paarikaupa ja üksik mängija on ringis. See käib igaühe juures ja küsib: „Kas omaga rahul?“, s.t., kas oled oma paarimehega rahul. Kui see vastab: „Ei ole,“ peab ta näitama, keda mängijatest ta tahab. Selle ajaga tema selja taga mängijad vahetuvad. Ka ringisolija peab nüüd kuhugi istuma ja kes üksi jääb, peab uueks ringisolijaks jääma.
Täisviide
ERA II 87, 162 (22) < Narva l. – Maimu Remmelgas < P. Pärn (1935)
Mängijad valivad omale sobivad pesad. Üks mängijaist on pesata. Ta hüüab: „Linnud, linnud pesast välja, kes ei tule, ise mats!“ Siis peavad kõik pesad vahetama. Hüüdja katsub tühja pessa lipata. Kes pesata jääb, on uus hüüdja.
Täisviide
ERA II 87, 688 (16) < Haljala khk., Varangu v., Eisma k. – Erich Kranfeldt, s. 1923 (1935)
Mängiti päämiselt õues. Nooremate inimeste mäng. Mängijad seisavad ringis. Üks mängija on väljaspool ringi. Mäng algab sellega, et üksik mängija lööb kellelegi külge ja pistab ise jooksu. Ka mängija, keda ta lõi, jookseb (joostakse harilikult ümbert ringi). Kumbki püüab esimesena jõuda tühjale kohale. Mängija, kes väljapoole ringi jäi, müksab jälle kedagi ja joostakse uuesti. Jookseb ikka kohata-jääja.
Täisviide
ERA II 87, 741 (26) < Haljala khk., Vihula v., Kavastu k. – Otto A. Vebermann < Marie Tikmann, 63 a. (1935)
Üks juut hakkas reisima Jeruusalemma, võttis kaasa naise, lapsed ja varanduse. Iga mängija saab nime. Mängijad istuvad ringis. Juut jutustab ja kui nimetab kellegi nime, tõuseb see püsti ja teeb ringi. Kui nimetab „Jeruusalemm“, siis kõik tõusevad püsti ja liiguvad kiiresti näidatud suunas kas paremale või vasemale. Kui sõit seisma jääb, peab istuma. Kes püsti jäi, on juut.
Täisviide
ERA II 88, 105 (3) < Viru-Nigula khk., Kalvi v. – Robert Rosenberg < Miili Kiissa (1935)
Mängijate arv on vaba. Kuid peavad olema poisid ja tüdrukud. Tüdrukuid peab olema ühe võrra vähem kui poisse.
Mängu käik: Toolid seatakse ringi, milledele asuvad istuma tüdrukud. Poisid jäävad seisma tüdrukute seljataha. Üks poiss aga peab jääma tühja tooli seljataha seisma. Kui mäng on alanud, teeb tüdrukuta poiss toolidel istuvaile tüdrukutele silma. Tüdruk, kellele silma tehakse, peab ruttu toolilt tõusma ja silmategija toolile istuma minema. Kui aga tüdruku seljataga seisev poiss on äraminevat tüdrukut puudutanud, ei tohi see enam ära minna, vaid peab tagasi toolile istuma. Tagaseisvatel poistel peavad käed olema selja taga (vaata. joon.). Kui tüdruk pole pääsenud silmategija toolile, peab see uuesti silma tegema. Kellele? See on tema enda valik. Kui siiski üks tüdruk on pääsenud silmategija toolile, peab jälle see silma tegema, kes nüüd tüdrukuta jäi.
Kui poisid on küll seisnud, vahetatakse kohad, poisid lähevad istuma, tüdrukud aga nende seljataha seisma. Poiss, kes enne vahetust jäi tüdrukuta, jääb ikka tooli taha seisma ja ta on esimeseks silmategijaks. Seekord teeb ta muidugi poistele silma. Kui ühel poisil on õnnestunud silmategija juurde minna, peab poisita jäänud tüdruk silma tegema. Teised tüdrukud, kel paarid olemas, peavad olema kärmed, et nende poisid ei pääseks silmategija juurde. Kuid ka tüdrukud, kes seisavad poiste seljataga, peavad käsi hoidma enda seljataga nagu enne poisid hoidsid. Ainult siis võivad nad käsi seljatagant ära võtta, kui nende paarimees (poiss) püüab silmategija toolile minna. Nii läheb mäng edasi.
Täisviide
ERA II 88, 157/8 (33) < Rakvere l. – Robert Kello, s. 1920 (1935)
Mängust võib osa võtta palju inimesi. Igaüks valib endale talu nime, mida ta tahab. Üks jääb „kingsepaks“. See hakkab küsima inimeste käest, kas kingsepp on kodus. Tema juhatab ta jälle teise talusse. Sellel ajal vahetavad jälle teised kohad. Kui see, kes kingsepp oli, endale talu sai, läks talusse. Kes talust ilma jäi, sai kingsepaks. Mäng kordub uuesti.
Täisviide
ERA II 104, 81 (17) < Simuna khk., Venevere v., Mõisaküla < Iisaku khk. – Õie Bernthal < Anette Üper, s. 1874 (1935)
Kõigile ringisistujatele antakse jaamade nimed. Rongi keskel olija nimetab kaht jaama nime, näiteks: „Rong sõidab Tartust Tallinna!“ Nüüd peavad mängijad, kel sellised jaamade nimetused, kohad vahetama. Vahetamise ajal katsub keskelolija kohta saada. Kohatajäänu hakkab eelmise kohuseid täitma. Elevuse tekitamiseks võib ka kolm kuni neli jaamanime nimetada. Jaama peab kiiresti ütlema. Eksimusi võib pandilunastamisega karistada.
Täisviide
ERA II 104, 120/1 (18) < Simuna khk., Venevere v., Mõisaküla – Paul Kaasan, s. 1923 (1935)
Mängitakse toas paarisarvuliste mängijatega, istutakse nii, et pooled mängijad ühelpool seina ääres, teised teiselpool, näod teise seina ääres istujatega vastamisi. Ühelpool seina ääres istujaile pannakse igaühele ühe teiselpool seinas istuja nimi, aga nii, et seda ei kuule teiselpool seina ääres istujad. On nimed pandud, tulevad mängijad ükshaaval üheltpoolt, rea otsas istujast alates, teise rea istuja juurde, kellel arvab oma nime olevat, ja teeb kummarduse. Ei ole see aga tema nimega isik, siis tehakse talle „pikka nina“, ja see isik läheb oma kohale tagasi ja ootab, kuni käimise järg tuleb uuesti tema kätte. Siis läheb uuesti otsima, käib nii kaua, kuni on saanud õige kätte. Kui aga saab kohe, siis vahetavad nad omavahel kohad nii, et otsija istub sinna, kus istus tema nimega isik, ja see istub teise ritta tema asemele. Sääl istub see siis niikaua, kui kõik on oma õige kätte saanud. Kes on viimane oma nimega isiku otsija, seda nimetatakse „jänniks“. Mängitakse praegusel ajal.
Täisviide
ERA II 89, 23/4 (7) < Tapa l. < Virumaa, Vao v. – Leida Böckler, Tapa ühisgümnaasiumi õpilane (1935)
Mängijad istuvad kahes reas, nii et kummaski reas on ühepalju. Üks nende hulgast läheb teise ritta ja paneb säälsetele istujatele esimeses reas istujate nimed. Võib ka teha vastupidi, et esimesele reale pannakse teise rea nimed. Kui on nimed pandud, hakkab igaüks oma nime otsima. Otsimas ei käi kõik korraga, vaid käiakse järgimööda. Ennem läheb esimesest reast esimene kellegi teises reas istuja juurde, kui ta arvab olema sääl oma nime. Kui on tema nimi sellel, kelle juurde tema läks, vahetavad nad endi kohad. Esimeses reas olija läheb teise ritta ja teises reas olija läheb esimesse ritta. Kui aga ei ole sääl tema nime, kelle ette ta läheb, näitab see „pikka nina“ ja teine peab oma kohale tagasi minema. Nii mängitakse, kuni igaüks on leidnud oma nime teisest reast.
Täisviide
ERA II 89, 192/3 (19) < Ambla khk. ja v., Rava as., Aru t. – Juta Sarapuu, Rava algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Mängijad istuvad paarikaupa ringis pinkidel. Üks käib ringi sees ühe juurest teise juurde ja koputab pika kepiga vastu maad ning küsib: „Kus elab kits-kibinaaber?“ Kui talle vastatakse: „Teises talus,“ siis läheb ta edasi. Samal ajal vahetavad ta selja taga paarid oma kohti. Kui saab küsija tühjale kohale taganeda, võtab hooletu mängija kepi ja läheb jälle küsima ja omale kohta otsima.
Täisviide
ERA II 89, 350 (4) < Ambla khk., Albu v., Lehtmetsa k., Oru t. – Aleksander Volodin, Risti algkooli õpilane < Maria Turgan (1935)
Mängijad istuvad ringis, kusjuures mängujuhataja seisab keskel. Algul mängujuhataja paneb mängijatele vaheldumisi nimed: õun, pirn, ploom, õun, pirn jne.
Juhataja hüüu peale: „Pirnid-ploomid!“, peavad pirnid ja ploomid kohad vahetama, kusjuures mängu juhataja katsub ka kuhugi vabale kohale istuda. Nüüd jäi üks teine mängija ilma kohata. See võib näiteks hüüda: „Korv ümber!“ Nüüd peavad kõik kohad ära vahetama. See mängija, kes nüüd ilma kohata jäi, võib hüüda: „Õunad!“ Nüüd vahetavad ainult õunad oma kohti. Nii kestab see mäng seni edasi, kuni mängijad ise tahavad.
Täisviide
ERA II 90, 282 (27) < Türi khk. – Felix Org, Paide keskkooli õpilane (1935)
Üks mängija on ilma istekohata. See paneb nüüd igale mängijale ise nime. Ja hakkab ise jutustama juttu, kus kõik need asjad sees on. Iga kord, kui jutustaja nimetab mõnele mängijale pandud nime, peab see mängija üles tõusma ja kolm korda ringi keerama.
Ei tee see mängija seda mitte, siis peab ta panti andma.
Jutustaja jutustab ikka edasi. Kui ta aga ütleb „Jeruusalemm paistab“, siis peavad kõik kohad vahetama ja see, kes ilma kohata jäi, peab uue loo jutustama.
Täisviide
ERA II 90, 283 (28) < Türi khk. – Felix Org, Paide keskkooli õpilane (1935)
Mängijaid võib olla kuitahes palju.
Mängijad istuvad ringis, aga üks mängija seisab ringi keskkohal ja paneb mängijatele igaühele numbri, ühest alates. Ringi keskkohal olija hüüab kaks numbrit korraga välja, näiteks kolm ja viis või mõned muud numbrid. Need numbrid peavad endi kohad vahetama. Kohtade vahetamise ajal katsub ringisolija võtta mõne tühja koha endale. Kui see tal õnnestub, siis jääb see ringi keskele, kelle koht ära võeti. See, kes sai endale koha, võtab selle mängija numbri endale, kes ringi keskele jäi.
Täisviide
ERA II 90, 347 (8) < Türi khk. – Elmar Teegelmann, Kirna algkooli õpilane, s. 1919 (1935)
Numbrimängijad istuvad ringis.
Numbrid pannakse järgmiselt: 5, 10, 15, 20 jne. Mängijate alammäär on 15. Numbrite hüüdja on ringi keskel. Kes teistele numbrid pani, võtab endale viimase numbri ja jääb esimeseks hüüdjaks. Kui ta näiteks hüüab: „10–35!“, siis peavad need kohti vahetama. Et hüüdjat kohale minemast takistada, vahetavad kõik samal ajal.
Kui hüüdja kogemata oma numbri nimetab või kolm korda järjest hüüdja on, siis annab ta panti.
Täisviide
ERA II 90, 365 (3) < Türi khk. – Aksella Usterman, Kirna algkooli õpilane, s. 1920 (1935)
Ühe mängija äraoleku ajal vahetavad teised omavahel kohad ning üks peidab end ära. Kui väljasolija tuleb tuppa, peab ta ära arvama, kes on peidetud mängija, enne kui mängujuht jõuab lugeda 10-ni. Kui ta lahendab oma ülesande enne 10-t, hakkab tema asemel arvajaks peidetud mängija. Kui ta sellega aga toime ei saa, väljub ta uuesti toast ning mäng jätkub endiselt.
Täisviide
ERA II 90, 405 (1) < Türi khk. – Hilja Kallaspoolik, Kirna algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Mängijad istuvad paaris pingil. Üks on poiss, teine tüdruk. Üks mängijatest, kellel paarimeest ei ole, küsib esimese paari käest: „Kas sa oled oma paariga rahul?“ Kui on rahul, siis küsib küsija teise paari käest sedasama. Kui aga rahul ei ole, peab ütlema, keda ta tahab. Siis toob küsija kellegi paarimehe teise paari juurde ja viib sealt jälle asemele. Kõikide käest küsib ta seda. Kui keegi rahul ei ole, siis vahetab ta uuesti. Kui kõik on rahul omaga, siis saab küsija endale paarimehe ja teine hakkab küsima.
Täisviide
ERA II 90, 695/6 (14) < Vändra khk. – Helmi Meimer, Viinistu algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Mängijad seisavad ringis. Ühel on käes nuut. See lahkub ringist ja tema koht jääb vabaks. Ta hakkab väljaspool ringi jooksma, ümberringi jooksmise ajal lööb ta kellelegi nuudiga selga ja see, kellele selga löödi, hakkab temale vastu jooksma. Nad jooksevad niikaua, kui üks neist jõuab tühja kohani. Selle koht, kellele selga löödi, täidetakse ära, ning ring tõmbub koomale. Kes kõige ennem tühja kohta jõudis, jääbki sinna, kuna teine, kes kohast ilma jäi, hakkab ise jooksma ja mäng läheb nii, kui alguses.
Täisviide
ERA II 90, 755 (1) < Kuusalu khk., Kolga v., Vahastu k., Vahi t. – Rita Bekman, Kolga algkooli õpilane, s. 1920 (1935)
Meil on mängitud ammu ja ka nüüd mängitakse Nipot.
Tüdrukud koguvad teise ritta ja poisid teise ritta. Üks mängijatest paneb tüdrukutele tasakesi poiste nimed nii, et poisid ei kuule. Nüüd hakkavad poisid käima kõik järjest ükshaaval plikade ees. Iga poiss läheb selle plika ette, kellel ta arvab oma nime olevat. Kui ta on valesti mõtelnud, nii et ei saanud oma nime kätte, siis lööb plika käega ja poiss läheb tagasi. Tuleb teine poiss ja läheb ka ühe plika ette. Kui aga saab oma nime kätte, jääb poiss plika kohale ja plika läheb poisi kohale. Niimoodi käivad kõik kenasti, kuni on oma nimed üles saanud. Nüüd on plikad jälle ühes reas ja poisid teises. Poistele pannakse nüüd plikade nimed ja plikad hakkavad kordamööda käima. Kui kõik on oma nimed kätte saanud, on mäng lõpul.
Täisviide
ERA II 91, 43 (1) < Jõelähtme khk. ja v., Neeme k., Laigari t. – Senni Laigar, Neeme algkooli õpilane < Agate Laigar, 36 a. (1935)
Meie pool mängitakse jõulude ajal kitsnaabri. Kitsnaabri mängivad ainult 5 inimest. Neli inimest istuvad toolidel võrdlemisi üksteise ligidal. Üks on nende keskel ja selle nimi on „kitsnaaber“. Tal on suur kepp käes. Kui ta hüüab „kitsnaaber,“ vahetavad mängijad oma kohad kiiresti ümber. Kitsnaaber valvab hoolega, et saaks nende istmele minna, kui nad vahetavad. Kui ta saab kellegi koha peale istuda, on see kitsnaaber ja hüüab jällegi, ning teised vahetavad kohad kiiresti ära. Kui ta aga ei saa kellegi kohale istuda, jääb ta uuesti kitsnaabriks. Nii mängivad nad ikka edasi, kuni lõpetavad mängu.
Täisviide
ERA II 91, 50 (8) < Jõelähtme khk. ja v., Kõrtsi t. – Senni Laigar, Neeme algkooli õpilane < Maali Laigar, 70 a. (1935)
Seda mängu saab mängida paljude mängijatega. Üks mängija tuleb ühe juurde ja ütleb: „Kas Kivinaaber kodu?“
Teine vastab: „Ei ole. Läks teise peresse!“ See läheb teise juurde küsima. Selles mängus on igal mängijal kivi. Kui ta läheb teise juurde, siis see katsub kohta ära vahetada. Kui küsija on kärmem, siis ta saab ise kivi pääle. Kui ei ole, siis hakkab ta uuesti küsima. See, kes on oma kohast ilma jäänud, hakkab küsima. Mäng on praegugi tarvitusel. Mängu mängivad lapsed. Mängu tean vanaemalt.
Täisviide
ERA II 91, 442/3 (46) < Jõelähtme khk., Nehatu v., Lepiku k., Valguta t. – Robert Kruberg, Nehatu algkooli õpilane, s. 1923 (1935)
Mängijad istuvad ringis. Üks määratakse sisse. Seesolija käib, käed laiali, ja ütleb vahetpidamata: „Meri lainetab.“ Ise käib sääljuures iga mängija seljatagant läbi ja keda ta puudutab, peab talle järgi hakkama käima. Kui kõik käimas on, hakkab juht ütlema: „Meri mässab.“ Kui aga juht ütleb: „Meri vait.“, peavad kõik endale kohad võtma. See, kes jääb kõige viimaseks, läheb nüüd sisse ja mäng hakkab uuesti.
Täisviide
ERA II 91, 638 (26) < Rapla khk., Kehtna v., Kalbu k., Habe saun – Asta Sulakatko, Kehtna algkooli õpilane < Mari Blumberg (1935)
Mängijad istuvad kahes reas, näod vastamisi. Üks mängijaist on ridade vahel ja ütleb ühele mängijale: „Tere, kepskivi naaber.“ Aga mängija, kelle käest ta on küsinud, peab vastama: „Mine teise talusse.“ Selle aja sees, kui ta teise mängija juurde läheb, peavad kõik mängijad kohti vahetama. Kui mängijad kohti vahetavad, peab ka küsija endale kiirelt koha valima. Kui ta kohta ei saanud, peab uuesti küsima jääma; kui aga koha on saanud, on oma küsimisest lahti. Mängija, kes kohast ilma jäi, peab hakkama küsima mängijalt, nagu seda tegi eelmine küsija. Nii kordub mäng.
Täisviide
ERA II 104, 377 (2) < Jüri khk., Rae v., Seli k., Parmu t. < Lagedi k., Sõeru t. – Hilda Birk, Rae algkooli õpilane < Elviine Marie Birk, s. 1883 (1935)
Mängijad istuvad ringis, aga keskelolija on kohata. Keegi on valitud mängujuhiks, tema peab kõigile nimed panema järjest: õun, pirn, ploom, õun, pirn, ploom, jne. Kes ringi keskel on, see hüüab kas õunu, pirne või ploome, võib ka kõiki korraga hüüda. Selle järel peavad hüüetavad endi kohti vahetama. Keskelolija selle aja sees, kui hüütavad kohti vahetavad, peab katsuma mõnele vabale kohale istuda. Ning kohata-jääja hakkab samuti hüüdma, nagu tegi eelmine. Ka mängijad võivad oma nimesid vahetada.
Täisviide
ERA II 104, 384 (8) < Jüri khk., Rae v., Seli k., Parmu t. – Hilda Birk, Rae algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Mängijad istuvad ringis. Üks mängijaist on keset ringi ja paneb igale mängijale nimeks riista nime, mis sõiduks tarvis läheb. Nagu: vanker, look, hobune, piits, aisad, leivakott ja ohjad. Nüüd seisavad kõik paigal, aga kui ringisolija ütleb: „Nüüd sõidame Jeruusalemma!“, siis peab iga mängija korra ümber pöörama. Kes ei pööra, see annab panti. Aga kui ringi sees olija ütleb: „Leivakott on kadunud,“ siis peab leivakott korra ümber pöörama. Kui nimetab ta aga kellegi teise nime, siis peab see ümber pöörama. Kui ei pööra, peab panti andma. Nüüd ütleb seesolija: „Sõidame Jeruusalemma!“, siis peavad kõik ümber pöörama. Kui ei pööra, peab ka panti andma. Kui ta aga ütleb: „Jerusalemm põleb!“, siis peavad kõik kohti vahetama. Kui keegi ei vaheta kohta, siis on tal pandiandmine käsil. Selle aja sees peab ka ringi sees olija kohta otsima endale. Kui ta koha saab, on tema jutustamisest lahti ja hakkab teine pihta, kes ilma kohata jäi. Kui on juba mängijad tüdinenud ja pante küllalt, siis hakatakse pante lunastama.
Täisviide
ERA II 104, 388/91 (9) < Jüri khk., Rae v., Seli k., Seli t. – Hilda Birk, Rae algkooli õpilane < Johanna Promann (1935)
„Kirikhärra“ ja „köster“ panevad paarid istuma, ikka mees ja naine kõrvu. Käivad ise iga paari käest küsimas: „Kas sa oled oma naisega rahul?“ Kes ütleb: „Jah, olen,“ selle juurest lähevad edasi järgmise paari juure ja küsivad sedasama. Kes ütleb: „Ei ole rahul!“, sellelt küsivad: „Mis tal viga on?“ Mees räägib siis naise vigu, mida keegi tahab rääkida. Kirikhärra ja köster küsivad: „Kas tahad lahutada?“ Mees vastab: „Jah tahan!“ Küsitakse: „Keda sa siis tahad?“ Mees näitab, keda tahab. Siis kirikhärra ja köster toovad selle, keda mees on näidanud, ja viivad naise selle mehele, kelle naise nad ära tõid. Kui mehed kõik läbi küsitud ja lahutada-soovijad lahutatud, siis algab küsimine naiste käest, samamoodi ja samade sõnadega.
Täisviide
ERA II 92, 25 (28) < Märjamaa khk. – Emilie Poom (1935)
Mängijateks kolm last. Mänguplatsiks on kaks kivi. Kaks last on kividel ja kolmas kivide vahel. Kivid olgu teineteisest 3 meetrit kaugel. Nüüd annavad kivide peal olijad teineteisele märku, et nad platse vahetada tahavad, ja jooksevad teineteise kivi poole. Kui nüüd see, kes kivide vahel on, vahetust ei märka, peab ta ikka edasi kivide vahele jääma. Kui ta aga vahetust märkab ja jõuab joosta ennem sinna kivile, mis ilma peremeheta on, jääb see jälle kivide vahele, kes vahetuses ilma kohata jäi.
Täisviide
ERA II 92, 295/6 (40) < Hanila khk., Massu v., Kuke k. – Linda Uusküla, Mõisaküla algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Inimesed istuvad toolidel ringis. Üks on seal ringi keskel ja kepp käes. Siis hakkab ühe juurest teise juurde käima ja küsib igaühe käest „laaber lainu kivi.“ Siis igaüks ütleb: „Mine teise peresse.“ Kui ta on ringi ära käinud, viskab kepi maha ja siis jooksevad kõik oma kohtadelt ära. Ja see, kes ringi keskel, katsub hästi nobe olla, teiste kohale istuda. Ja kui ta teise kohale saab, siis antakse sellele, kes teda oma kohale on lasknud – see peab uuesti ringi keskele minema. Ja siis hakkab samuti otsast kui enne.
Täisviide
ERA II 93, 47 (22) < Pühalepa khk., Suuremõisa v. – Suuremõisa algkool (1934)
Mängijad istuvad pingi peal, üks jääb kesk põrandat. See paneb igaühele nimed. Kui selle nime öeldakse, mis sinul on, siis pead keerutama ringi. Kõige viimaseks öeldakse „Jeruusalemm põleb“, siis vahetatakse kohad. Kes üle jääb, see peab nimed panema ja jutustama.
Täisviide
ERA II 105, 263 (38) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Vidruka as., Uusi t. – Anette Uus, Palivere algkooli õpilane, 14 a. (1935)