Selle mänguna esines meile üldiselt tuntud kukerpall, kuid selle vahega, et ülestõusmine kukerpallist sündis ühel jalal ja kohe mindi aegaviitmatult teisele kukerpallile. Ka on seda nii mängitud, et mängija võttis kätega pöidadest kinni ja veeretas juurekakku.
Täisviide
ERA II 91, 496 (9) < Kose khk., Tuhala v. – A. Penkson, Oru algkooli õpilane (1935)
Selles mängus esineb meil harilik kukerpall, kuid selle vahega, et ülestõusmine sündis ühel jalal ja kohe mindi üle teisele kukerpallile. Ka mängiti seda mängu nii, et võeti pöidadest kinni. Siis keerutati ennast üle pea. Seda mängu mängiti harilikult jõuluõlgedel.
Täisviide
ERA II 101, 372 (8) < Kanepi khk., Kõlleste v. – Meinhard Sõõrd, Karaski algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Üks väiksemate laste mäng on kukerpall ehk uperpall. Seda mängitakse rohumaal, nagu karjas. Laps paneb käed ja pea maha ja laseb üle selja. Algajad lasevad üks kord ja vahel puhkavad; kes õppinud, laseb mitu korda järgest; kes veel osavam, see võtab suured varbad peosse ja laseb nagu ratas ringi.
Täisviide
ERA II 92, 45 (79) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. – Emilie Poom (1935)
Suvel õues kuiva maa peal hakatakse kukerpalli laskma ülekaela. Kes esimeseks saab märgile, on lõngakera valmis.
Täisviide
ERA II 90, 677 (101) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Matsu t. – Alise Kivi, Harjumaa kalaasjanduse täienduskooli õpilane < Miina Huusmann (1935)