Inimesed istuvad pinkidele laiali. Üks hakkab lõuendit (linast riiet) müüma. Tal on üks riie käes, sellega läheb ta esimese toasistuja juurde ja küsib: „Kas lõuendit osta tahate?“ Inimene ostab lõuendit, mitu arssinat ta ise tahab. Siis mõõdab müüja pöidla otsast esimese liikmeni, kui palju ostja tahab, siis ütleb sellele vaikselt ühe naljaka lause, nagu „koka papa must müts“ ja seda peab ta ütlema, kui lõuendi raha järele tuleb. Kui kõik istujad läbi, siis hakkab otsast pääle raha korjama ja läheb esimese juurde ja küsib: „Kus lõuendi raha?“ See vastab: „Koka papa must müts.“ Müüja jälle: „Maksa mu lõuendi raha ära!“ Teine vastab jälle: „Koka papa must müts.“ jne. Naerda ega muud sõna rääkida ei tohi. Müüja võib aga naerda ja oma nägu imelikult moonutada, et teist naerma ajada. Kui naerad või muud sõna räägid, pead andma panti.
Siis läheb teise juurde, kellel on teine sõna, niikaua kui kõik läbi. Mängu lõpul algab pandilunastamine.
Täisviide
ERA II 88, 660/2 (6) < Simuna khk., Paasvere v., Paasvere-Aru k. – Melanje Arak, s. 1922 (1935)
Üks mängijatest valitakse kaupmeheks. Ta hakkab ühe juurest teise juurde käima. Ta pakub kaupa. Kõik ostavad, aga raha jääb maksmata. Teinekord, kui kaupmees tuleb, peab igaüks ainult ühe sõna ütlema. Naerda selle juures ei tohi. Kui naerma hakkab või teise sõna ütleb, peab andma pandi. Pandiks võivad igasugu väiksed asjad olla. Kes naerma ei hakka, see panti ei hooli anda.
Kui kõikidelt on pant ära võetud, algab pandilunastamine. Kaupmees võtab ühe pandi kätte, nii et keegi seda ei näe, ja küsib: „Mis peab see tegema, kelle pant minu käes?“ Keegi mängijatest ütleb, mis see peab tegema. Nii lunastatakse kõikidele pandid tagasi. Mõnikord korjatakse ka pante rohkem kui üks kord. Siis on ju muidugi pandilunastamine pikem ja huvitavam.
Täisviide
ERA II 90, 694 (12) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Miku t. – Helmi Meimer, Viinistu algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Mängijate arv pole tähtis. Mängijad istuvad ringi ja üks on nende keskel, see on lõuendimüüja. Lõuendimüüja läheb ühe mängija juurde ja küsib: „Tahad sa lõuendit osta?“ Mängija vastab: „Jah, tahan, üks kümme küünart kulub ikka ära.“ Siis ütleb müüja: „Kui ma oma raha järele tulen, siis ütle nõnda!“ Sosistab talle kõrva sisse ühe nime: kui on tüdruk, ütleb ühe poisi, on aga poiss, siis ütleb ühe tüdruku. Niimoodi käib ta kõikide juures. Kui kõik on läbi, läheb ta esimese juurde ja ütleb: „Nüüd tulin ma oma raha järele.“ Mängija ütleb selle tüdruku või poisi nime, mis müüja talle ütles. Nüüd hakkab müüja katsuma, kas ta saab mängija kuidagi naerma. Kui ta saab mängija naerma, peab see panti andma; kui ta aga ei saa, läheb ta teise juurde ja katsub sellega õnne. Niimoodi käib ta kõik läbi. Kui mängust tüdinetakse, lunastatakse pandid välja ja hakatakse uut mängu.
Täisviide
ERA II 94, 711/3 (13) < Muhu khk., Muhu-Suurvald, Viira k. – Oskar Veskimeister, Muhu-Liiva algkooli õpilane < Iisa Vaha, 85.a (1935)
Ostja: „Kas lõuendit müüa on?“ Müüja: „On.“ Ostja: „Mitu meetrit?“ Müüja: „Kolm, kuus, seitse jne.“ Ostja: „Mis riie?“ Müüja: „Siid, samet, villane, jne.“ Ostja: „Sinine, kollane, jne.“ Ostja: Millal sa raha järele tuled? Müüja: „Nädala, päeva, kuu, jne. pärast.“ See mängija, kes kõige lühema aja pärast on lubanud raha järele tulla, sellelt küsitakse kõige ennem. Küsimise ajal aga peab nii tõsine olema, et naeru sugugi ei tohi olla ja peab küsijale vastama ühe ja sama sõna, nii et sinna sekka midagi muud sõna ei tohi olla, aga ühegi küsimise peale midagi vastamata ei jääks. Näiteks sõna on „jalg“, „puu“, „uba“ jne. Siis peab küsitav vastama ainult ühe sõna. Ostja: „Anna raha siia!“ Müüja: „Jalg.“ Ostja: „Mis su nimi?“ Müüja: „Jalg.“ Ostja: „Mis see koha nimi?“ Müüja: „Jalg.“ Ostja: „Mis see valla nimi?“ Müüja: „Jalg.“ Ostja: „Anna raha siia?“ Müüa: „Jalg.“ Kui küsitav selle küsimise aja sees ühtegi võõrast sõna ei ütle ega naerma ei hakka, läheb müüja teise käest küsima. Kui aga see naerma hakkab või mõne võõra sõna ütleb, peab ta panti andma. Kui kõik mängijad on läbi küsitud, siis istub üks toolile ja hoiab silmad õige kõvasti kinni. Teine aga paneb pandi istujale pää pääle ja küsib: „Mis see pant peab su pää pääl tegema?“ Istuja ütleb ühe niisuguse käsu, mis pandiomanik peab täitma. Kui kõikide pandid lunastatud, on ka mängul lõpp.
Täisviide
ERA II 95, 623/5 (10) < Saarde khk., Voltveti v. – Salme Ruusmann, Kabli algkooli õpilane < vanaemalt (1935)