See mäng seisab selles: Üks võtab palitu või mingisuguse riide, istub pingile, teine paneb pea tema sülle ja mässib pea kinni, nii et ta ei näe midagi. Kes pea sülle pani, see paneb nüüd käed selja pääle. Ja teised ümberolijad löövad ta käte peale oma käega. Siis lastakse pea lahti ja ta peab ütlema tundmise järgi, kes lõi. Kui ütleb õigesti, siis peab see pää panema, kes lõi, kui ei ütle, siis peab ta ise panema, kuni ta õigesti ütleb. Nii kestab see mäng.
Täisviide
ERA II 103, 411 (4) < Setu, Vilo v., Parkanova k. – Ivan Luige, Truba algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Üks mängija seisab ees ja tema selja taga seisavad ülejäänud mängijad. Üks nendest, kes seisavad taga, lööb eesseisjale vastu selga. Seejärel keerab eesseisja enda ümber ja ta peab arvama, kes teda lõi. Kui ta arvab õigesti ära, astub lööja ette ja endine eesseisja läheb kohale. Kui ta aga arvab valesti, peab ta veelkord ees seisma. Mängivad ükskõik kes, tavaliselt õues.
Ühel mängijal on silmad seotud. Ta asetab oma käed seljale ja teised löövad sinna. Ta peab arvama, kes oli lööja. Arvab õigesti, siis läheb lööja tema asemele.
Täisviide
ERA II 101, 698 (20) < Urvaste khk., Vaabina v., Metsa t. – Voldemar Tammemägi, Valga ühisgümnaasiumi õpilane < Peeter Anton, 69 a. (1935)
Tegutsetakse järgmiselt. Ühel pannakse käed silmade ette, et näha ei või, ja kästakse tagumik (istekoht) väljapoole – upakile ajada. Siis lööb keegi juuresolijatest temale käega laksaku vastu tagumikku. Sellepääle võetakse löödavalt käed silmade eest ja kästakse näidata, kes lööja oli. Kui ei trehva lööjat, peab laskma uuesti teha, kuni lööja leiab – sellepääle asub lööja tema kohale. Nõnda võib mäng kesta niikaua kui soovitakse. See on vangimaja mäng.
Täisviide
ERA II 107, 489/90 (18) < Torma khk., Avinurme v., Piilsi k. – Mihkel Sild < Johannes Mesi, 42 a. (1936)
"Moskva peitust" mängitakse üle kahe inimese. Üks inimene pöörab selja, keegi nendest, kes mängivad kaasa, katsub selle selga, kes on "pütt", ja võtab ruttu käe ära. Siis see, kes on pütt, pöörab peale lööki ümber näoga mängijate poole ja peab arvama ära, kes puutus tema selga. Siis näiteks pütt näitas selle tüdruku peale. Siis see tüdruk või poiss ei pea kohe rääkima, et mina lõin, ei, lõi hoopis tema, vaid [tuleb] küsida, mida teha. See, kes on pütt, peab rääkima – näiteks: 1 kord joosta ümber maja või ükskõik mida tarvis teha. Siis kui pütt arvas õigesti ära, kes puudutas tema selga, siis see, kes puudutas püti selga, see peabki tegema seda, mis pütt ütles. Aga kui pütt arvas valesti, siis peab pütt ise seda tegema, mis ta ütles. Ja edasi on nagu meie peitus.
Seda mängu mängivad 6-10-aastased poisid-tüdrukud. Mängu mängitakse õues. Üks laps seisab seljaga teiste poole, teised kaares tema selja taga. Keegi puudutab seda last ja tema peab ära arvama, kes see oli. Kui arvab ära, jääb pidama see, kes toksas. Kui ei arva, peab see laps, keda toksati, ümber maja jooksma, kusjuures taha ei tohi vaadata. Teised jooksevad samal ajal peitu. Kui sellel lapsel ring täis saab, hakkab ta teisi otsima. (Edasi on kõik nagu eelpool toodud mängus "Uka-uka").