Potkitnoi e. turakas, paaris turakas, potileenu e. Duntka e. padaemand, viitlehte, valetviit, marjaas, eesel, mutt, linnade põletamine, küüned perse, mölder Mats, maja, 120, ligund kana. Neid mängisime kodus. Koolis olid mängukaardid keelatud, õpetajad võtsid neid ära, kevadel kooli lõpus mõni andis tagasi. Kui ma veel koolis ei käinud, elasid kevaditi meil korteris parvetajad, nendega mängisime õhtuti kaarte, nende mängu vaadates sain selgeks male- ja kabekäigud (1955-1957).
Täisviide
EFA I 168, 46/7 (8) < Viru-Jaagupi khk., Vinni v., Võhu k. < Iisaku khk., Lõpe k. - Anu Soon, s. 1951 (2014).
Selle kardimängu õpetas meile isa, kui kunagi veoauto kastis Tallinna lähedale tädile sünnipäevale sõitsime. Täiskasvanud ostsid Viitnalt mängukaardid ja hakkasid "Bismarcki" mängima. "Väiksed" kaardid (1-5) jäid aga vabaks ja nendega õpetaski isa meid mängima. Olin siis umbes 5-6-aastane. Kaardid jagati ära nii, et kummalegi jäi ühepalju kaarte (mängida saab ka mitmekesi). Kumbki pani oma kaardid pakki ja kordamööda hakati kaardipaki pealt kaarte välja laduma. Kelle kaart oli "suurem", sai teise kaardi endale. Kui kaardid olid aga ühesugused, siis öeldi, et kaardid riidlevad, siis pani kumbki mängija nende "lahutamiseks" ühe kaardi ja siis veel ühe kaardi. Kumma kaart nüüd suurem oli, sai kõik need kaardid endale. Võidetud kaardid pandi oma kaardipaki alla.
Mängiti niikaua, kui kaardid kõik ühe mängija kätte kogunesid või kuni ära tüdineti.
Täisviide
ERA, DK 126, 18 < Iisaku khk., Alliku k. < Iisaku khk., Uhe k. - Anne Nurgamaa, s 1955 (2014).
See on kaardimäng. Kaardid jaotatakse mängijate vahel võrdselt ära. Iga mängija paneb oma kaardipaki pealt välja kaardi. Kelle kaart on kõige tugevam, saab endale ka teiste välja pandud kaardid. Kui mängijate kaardid on võrdse tugevusega, siis panevad mängijad ühe kaardi tagurpidi oma kaardi peale ja selle peale veel ühe kaardi (õigetpidi). Nende kaartide järgi arvestatakse, kes saab kaardid endale. Võitja on see, kes teised paljaks koorib. Tavaliselt kestab see mäng väga kaua ja võib kujuneda lõputa mänguks. Seda mängitakse igas vanuses ja üle Eesti.
Üks "Linnade põletamise" modifikatsioon omatehtud kaartidega. Seda mängiti Tartu 2. keskkoolis sel ajal, kui praegune abituurium käis 4. klassis. Selles klassis õppisid Ramil Pärdi ja Hanno Varblane. Need kaardid olid praktiliselt igal poisil olemas. Need olid tavalise mängukaardi suurused või natuke väiksemad. Igale kaardile oli joonistatud mingi maailma riigi lipp ja andmed selle riigi kohta (rahvaarv, pindala, pealinna suurus jne). Mängiti nii nagu "Turbo" paberitega (vt mäng nr 20).