Mängivad nii suured kui väiksed lapsed, nii poisid kui ka tüdrukud. Mängualguse salmiga tehakse kindlaks, kes peab pimesikuks jääma. See laps, kes seda peab, seob endale salli või midagi säärast silmade ette. Üks mängijaist keerutab sikku ja küsib talt: "Putru tahad?" Sikk vastab: "Tahan, aga kust ma lusika saan?" Nüüd lükkab keerutaja sikule õige suured pöörded peale ja jookseb ise eemale. Sikk peab hakkama mängijaid püüdma. Kui ta kellegi kätte saab, peab ta ära arvama, kelle ta kätte sai. Kui arvab ära, jääb teine sikuks. Kui ei arva, peab ta ise uuesti sikuks jääma, kuni püüab kellegi kinni ja arvab ära, kelle ta kinni püüdis.
Ühel mängijal seoti silmad kinni ja temast sai pimesikk. Seejärel hakati pimesikku talutama. Pimesikk küsis: "Kuhu sa mind viid?" Talutajad: "Sealauta!" Pimesikk: "Mis sinna?" Talutajad: "Putru sööma." Pimesikk: "Kus lusikas?" Talutajad: "Otsi ise!" Ja talutajad jooksid pimesikust kaugemale. Siis hakkas pimesikk teisi püüdma. Kelle esimesena kätte sai, oli uus pimesikk ja mäng kordus. Vahel pidi pimesikk ka püütu ära tundma ja kui ta seda tegi, sai püütust pimesikk, kui aga mitte, tuli uus mängija kinni püüda. Selle mängu õpetas meile mu ema, kes olevat seda mänginud oma lapsepõlves Gdovi oblastis Voskovo külas.
Täisviide
ERA, DK 126, 11/2 < Iisaku khk., Alliku k. < Iisaku khk., Uhe k. - Anne Nurgamaa, s 1955 (2014).
Mängjet või olla’ nisandõ katõst kon egah arvuh. Mängtäs tarõh. Üts mängjä lät aho mano ja tege sääl üte sõrme otsa nõõga mustast. Tuu must sõrm om „tsudsu“. Sis pitsitäs ta sõrmõ kulakohe ja lät tõiste mängjedõ mano, sirotas käe vällä ja ega mängjä vali hindälle üte sõrme. Kelle tsudsu saa, tuu om sõkõsikk. A ku johtus, õt ütske mängja tsudsut võta-i’, sis jääse sõrmõ tegijä sõkõsikast. Ku sõkõskik käeh, sis nakas mäng. Sõkõsikal köüde tõse silmä kinni, nii et midagä nätä’ oles-ei. Kats mängjät võtva timäl tõõnõ tõõsõst käest kinni ja veevä’ timmä kohegi tarõ nulka. Sõkõsikk küsüs: „Koes viit?“ Viijä ütlese: „Tsiapahta.“ „Midä otsma?“ „Putro süümä.“ „Koh luits?“ „Otsi’ eis“, toukasõ’ sis viijä timä nulka ja pakõsõ’ eis’ ar’. Sis nakas sõkõsikk mängjät kinni püüdmä. Ku tä kinke mängjest kätte saa ja nime õigõhe ar ütles, sis saa tuu, kinka timä kätte sai, sõkõsikast. A kui tä kinke kätte saa ja tuud pümmehüise ar tunnõ-i ja võls nime ütles, siis jääse tä õks sõkõsikast ja tuu, kiä kätte sai, lät jäl vahtselt pakko. A õt sõkõsikk minke vasta joose-i’, sis üldäs talle „tuli“, kui tä minke vasta taht juuskõ’. Setä mängo mängvä’ ja mängevä’ vähembä’ tütär- ja poisslatsõ’.
Täisviide
ERA II 108, 467/8 (11) < Setu, Järvesuu v., Podmotsa k., Varigo t. – Aleksei Tubli (1937)
Mäng võib aset leida suuremas toas. Ühel mängijal seotakse silmad kinni. Teine mängija võtab tal käest kinni ja viib teistest kaugemale, üteldes: „Ma viin sind seapahta.“ „Mida otsima?“ küsib viidav. „Putru sööma,“ vastab viija. „Kus lusik?“ küsib viidav. „Otsi ise,“ vastab viija ise tema käest lahti lastes ja ära põgenedes. „Pümme Ants“ hakkab nüüd „lusikaid“ otsima, s.t. põgenejaid. Kui kellegi kinni saab, peab enne ta nime ära ütlema, siis alles võtab ta rätiku peast. Kinnipüütul seotakse silmad ja viiakse niisama seapahta putru sööma. Nii kestab mäng edasi.
Täisviide
ERA II 103, 438/9 (11) < Setu, Vilo v., Truba k. – Aleksander Kelgumäe, Truba algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Seda mängu saab mängida hulgakesi. Loetakse kuidagiviisi, kes jääb pimesikuks. Näiteks endel-tendeldades: „Entel-tentel trikatrei, sieben gen tu raamatei, astub (hast du) brot, vinger not, viira vaara, du bist tot.“ Kelle peale sõna „tot“ tuleb, on lahti, ja endel-tendeldakse edasi, et näha, kes pimesikuks jääb (selleks jääb see, kes lahti ei saa). Pimesikuks jääjal seotakse silmad rätikuga kinni ja kaks teist mängijat talutavad teda edasi-tagasi. Pimesikk küsima: „Kuhu te mind viite?“ Teised vastu, näiteks: „Laua äärde suppi sööma.“ Pimesikk: „Kust lusikat saab?“ Teised: „Otsi ise,“ ning lasevad sel silmapilgul ta kätest lahti. Pimesikk krapsab kohe enda ümber ringi, et kedagi (nn. „lusikat“) kätte saada. Teised mängijad plaksutavad käsi, et pimesikk neid paremini leiaks. Üks plaksutab pimesiku kõrval ning vaevalt saab pimesikk sealt krapsata, kui juba teine plaksutab seljataga. Kui pimesikk mõne plaksutaja lähedale on jõudnud, ei liiguta see oimugi ning teised õrritavad pimesikku, plaksutades küll seljataga, küll küljepeal ja igal pool, küll kordamööda. Kui pimesikk tahab kuskile seina või muu asja otsa joosta, hüüavad teised: „Tuli!“ Lõpuks, kui pimesikk mõne mängija kätte saab, jääb see pimesikuks ja mäng algab uuesti.
Täisviide
ERA II 100, 28/9 (15) < Tartu l. < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Rõika vabrik – H. Trees < Marie Trees, 46 a. (1935)
Pimesikku mängitakse nõnda. Moodustatakse ring. Üks laps läheb ringi sisse ja loeb: „Eebul peebul pitsem patsem puh.“ Ehk: „Pai papa pane paadile punased purjed peale. Pane paadi põhja paar pudelit piima, sõidame Piiritale, Piirital pistame piima pintsli.“ Kelle peale „pintsli“ langeb, see saab lahti. Kui kõik on loetud, aga kaks last jääb, siis loetakse, kes neist kahest jääb sikuks. Kui teise peale „pintsli“ langeb, see saab lahti, aga teine jääb „sikuks“. Lapsi võib olla ükskõik kui palju. Kes sikuks jäi, sellel üks laps seob rätikuga silmad kinni, ja pimesikk küsib: „Kus te viite mu?“ Nemad vastavad: „Sealauta viime.“ Sikk küsib: „Mis sinna?“ – „Putru sööma.“ Sikk küsib: „Kus on lusikas?“ – „Koba ise.“ Siis lasevad ruttu siku käest lahti, et sikk kätte ei saa. Siis hakkab sikk pimedast peast lapsi püüdma. Kui sikk mõne asja otsa läheb, siis lapsed ütlevad „tuli“ (kas tooli ehk laua otsa, siis öeldakse). Aga peitu ei tohi minna, sest sikk ei tea siis kobada. Kui sikk mõne lapse kätte saab, siis sikk peab selle nime ütlema. Näiteks ütleb: „Helmi.“ Aga kui pole õige (on teine nimi), siis jääb uuesti sikuks. Kui ütleb õige nime, siis saab lahti ja sikuks jääb teine.
Täisviide
ERA II 97, 147/9 (3) < Torma khk., Laius-Tähkvere v., Mardi t. – Meida Stamm, Sadala algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Pimesikul võib olla ükskõik kui palju mängijaid. Pimesikku mängitakse rohkem toas. Mängust osavõtjad moodustavad ringi. Üks määratakse niiviisi sikuks, et üks käsib kahel mängijal kaks sõna öelda, mis on järgmised: teisel laseb öelda „pime“ ja teisel „sikk.“ Siis laseb tagurpidi need sõnad niiviisi kokku öelda, et tuleb välja: „Emipsikk.“ Kes kauem mõtleb, jäeb pimesikuks. Teised mängijad seovad pimesikul silmad rätikuga kinni. Nüüd võtab üks mängijatest pimesikul käest kinni ja pimesikk küsib: „Kuhu sa mu nüüd viid?“ Teine vastab: „Putru sööma!“ Sikk küsib edasi: „Aga kuskohal on lusikas?“ Teine vastab: „Eks sa ise koba!“ Ise tõmbab ruttu lahti ja läheb teiste juurde ringi. Kõik liiguvad ühelt kohalt teisele, ise püüdes võimalikult vagusi olla. Kui pimesikk kedagi kätte saab, siis see on pimesikk. Endine pimesikk seob nüüd sel silmad. Pimesiku mäng väljas.
Täisviide
ERA II 97, 75/7 (2) < Torma khk., Laius-Tähkvere v., Kaasiku k., Rätsepa t. – Helga Kaasan, Sadala algkooli õpilane, s. 1923 (1935)
Mängijate arv vaba. Selles mängus on ühel mängijal silmad kaetud. Teine võtab tema käest kinni. See, kelle silmad kaetud, see küsib: „Kus mind viid?“ Teine vastab: „Sigade lauta.“ Kellel silmad kaetud, küsib: „Mis sinna?“ Teine vastab: „Putru ja piima sööma.“ Kellel silmad kinni, küsib: „Kus lusikad?“ Teine vastab: „Need otsi ise!“ Ja siis hakkab see, kel silmad kinni, otsima, ja kelle ta kõige enne kätte saab, sel seotakse jälle silmad kinni.
Täisviide
ERA II 92, 387 (1) < Hanila khk., Massu v., Mõisaküla – Osvald Velt, Mõisaküla algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Mängijaid võib olla jälle määramata arvul. Ühel mängijal seotakse silmad kinni ning üks võtab tal siis käest kinni ning viib ta kuhugipoole. See, kelle silmad seotud, küsib oma saatja käest: „Kuhu sa viid mind?“ Talle vastatakse: „Sealauta.“ – „Mis sinna?“ – „Putru ja piima sööma.“ – „Millega?“ Jällegi vastatakse: „Lusikaga.“ Nüüd küsib see: „Kus lusikas on?“ Seepääle öeldakse talle „otsi ise“ ning lastakse käest lahti. Nüüd hakkab see kobama, kuni ta viimaks ühe mängijaist tabab. Seejärel hakkab tabatu ise lusikat otsima.
Täisviide
ERA II 89, 571 (9) < Koeru khk., Väinjärve v., Ellavere k., Läätsi t. – Helmi Roosi, Koeru täienduskooli õpilane, s. 1916 (1935)
Ühel mängijal on silmad kinni seotud, ta on pimesikk. Kaks last võtavad ta käest kinni ja hakkavad teda keerutama. Pimesikk küsib: „Kus te viite mind?“ Teised vastavad: „Sealauta.“ Pimesikk küsib: „Miks sinna?“ Teised vastavad: „Pudru-piima sööma!“ Pimesikk küsib: „Kus kulp on?“ Teised vastavad: „Kobla ise!“ Nüüd lasevad lapsed ta käest lahti ja pimesikk hakkab lapsi taga ajama. Kui ta saab ühe kätte, peab ta ütlema selle nime. Kui ütleb valesti, jääb ta uuesti sisse. Kui ütleb õigesti, saab ta vabaks ja teine hakkab uuesti teisi edasi püüdma. Nii kestab see mäng edasi.
Täisviide
ERA II 89, 391/2 (4) < Järva-Jaani khk., Võhmuta v., Võhmuta as., Sepa t. – Ilse Nääga, Võhmuta algkooli õpilane, s. 1919 (1935)
Mängust osavõtjaid, noori poisse ja tüdrukuid, võib olla piiramata arvul. Ühel seotakse silmad kinni. Keegi võtab pimeda käest kinni ja hakkab teda edasi viima. Pime küsib: „Kus sa viid mind?“ – „Sealauta.“ – „Mis sinna?“ – „Putru sööma.“ – „Kus lusikas?“ – „Koba ise.“ Nüüd hakkab pimesikk otsima – kui saab kedagi kätte, siis sel tehakse samuti.
Täisviide
ERA II 104, 206 (5) < Väike-Maarja khk., Vao v., Võnusvere k., Liiva t. – Hermann Saage, s. 1922 (1935)