Osavõtjate arvu pole piiratud. Keegi laps läheb teispoole platsi äärt „mustaks meheks“ ja hüüab: „Kas te kardate musta meest!“ Siis teises platsi ääres olevad lapsed ütlevad: „Ei karda!“ Ja tormavad musta mehe vastu. Keegi ei tohi lasta end kinni püüda. Ja kes seda laseb, see jääb musta mehe abiliseks. Nii mängitakse edasi, kuni viimaks üks veel kinni püüdmata jääb. Siis pannakse see mustaks meheks.
Täisviide
ERA II 92, 454 (35) < Hanila khk., Massu v., Mõisaküla – Voldemar Kurberg, Mõisaküla algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Üks on „must mees“. Teised on ringis. Ükski välja ei tohi minna – siis must mees püüab. Kui ta kedagi kätte saab, on see ise „must mees“. Saab mängida hulgakesi.
Täisviide
ERA II 98, 273 (28) < Maarja-Magdaleena khk., Vara v., Maarjamäe t. – Veera Voites, Kaarli algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Seda mängu on võimalik mängida toas või ka väljas. Mäng on sobivam lastele, mitte vanematele inimestele. Mängus võib olla ükskõik kui palju mängijaid. Kõik mängijad peale „musta mehe“ on joone taga ja kui must mees hõikab: „Kes kardab musta meest?“, siis ütlevad kõik teised peale musta mehe: „Ei keegi!“ – ja panevad jooksma üle joone mustast mehest mööda teise joone taha. Kelle aga must mees kätte saab, jääb mustale mehele abiks. Nii läheb mäng edasi, kuni kõik on kinni püütud. Siis hakatakse jälle otsast peale.
Täisviide
ERA II 98, 326 (2) < Äksi khk., Sootaga v., Õvi koolimaja – Maimu Kriisa,Tartu pedagoogiumi keskkooli õpilane, s. 1920 (1935)
Mängijaid peab olema kahekümne ümber või ka rohkem. Mängijad jagatakse pooleks. Tõmmatakse ka kaks piirjoont – vastamisi, vahega 25 või 30 meetrit. Mängijad pannakse seisma joonte pääle, üks pool mängijaist teise joone pääle, keskele pannakse must mees. Must mees määratakse mängijate seast. Kui kõik on mänguks valmis, karjub „must mees“ mänguplatsi keskelt: „Kes kardab musta meest?“ Mängijad hõikavad vastu: „Ei keegi!“ Siis vahetavad nad piirjooni. (Näide: nagu oleks piirjoon „a“ ja piirjoon „b“. Siis a-piirjoone päält jooksevad b-piirjoone pääle ja b-piirjoone päält jälle a-piirjoone pääle.) Piirjoonte keskel on must mees ja kellele ta piirjoonte vahetamisel saab käega lüüa, peab jääma musta mehe abiliseks. Nüüd hüüab must mees uuesti: „Kes kardab musta meest?“ „Ei keegi!“ vastavad mängijad ja vahetavad jälle piirjooni. Nüüd on mustal mehel abilised. Abilistel löömisõigust ei ole, nad peavad mängijaid niikaua kinni, kuni must mees tuleb lööb ise. Nii mängitakse niikaua, kuni ühe piirjoone päält mängijad on kõik musta mehe abilised. Võitjaks jääb see pool, kumma piirjoone pääle veel mängijaid jäi. See mäng on mul koolist õpitud, mängitakse koolis.
Täisviide
ERA II 108, 375/6 (14) < Setu, Meremäe v. – Paul Toomemägi (1937)
Märgin siia üles need mängud, mida mängis minu ema Riita Sarv (snd. 1930) lapsena.
Kolm piiri. Keskmisel seisab "must mees". Ühe piiri taga seisavad ülejäänud mängijad. Must mees hõikab: "Kes kardab musta meest?" Kõik vastavad kooris: "Ei keegi," ja kohe peavad kõik püüdma joosta üle keskmise piiri mustast mehest mööda teise piiri taha. Must mees peab ühe kinni krabama. Kui see õ;nnestub, saab ta oma ametist lahti.
Täisviide
ERA, DK 100, 10 (5.2) < Rannu khk., Vehendi k. < Laiuse khk., Jõgeva al. – Malle Timm, s. 1963. a. (2013)
Ainult poiste kehalise kasvatuse tundides mängisime „Musta meest“ või „Nuudijõmmi.“ Esimese puhul läks üks poiss saali keskele ja karjus: „Kas kardate musta meest?“ Teised karjusid: „Ei“ ning üritasid temast mööda joosta, kelle „must mees“ kinni võttis, muutus samuti mustaks meheks. Nii see mäng kestis, kuni kõik poisid olid „mustad“.
Täisviide
EFA I 170, 8/9 < Keila < Ambla, Tapa linn < Türi - Tiit Birkan, snd. 1938. a. (2013).