Seda mängu mängitakse jõulu ajal. Kaks inimest on vastamisi ning mõlemal on pähklid käes. Teine võtab kas paaris või paaritu arvu pähkleid kätte ja küsib teise käest: „Ump või paar?“ Kui teine ütleb õigesti välja, saab need pähklid endale; ütleb aga valesti, annab teisele sama palju juurde kui teisel käes oli, mis teine valesti ütles.
Täisviide
ERA II 104, 435 (1) < Jüri khk., Rae v., Patika k., Kriivli t. – Ferdinant Zelmin, Rae algkooli õpilane (1935)
Liiga või paari mängitakse pähklitega. Üks võtab endale hulga pähkleid pihku ja küsib teiselt: „Kas liig või paar?“ Teine ütleb umbes, kumb on, ja pähklid loetakse ära. Kui teine ütleb õigesti, saab ta pähklid endale. Kui aga valesti ütleb, siis peab ta niipalju pähkleid juurde lisama, et saaks sarnase arvu, nagu ta ise on öelnud.
Täisviide
ERA II 92, 201 (30) < Hanila khk., Massu v., Kõera k. – Helmi Martin, Mõisaküla algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Rebasel on 13 osa. Need on, ja need peab meeles pidama: pea, kael, reis, käpp, reis, käpp, selgroog, reis, käpp, reis, käpp, saba ja saba ots. Nüüd läheb keegi laua alla. Ta käest küsitakse, mis osa see on? (Peast peab peale hakkama.) Nüüd peab lauaalune ütlema „pea“ 3 korda, siis jälle „kael“ 3 korda. Mängitakse pähklitega jõulupühade ajal.
Täisviide
ERA II 92, 475 (73) < Hanila khk., Massu v., Mõisaküla – Voldemar Kurberg, Mõisaküla algkooli õpilane < Ksenja Kurberg, s. 1896 (1935)
Keegi võtab pähkleid kätte ja ütleb: „Liik värava taga!“ Teised ütlevad: „Las sisse sõita!“ – „Mitme sulasega?“ Teised ütlevad mingisuguse arvu. Kui rohkem pähkleid on, kui teine ütles, saab ütleja ülearuolevad pähklid omale. On aga vähem, siis peab ta juurde andma niipalju, kui puudu on.
Täisviide
ERA II 93, 464 (81) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Koki k., Aandi t. – Johannes Vakrem, Taritu algkooli õpilane, s. 1920 (1935)
Tegelased: pidaja ja teised, kes mängivad.
Mängija ja pidaja teevad pähestest suure ringi ja pidaja peab silmad kinni. Mängijad vahetavad sellel ajal ühe pähkla, võtavad pidajalt ja panevad enda päheste sekka – ja pidaja peab ütlema, missugune on tema pähes. Aga kui ta üles ei saa, siis ta peab uuesti silmi pidama; aga kui ta üles saab, siis peab see, kellelt ta leidnud on.
Täisviide
ERA II 93, 607 (18) < Kärla khk., Kärla v., Kogula k., Piitsi t. – Linda Leemet, Paadla algkooli õpilane < Tiina Leemet, s. 1866 (1935)
Mängust osavõtjad seisavad vastamisi reas. Kummaski reas peab olema ühepalju mängijaid. Ridade vahet olgu 3–4 sammu. Mõlemate ridade otsas on tool võrdse arvu pähklitega ja teises otsas tühi tool. Iga osavõtja paneb vasaku käe seljataha. Kõik pähklid tulevad ükshaaval ümber paigutada ühelt toolilt teisele, andes neid edasi käest kätte. Edasiandmine algab mängujuhataja märguandel. See rida, kes ennem saab selle toiminguga hakkama, on võitnud.
Täisviide
ERA II 98, 144/5 (10) < Maarja-Magdaleena khk. < Kaarma khk. – Helju Seitam, Kudina algkooli õpilane < Villemiine Tomson, s. 1896 (1935)
Igal mängust osavõtjal olgu omal pähklid. Üks mängijaist läheb teise juurde, võtab pähklid pihku ja ütleb: „Kas paaritu või paaris?“ Kui see ütleja ütleb „paaritu“, aga tegelikult on paaris, siis peab pähkli juurde panema, et saaks paaritu arv pähkleid. Kui aga ütleja ütleb „paaris“ ja ongi pähkleid teise mängija peos paarisarv, siis saab ta teise pähklid omale.
Täisviide
ERA II 98, 145/6 (11) < Maarja-Magdaleena khk. < Kaarma khk. – Helju Seitam, Kudina algkooli õpilane < Villemiine Tomson, s. 1896 (1935)
Igal mängust osavõtjal olgu omal pähklid. Üks mängijaist läheb teise mängija juurde ja ütleb: „Lühter konks las’ sisse käia.“ Küsitav küsib küsija käest: „Mitme sulasega?“ Mängija vastab nii palju, kui ise tahab. Siis loeb teine mängija omad pähklid üle. Kui ta valesti ütles, siis peab ta samapalju pähkleid juurde panema, kuipalju oli küsitaval pihus. Kui aga ütles õieti, siis sai ta pähklid omale.
Täisviide
ERA II 98, 146 (12) < Maarja-Magdaleena khk. < Kaarma khk. – Helju Seitam, Kudina algkooli õpilane < Villemiine Tomson, s. 1896 (1935)
Liiad või poarid oli ka istumisemäng, mida jõulude ajal oli hea mängida. Mängujuhiks oli meie ema. Ta võttis pähklikotist oma pihku mõned pähklid, nii kümmekond. Siis ta küsis ühelt mängijalt: "Kas liiad või poarid?" (See tähendab, kas peos on liigarv pähkleid või paarisarv.) Mängija pidi vastama, ilma et ta pähkleid näeks. Seejärel avas mängujuht peo ja pähklid loeti üle. Kui mängija oletus oli õige olnud, sai ta pähklid endale, kui vale, siis ei saanud. Mängijaid oli näiteks neli. Kui ring oli paar korda läbi mängitud, loeti kõikide pähklid üle. Võitja oli see, kellel oli õnnestunud kõige rohkem pähkleid saada.
Täisviide
ERA, DK 124, 5/6 < Tallinn < Muhu khk., Suuremõisa k. - Maret Lehto, s. 1940 (2013).