Lihavõtte ajal harilikult noored inimesed kogunesid kuhugi mäele ja hakkasid seal toksima mune.
Poisid õõnestasid selleks suure puu, panid ta mäkke, üks ots ülespoole mäge, teine allapoole, nii et muna veeres. Siis üks lasi oma muna alla, teine natukese aja pärast oma järgi. Kui munad kokku põrkasid, siis sai see teise muna ka endale, kes oma muna hiljem veerema lasi. Vahel mängiti seda ka nii, et munad pandi korraga alla veerema. Kelle muna enne alla sai, võitis teise oma ka ära.
Täisviide
ERA II 87, 75/6 (37) < Narva l. – Elli Sula, s. 1918 (1935)
Pandi laud kuskile kõrgemale, kas paku või kivi peale. Üks läks laua otsa peale, teine läks teise otsa peale, algas hüppamine. Hüpati nii kõrgele kui vähegi veel sai. Kui oli teine raskem, siis nõrgem ei jaksanud üles hüpata raskemat, jälle kaotas võidu.
Täisviide
ERA II 90, 672 (87) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Matsu t. – Alise Kivi, Harjumaa kalaasjanduse täienduskooli õpilane < Miina Huusmann (1935)
Lauahüppamine oli olnud meie külas ülestõusmispühade ajal oluline mäng.
Ümmargune puu pandi maha ja sinna pääle kolme sülla pikkune laud. Laua teine teisepoole otsa pandi inimesed, need hakkasid hüppama, teine hüppas teise korra. Sellega „kooti kangast“. Kui kooti, siis käis teine jalg teise korra puu kõrvale maha. Kui aga „käärimist mängiti“, siis käis hüppaja laua pääl ringi.
Täisviide
ERA II 91, 162 (13) < Jõelähtme khk. ja v., Ihasalu k., Kägala t. – Helene Kaasik, Neeme algkooli õpilane < Katariina Kaasik, s. 1876 (1935)
Nöörile tehti lenks sisse, mille järel kaks mängijat võtsid nöörist kinni, mõlemail nööriots pihus. Lenksu hoiti jalaga lahti (mõlemad mängijad hoidsid). Tuli „rebane“ (kolmas mängija). See vaatas, mis hais on – kas saab läbi minna. Vastatakse, et võib küll minna, et rebase hais on. Rebane teeb nõkse ja ähvardab läbi minna. Rebane vaatab kükakile. Äkki vilksab läbi. Kavalamad hüppasid kükakile läbi, et nii ruttu ei saadud lenksu kokku tõmmata.
Täisviide
ERA II 91, 195/6 (12c) < Jõelähtme khk. ja v., Jägala k. – Heinrich Hendrikson < Johannes Kamkvist, s. 1871, Pauline Kamkvist, s. 1882, Mari Pressraud, s. 1858 (1935)
Kiiguti igal ajal, kui aja poolest soodus ja ilm ilus. Nelipühiks taheti teha kiige korda (oli soojem aeg). Kiiged ehitati külavainule või koplisse või kenasse metsatukka. Ehitasid noored mehed.
Lauahüppamine oli kevadpühil.
Täisviide
ERA II 91, 199 (16) < Jõelähtme khk. ja v., Jägala k. – Heinrich Hendrikson < Johannes Kamkvist, s. 1871, Pauline Kamkvist, s. 1882, Mari Pressraud, s. 1858 (1935)
Tehti vurriluu seakondist, sellele tehti kaks auku sisse, nöör aukudest läbi ja siis keerud nöörile sisse. Edasi-tagasi tõmmates luu käis, et ulgus.
Täisviide
ERA II 91, 202 (18a) < Jõelähtme khk. ja v., Jägala k. – Heinrich Hendrikson < Johannes Kamkvist, s. 1871, Pauline Kamkvist, s. 1882, Mari Pressraud, s. 1858 (1935)
Seda mängu mängitakse jõuluajal ja ka teistel pühadel. Mänguks läheb tarvis köit või nööri. Köiele saab pandud jooksev aas sisse. Köis saab aetud kahe hoidja vahele nii, et jääb neljanurgeline avaus. Ühe mängija ülesanne on sealt avausest läbi hüpata. Hüppaja nimi on „rebane“. Rebane tuleb ja küsib: „Kas läbi saab?“ Väravavahid ütlevad: „Saab küll, aga otsekohe!“ Rebane katsub üheltpoolt ja teiseltpoolt läbi minna, aga ei saa. Hüppab siis silmusesse. Kui rebane on väle, siis pääseb ta läbi silmuse. Vastasel korral aga jääb rebane silmusesse kinni.
Täisviide
ERA II 104, 404/5 (10) < Jüri khk., Rae v., Patika k., Kopa t. – Eerich Parm, Rae algkooli õpilane, s. 1920 (1935)
„Kingsepaks“ võetakse üks õletuust ja tehakse jalad alla. Siis tulevad kaks meest. Neil on pikk kaigas käes ja üks meestest seisab silmadega tuusti poole, teine väljapoole. Kes tuusti juures on, see tahab tuusti kepiga ümber lükata, aga teine ei lase tuusti ümber lükata ja juhib kepi kõrvale. Niikaua nad sedaviisi mängivad, kuni tuust ümber kukub. Siis lähevad jälle teised ja mäng kestab ikka edasi.
Täisviide
ERA II 104, 664 (1) < Keila khk., Saue v. ja as., Kingsepa t. – Elmar Kerner, Saue algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Näärisokk jookseb uueaasta ööl, kui kell juba 12 läbi on. Ühel meesterahval on kasukas ümber võetud. Vana luud orgi otsa seotud, see pannakse jalgade vahele, mis kujutab saba. Peaks on mingi puukännust nikerdus. Silmakohad on kännule sisse lõigatud. Siis pannakse taskulamp silmade ette, nii nagu oleks sokul niisugused põlevad silmad. Pääle selle on sokuga kaasas noormehi, kes temaga külas käivad, nad kutsuvad end soku taltsutajaiks.
Täisviide
ERA II 92, 183/4 (7) < Hanila khk., Massu v., Kõera k. – Helmi Martin, Mõisaküla algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Liiga või paari mängitakse pähklitega. Üks võtab endale hulga pähkleid pihku ja küsib teiselt: „Kas liig või paar?“ Teine ütleb umbes, kumb on, ja pähklid loetakse ära. Kui teine ütleb õigesti, saab ta pähklid endale. Kui aga valesti ütleb, siis peab ta niipalju pähkleid juurde lisama, et saaks sarnase arvu, nagu ta ise on öelnud.
Täisviide
ERA II 92, 201 (30) < Hanila khk., Massu v., Kõera k. – Helmi Martin, Mõisaküla algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Osavõtjaid kaks. Võetakse luuavars. Teine poiss hakkab teisest otsa kinni, nii et tagumikud teineteise vastas. Siis teine hakkab õlest kingseppa torkama, aga teine juhib luuavarre viltu, nii et teda maha ei saa.
Täisviide
ERA II 92, 454/5 (36) < Hanila khk., Massu v., Mõisaküla – Voldemar Kurberg, Mõisaküla algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Selleks võetakse tugev nöör ja seotakse otsad kinni. Üks paneb enesele nööri kaela takka läbi ja siis käte alt läbi, teine paneb enesel niisamuti. Siis lasevad endid käpakile ja hakkavad vastastikku tõmbama.
Täisviide
ERA II 92, 522 (15) < Martna khk., Martna v., Väike-Rõude as. – Eduard Mänd, Rõude algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Mängijad vaatavad ilusa mäelisema koha ja lähevad ise mäe peale. Seal asetavad omad munad kõik kõrvuti. On kõik korras, ütleb keegi kõrvalt: „Hiih haah õpp.“ Kui „õpp“-sõna on käinud, siis annab igaüks oma munale vähe hoogu, nii et ta liikuma hakkab. Kelle muna kõige kaugemale veereb, see on võitja ja tema saab kõigi teiste munad endale. Muidugi võib mängu teist ja kolmat korda korrata, kui aga kõik selle poolt on.
Täisviide
ERA II 92, 603 (28) < Martna khk., Martna v., Haeska k. – August Iisberg, s. 1911 (1935)
Mängijatest üks, kes teab, räägib teistele: „Kui teie olete nii tugevad mehed, et olete laua all, niikaua kui mina löön laua peale kolm korda rusikaga, siis saate minult need pühademunad,“ – ja võtab oma taskust ja näitab. „Aga kui ei ole niikaua seal, siis kaotate mängu ja mina saan teie käest muna.“ Muidugi kõik on sellega nõus ja munad asetatakse kuhugile, et midagi pettuseks ei lähe. Poiss läheb laua alla ja muidugi ootab, missugused need mürakad on, mis lüüakse, aga egas need polegi suured. See, kes peab lööma, lööb esimese korra ja ütleb: „Soh, täna lõin ühe korra, homme teise ja ülehomme kolmandama korra.“ Muidugi keegi ei ole nii kaua laua all ja muna on jälle kaotatud.
Täisviide
ERA II 92, 607 (30) < Martna khk., Martna v., Haeska k. – August Iisberg, s. 1911 (1935)
„Poisid, kes üle õlekõrre astub, sellele annan oma ilusa pühademuna, aga kes ei astu, annab oma minule vastu.“ Muidugi igaüks on sellega päri ja läheb astumiseks lahti. Tuuaksegi õlekõrs tuppa. See, kes seda teistele rääkis, asetab kõrre täiesti pikuti seina äärde ja käsib nüüd astuda. Muidugi keegi ei saa seda teha ja muna saab jälle see, kes on võidumees.
Täisviide
ERA II 92, 609 (31) < Martna khk., Martna v., Haeska k. – August Iisberg, s. 1911 (1935)
Vurrilaskmise mäng. Seajala kondist valmistatakse vurr. Selleks võetakse seajalas olnud keskmine kõige pikem kont, võetakse ümmargune luu otsast ära, puuritakse auk sisse selleks eriti vurripuuriga. August aetakse nöör kahekordselt läbi, nii et kont jääks nöörile keskele. Nööri otsad sõlmitakse kinni ja mõlemasse otsa aetaks pulgad tõmbamiseks. On vurrkont valmis, siis hakkab võidu tõmbamine. Kaks tõmbajat teevad omavahelised tingimused. Kes võitjaks jääb, see saab siis midagi, kas herneid või ube. Võitjaks jääb see, kellel tõmbamise ajal vurr seisma ei jää. Kellel vurrkont seisma jääb, see on kaotaja. Iga võistlus koosneb kolmest võistlusest. Kes siis võitjaks jääb, see on võitja.
Täisviide
ERA II 92, 619 (34) < Martna khk., Martna v., Haeska k. – August Iisberg, s. 1911 (1935)
Tehti õlest üks väike „nirk“, see pandi eemale seisma. Mees võttis kumbagi kätte teravad pulgad, teine ots oli peos ja terav ots oli vastu maad. Ja siis mees lasi neljakäpakile ning pidi selle nirgi suuga ära võtma.
Täisviide
ERA II 93, 312 (19) < Karja khk., Pärsamaa v., Viira k., Saadu t. – Roland Aus, Armuadra algkooli õpilane < Jüri Aus, s. 1856 (1935)
Kaks pinki pannakse rööbiti teineteisest kaugemale. Ümmargune puu pannakse keskele, otstega pinkide peale. Iga pingi nurga peale pannakse king. Üks laps võtab pika kepi kätte ja istub puu peale ning hoiab selle ümbert jalgadega kinni. Hakkab kingi maha taguma. Kui ta peal olles kingad ära lööb, siis on ta võidumees. Kui aga ära ei saa, siis on ta kaotanud. Teine algab siis mängu.
Täisviide
ERA II 93, 417/8 (21) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Koki k., Aandi t. – Johannes Vakrem, Taritu algkooli õpilane, s. 1920 (1935)
Keegi võtab pähkleid kätte ja ütleb: „Liik värava taga!“ Teised ütlevad: „Las sisse sõita!“ – „Mitme sulasega?“ Teised ütlevad mingisuguse arvu. Kui rohkem pähkleid on, kui teine ütles, saab ütleja ülearuolevad pähklid omale. On aga vähem, siis peab ta juurde andma niipalju, kui puudu on.
Täisviide
ERA II 93, 464 (81) < Kihelkonna khk., Lümanda v., Koki k., Aandi t. – Johannes Vakrem, Taritu algkooli õpilane, s. 1920 (1935)
Tegelased: pidaja ja teised, kes mängivad.
Mängija ja pidaja teevad pähestest suure ringi ja pidaja peab silmad kinni. Mängijad vahetavad sellel ajal ühe pähkla, võtavad pidajalt ja panevad enda päheste sekka – ja pidaja peab ütlema, missugune on tema pähes. Aga kui ta üles ei saa, siis ta peab uuesti silmi pidama; aga kui ta üles saab, siis peab see, kellelt ta leidnud on.
Täisviide
ERA II 93, 607 (18) < Kärla khk., Kärla v., Kogula k., Piitsi t. – Linda Leemet, Paadla algkooli õpilane < Tiina Leemet, s. 1866 (1935)
Kaks mängijat istuvad vastastikku maas (põhus) – rätsepaistmes.
Esimene küsib: „Kuhu lähed?“
Teine vastab: „Kuramaale.“
Esimene : „Mis sinna?“
Teine : „Raha teenima.“
Esimene : „Näita passi!“
Seejärele kallutab teine ennast selja peale ja esimene lööb käes oleva õlenuustiga teise istekoha pihta. Selle järele kallutab esimene ennast selili ja teine tõuseb endisse asendisse ja lööb samuti esimesele jne.
Täisviide
ERA II 93, 672 (6) < Kärla khk., Kärla v., Mõnnuste k. , Lepa t. < Ants Sõmmer, Saaremaa ühisgümnaasiumi õpilane, s. 1919 (1935)
Näärisokuks käiakse vana-aasta öösel kella 12 ajal. Sokkudeks on harilikult küla noored poisid. Sokud käivad perest perre, soovides pererahvale: hääd uut aastat, hääd loomade kasvu, hääd viljarikast aastat ja tütarlastele hääd meheleminemise õnne.
Sokud on maskeeritud paledega ja ka ilma. Käes on õlgedest (pahnast) valmistatud kepid.
Sokkudele tuuakse harilikult midagi suupistet: pähkleid, mõni kook, ube jne.
Täisviide
ERA II 93, 674 (10) < Kärla khk., Kärla v., Mõnnuste k., Lepa t. < Ants Sõmmer, Saaremaa ühisgümnaasiumi õpilane, s. 1919 (1935)
Õlgedest tehakse mees ja pannakse püsti põrandale. Kaks meest võtavad pika kaika, panevad seljad vastamisi, kaigas harude vahelt läbi. See mees, kelle selg „kingsepa“ poole on, peab katsuma kaika otsaga kingseppa ümber tõugata. See mees, kelle nägu on kingsepa pool, peab hoope kõrvale juhtima. Mäng kestab seni, kuni kingsepp kukub.
Täisviide
ERA II 94, 76/7 (45) < Kuressaare l. < Märjamaa khk., Märjamaa v. – Valve Mihkelson, Saaremaa ühisgümnaasiumi õpilane < Johanna Mihkelson, s. 1892 < Anna Pästlane, s. 1862 (1935)
Mälestus tuhkapäevast on jäänud koolipõlvest, mis mõnikord andis end üsna valusasti tunda. Oli ju eelmisel õhtul kaua väljas oldud ja sageli seetõttu nii mõnigi aine halvasti õpitud. Kõige halvem oli aga see, et ei tohtinud hommikul pead kammida – siis minna juuksed halliks. Ja kuhu lähed siis kammimata peaga. Pale ehk nägu sai aga sel hommikul lumega hästi puhtaks pestud. Siis olla nägu alati valge. Kes aga kõige hiljem sel hommikul kooli tuli, seda hüüti tuhkamatsiks.
Täisviide
ERA II 94, 363/4 (37) < Valjala khk., Kogula v., Türgi k., Uue-elu t. – Juulia Anupõld, Uue-Lõve algkooli õpilane, s. 1918 (1935)
Vaja kaks ümmargust pulka, mille pikkus on 19 cm ja läbimõõt 3 cm. Kes tahab minna naist tooma, peab võtma pulgad, teine teise kätte. Nüüd toetatakse kepiotstega vastu põrandat ja tõstetakse keppe kordkorralt ettepoole, kuni keha on täiesti sirge. Siis kõverdatakse käed ja võetakse hammastega põrandale asetatud nukk ära ja surutakse siis keha üles ja nihutatakse keppe kordkorralt tahapoole, kuni on võimalik püsti tõusta.
Täisviide
ERA II 94, 467 (28) < Pöide khk., Uuemõisa v., Levala k., Roosa t. – Oskar Kampf, Saaremaa ühisgümnaasiumi õpilane, s. 1919 (1935)
Seda teevad enamasti lapsed. Umbes 5 cm jämeduse ümmarguse puu otsast saetakse 8 cm pikkused tükid ja neid tehakse niipalju kui peres on sigu – kuid kui on palju „ajajaid“, siis tehakse ka rohkem. Ajajad võtavad „sead“ ja viivad nad õue ning panevad lumele maha. Sest hetkest ei tohi sigu käega enam puudutada. Ajajad varustavad end puukeppidega ja hakkavad sigu ees veeretades kesapõllule minema. Põllule jõudes antakse seale veel tubli hoop ja visatakse talle ka kepp järele, et sead suvel hästi põllul püsiksid.
Täisviide
ERA II 94, 751/2 (20) < Muhu khk., Hellama v., Levalõpme k., Tooma t. – Artur Veskimeister, Kuressaare tööstuskooli õpilane, s. 1917 (1935)
Kindlasti ei tea, kas lugeda seda mänguks või kombeks.
See toimub järgmiselt: lõigatakse umbes tollipikkused puupulgad – ükskõik mis puust – ja noaotsaga uuristatakse mõnest kohast koor pealt ära, et pulgad kirjuks jääksid. Siis lõigutakse iga pulga keskele soon sisse ja sinna soonesse sõlmitakse nöör ümber. Neid pulki tehakse hea trobikond ja seotakse kõik nööriga ühte. Tuhkapäeva hommikul enne päikesetõusu viiakse need „kärbsed“ siis naabritallu, kas kuhugi räästa alla või mujale, nii et keegi viijat ei näinud. See on selleks, et siis suvel kärbseid ei sigineks. Ka katsuti tuhkapäeva hommikul pühkmeid teise talu aeda visata, et ikka kärbestest lahti saaks.
Täisviide
ERA II 94, 753/4 (22) < Muhu khk., Hellama v., Levalõpme k. – Artur Veskimeister, Kuressaare tööstuskooli õpilane < Kristiina Veskimeister, s. 1889 (1935)
Keegi teeb õlgedest „patsi“: keerutab õlgedest hää tugeva nuustiku. Siis küsib kelleltki: „Tere, tere, mies! Kus lähäd, mies?“ – „Lähä Venemaalt vilja tuoma.“ – „Kas pass juurõs ond?“ – „Ond küll!“ „Näütä vällä!“ – Küsitav pöörab tagumiku ette ja näitab, kus on „pass“. Siis saab ta „patsiga“ „passi“ pääle.
Mängitakse jõulu ajal ja uuel aastal.
Täisviide
ERA II 95, 16 (2) < Kihnu khk. ja v., Turu k. – Nikolai Lamend, Kihnu algkooli õpilane (1935)
Toodakse kaks kõrget tooli. Sinna peale pannakse ümarik puu, millele istub keegi poiss või tüdruk kaksiti, võtab nõela ja tüki villast lõnga kätte ja hakkab siis lõnga nõelale taha ajama. Aga nii peab ta istuma, et jalad ei puutu vastu maad.
Mängitakse uuel aastal. Praegu ja vanasti.
Teine variant. Mängija istub põrandale asetatud kolgikurikale. Kurikas on istuja all otseti. Jalad asetatakse sirgu, et ühe jala kand on vastu põrandat, teise kand vastu esimese varbaid. Selles seisus peab nõelale lõnga taha ajama.
Täisviide
ERA II 95, 17/8 (4) < Kihnu khk. ja v., Turu k. – Nikolai Lamend, Kihnu algkooli õpilane (1935)
Mängijaid on selles mängus kolm, üks neist on „rebaseks“ ja kaks „püüdjateks“. Püüdmiseks läheb tarvis tükk nööri, umbes 4 meetri pikkust. See nöör köidetakse sõlme ja püüdjad hoiavad ta nii laiali, et rebane läbi pääseb. Kui rebane püüdmise juurde tuleb, siis räägib ta kavalalt ja kui ta arvab paraja silmapilgu olevat, püüab läbi hüpata. Kui püüdjad saavad sõlme ruttu kokku tõmmata ja rebane jääb sõlme kinni, siis on ta lõksus, saab aga rebane ära hüpata, siis on ta pääsnud ja mäng on lõpul.
Täisviide
ERA II 95, 726 (12) < Saarde khk., Voltveti v. – Leida Järve, Kabli algkooli õpilane < Liisa Järve, s. 1893 (1935)