Üks mängija määratakse juhtmängijaks - "pimesikuks" - ning tal seotakse silmad. Ülejäänud mängijad on laiali. Pimesikku keerutatakse paar korda ringi ja kästakse hakata teisi mängijaid püüdma (käepuude). See, keda pimesikk käega puudutab, saab kaotuspunkti, vahetab juhtmängijaga osad ning mäng jätkub. Võidavad need mängijad, kellel mängu lõpuks pole ühtki kaotuspunkti. Reeglid. Pimesikk ei tohi sideme alt piiluda. Vastasel korral tabamine ei loe.
Seda mängu mängitakse õues. Mängijaid võib olla viiest kuni kümneni. Ühel mängijal seotakse silmad kinni. Tema hakkab mängijaid püüdma. Selle nimi on „kull“, kes püüab. Kui kull hüüab: „Ae!“, vastavad mängijad: „Vae!“ Kui kull ühe mängijaist kätte saab, peab ta selle mängija nime ütlema. Kui õieti ei ütle, jääb mängija kulliks edasi.
Täisviide
ERA II 90, 421 (3) < Türi khk. – Helga Villevelt, Kirna algkooli õpilane, s. 1920 (1935)
Ühel mängijal seotakse silmad kinni. Teised mängijad asuvad ringis selle ümber. Ringi keskel olija peab nüüd käega ühte ringisolijat katsuma ja selle nime ära ütlema. Kui ütleb õigesti, saab „pimekukest“ lahti ja tema asemele tuleb see, kelle nime ta ära ütles. Kui aga juba kolm korda on valesti ütelnud, siis annab pandi. Iga ütlemise järele ringisolijad liiguvad ümberringi ja laulavad: Pime kukk, nüüd otsi sa oma kana ülesse. See on hea, see on hea, et sa oma kana kätte ei saa. [noot]
Täisviide
ERA II 107, 437/8 (2) < Tarvastu khk. ja v., Ämmuste k., Peetri t. – Jaak Veskemäe < Elvi Veskemäe, s. 1916 (1936)
Pimekukk, mis otsid sa oma pika kepiga? Üks, kaks, kolm, nüüd peavad kõik vait olema ja kuke poole pöörama. Meie tohime kõik vait olla ka ja kuke poole pöörata.
Ühel mängijal silmad seotud ja teistel lahti. Kõik mängijad on laiali. Pimekukk ajab mööda tuba taga kilkamise ja kihina järele. Ja kui ta trehvab mõne neist tabama ja täielikult kinni saama ja ütleb õige nime, siis hakkab kinnipüütud mängija ise silmi pidama ja teised on mööda tuba laiali.
Täisviide
ERA II 91, 15 (1) < Jõelähtme khk. ja v., Neeme k., Vainu t. – Olga Laigam, Neeme algkooli õpilane < vanaema, 68 a. (1935)
Mängijad käivad ringi ja laulavad:
Pime kukk nüüd ole sa,
sest su silmad kinni ka.
Pime kukk, nüüd otsi sa
oma kana ülesse.
Üks, kaks, kolm,
te peate valmis olema
ja silmad mu pool pöörama.
Üks, kaks, kolm,
sest kõik on lõpetud.
Üks mängijaist on ringi sees ja ta silmad on kinni seotud. Kui laul lõpeb, siis jäävad kõik vaikseks. Pimekukk läheb siis kellegi juurde, puudutab teda ja ütleb, et tehku ta mõnd häält, näiteks mõne looma häält. Siis ütleb näiteks: „Tee kuke häält!“ Hääle järele peab pimekukk otsustama, kes hääletegija oli. Kui ta otsustab õigesti, siis läheb hääletegija pimekukeks, ja endine pimekukk läheb ringi teiste hulka. Kui aga ei otsusta õigesti, peab ta veel kord pimekukk olema.
Täisviide
ERA II 90, 37 (29) < Paide khk., Mäo v., Seinapalu k. – Helene Neumann < Maria Laube, s. 1865 (1935)
Mängust osavõtjaid, noori poisse ja tüdrukuid, võib olla piiramata arvul. Ühel seotakse silmad kinni. Keegi võtab pimeda käest kinni ja hakkab teda edasi viima. Pime küsib: „Kus sa viid mind?“ – „Sealauta.“ – „Mis sinna?“ – „Putru sööma.“ – „Kus lusikas?“ – „Koba ise.“ Nüüd hakkab pimesikk otsima – kui saab kedagi kätte, siis sel tehakse samuti.
Täisviide
ERA II 104, 206 (5) < Väike-Maarja khk., Vao v., Võnusvere k., Liiva t. – Hermann Saage, s. 1922 (1935)
Siin võib mängijaid olla kolmest piiramata arvuni. Mängu käik on järgmine. Mängijad seisavad ringis, üks mängijaist seisab kesk ringi ja tal seotakse silmad rätikuga kinni. Siis liigub igaüks ringist eemale ja „pimesikk“ peab mängijaid otsima. Kelle ta kätte saab, peab ta selle nime ütlema. Kui ta õigesti ütleb, peab ta oma pimesiku-osast vabanema ja see peab nüüd pimesikk olema, kelle ta kätte sai. Kui ta aga kättesaadud mängija nime valesti ütleb, peab ta edasi pimesikk olema. Mäng lõpeb siis, kui mängijad enam ei taha edasi mängida.
Täisviide
ERA II 99, 315 (4) < Helme khk., Patküla v. – Heldur Siska, Tartu poegl. keskkooli õpilane < Karuliine Siska, 72 a. (1935)
Pimesikul võib olla ükskõik kui palju mängijaid. Pimesikku mängitakse rohkem toas. Mängust osavõtjad moodustavad ringi. Üks määratakse niiviisi sikuks, et üks käsib kahel mängijal kaks sõna öelda, mis on järgmised: teisel laseb öelda „pime“ ja teisel „sikk.“ Siis laseb tagurpidi need sõnad niiviisi kokku öelda, et tuleb välja: „Emipsikk.“ Kes kauem mõtleb, jäeb pimesikuks. Teised mängijad seovad pimesikul silmad rätikuga kinni. Nüüd võtab üks mängijatest pimesikul käest kinni ja pimesikk küsib: „Kuhu sa mu nüüd viid?“ Teine vastab: „Putru sööma!“ Sikk küsib edasi: „Aga kuskohal on lusikas?“ Teine vastab: „Eks sa ise koba!“ Ise tõmbab ruttu lahti ja läheb teiste juurde ringi. Kõik liiguvad ühelt kohalt teisele, ise püüdes võimalikult vagusi olla. Kui pimesikk kedagi kätte saab, siis see on pimesikk. Endine pimesikk seob nüüd sel silmad. Pimesiku mäng väljas.
Täisviide
ERA II 97, 75/7 (2) < Torma khk., Laius-Tähkvere v., Kaasiku k., Rätsepa t. – Helga Kaasan, Sadala algkooli õpilane, s. 1923 (1935)
Seda mängu saab mängida hulgakesi. Loetakse kuidagiviisi, kes jääb pimesikuks. Näiteks endel-tendeldades: „Entel-tentel trikatrei, sieben gen tu raamatei, astub (hast du) brot, vinger not, viira vaara, du bist tot.“ Kelle peale sõna „tot“ tuleb, on lahti, ja endel-tendeldakse edasi, et näha, kes pimesikuks jääb (selleks jääb see, kes lahti ei saa). Pimesikuks jääjal seotakse silmad rätikuga kinni ja kaks teist mängijat talutavad teda edasi-tagasi. Pimesikk küsima: „Kuhu te mind viite?“ Teised vastu, näiteks: „Laua äärde suppi sööma.“ Pimesikk: „Kust lusikat saab?“ Teised: „Otsi ise,“ ning lasevad sel silmapilgul ta kätest lahti. Pimesikk krapsab kohe enda ümber ringi, et kedagi (nn. „lusikat“) kätte saada. Teised mängijad plaksutavad käsi, et pimesikk neid paremini leiaks. Üks plaksutab pimesiku kõrval ning vaevalt saab pimesikk sealt krapsata, kui juba teine plaksutab seljataga. Kui pimesikk mõne plaksutaja lähedale on jõudnud, ei liiguta see oimugi ning teised õrritavad pimesikku, plaksutades küll seljataga, küll küljepeal ja igal pool, küll kordamööda. Kui pimesikk tahab kuskile seina või muu asja otsa joosta, hüüavad teised: „Tuli!“ Lõpuks, kui pimesikk mõne mängija kätte saab, jääb see pimesikuks ja mäng algab uuesti.
Täisviide
ERA II 100, 28/9 (15) < Tartu l. < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Rõika vabrik – H. Trees < Marie Trees, 46 a. (1935)
Mängisime koolis, kas ka kodus, seda ei mäleta. Pimesikul seoti salliga silmad, keerutati teda ringi ja ta pidi teised üles otsima ja käsikaudu ära tundma. Kes ära tunti, sai uueks sikuks.
Täisviide
EFA I 168, 39 (2) < Viru-Jaagupi khk., Vinni v., Võhu k. < Iisaku khk., Lõpe k. - Anu Soon, s. 1951 (2014).
Ühel mängijal seoti silmad kinni ja temast sai pimesikk. Seejärel hakati pimesikku talutama. Pimesikk küsis: "Kuhu sa mind viid?" Talutajad: "Sealauta!" Pimesikk: "Mis sinna?" Talutajad: "Putru sööma." Pimesikk: "Kus lusikas?" Talutajad: "Otsi ise!" Ja talutajad jooksid pimesikust kaugemale. Siis hakkas pimesikk teisi püüdma. Kelle esimesena kätte sai, oli uus pimesikk ja mäng kordus. Vahel pidi pimesikk ka püütu ära tundma ja kui ta seda tegi, sai püütust pimesikk, kui aga mitte, tuli uus mängija kinni püüda. Selle mängu õpetas meile mu ema, kes olevat seda mänginud oma lapsepõlves Gdovi oblastis Voskovo külas.
Täisviide
ERA, DK 126, 11/2 < Iisaku khk., Alliku k. < Iisaku khk., Uhe k. - Anne Nurgamaa, s 1955 (2014).
PIMESIKK
Liisusalmi abil leitakse esimene pimesikk, määratakse mänguala piirid. Märguande peale hakkab teisi seotud silmadega otsima. Kelle kätte saab, see on järgmine pimesikk.
Täisviide
EFA I 169, 143 < Võru linn < Venemaa, Petrograd – Anna Rinne, snd. 1913. a. (2013).
Ühel osavõtjal seotakse silmad kinni rätikuga, pööratakse kannal kaks korda ringi, teised [osa]võtjad liiguvad tema ümber ja plaksutavad vahetevahel. Kinniseotud silmadega mängija peab ühe neist tabama ja ära arvama tema nime, sellisel juhul läheb ära arvatud mängija "pimesikuks".
Mängivad nii suured kui väiksed lapsed, nii poisid kui ka tüdrukud. Mängualguse salmiga tehakse kindlaks, kes peab pimesikuks jääma. See laps, kes seda peab, seob endale salli või midagi säärast silmade ette. Üks mängijaist keerutab sikku ja küsib talt: "Putru tahad?" Sikk vastab: "Tahan, aga kust ma lusika saan?" Nüüd lükkab keerutaja sikule õige suured pöörded peale ja jookseb ise eemale. Sikk peab hakkama mängijaid püüdma. Kui ta kellegi kätte saab, peab ta ära arvama, kelle ta kätte sai. Kui arvab ära, jääb teine sikuks. Kui ei arva, peab ta ise uuesti sikuks jääma, kuni püüab kellegi kinni ja arvab ära, kelle ta kinni püüdis.
Me mängime ka pimesikku. See erineb natuke tavalisest pimesikust. Üks õpilane on pimesikk. Teised keerutavad teda. Mängijad jooksevad pimesikust kaugele eemale. Pimesikk hüüab: "Stopp!" Siis peavad mängijad seisma jääma. Pimesikk hakkab mööda saali ringi käima ja pimesi mängijaid taga ajama. Kui ta ühte mängijat puudutab, peab ta ära arvama, kes see on. Kui ta ära ei arva, siis peab ta veel pimesikk olema. Kui ta ära arvab, siis on see õpilane pimesikk, kelle pimesikk kätte sai.
Ühel mängijatest seotakse silmad kinni ja keerutatakse teda, siis peab ta hakkama teisi taga ajama (kõige parem on seda mängida kinnises ruumis, muidu peab palju otsima). Kui ta väga kaugel on, siis võib hõigata, et ta sinnapoole tuleks. Kui ta kellegi kätte saab, siis peab ta ära tundma, kes see on. Kui õigesti arvab, siis saab teine pimesikuks.
Pimesiku mängimiseks olid kindlad piirid. Silmi kinni ei seotud. Igaüks pidi neid ausalt kinni hoidma. Kui olid suuremad piirid, ütles pimesikk "stopp", et kõik seisma jääksid. Siis, kui ta mõne kätte sai, pidi pimesikk arvama, kes see on. Alles siis, kui ta õigesti arvas, läks teine pimesikuks.
Mängisime ka palju teisi igasuguseid mänge. Pimesikk - tehakse kindlaks mängupiirid. Keegi ei tohtinud ületada neid piire. Pimesikul pidid olema silmad kinni või rätik silmade ette seotud ja mingil ajal pidi "stopp" ütlema. Kõik pidid seisma jääma. Kui pimesikk saab kellegi kätte ja arvab õigesti ära, on järgmine pimesikk. [---]
Mängijaid võib olla ükskõik kui palju. Üks neist peab olema "pimesikk". Pimesikul seotakse silmad salliga kinni ja teda keerutatakse kõigepealt. Siis lähevad teised mängijad eemale. Pimesikk püüab nad kätte saada ja ta ei tohi läbi salli midagi piiluda. Kelle pimesikk kätte saab, hakkab ise pimesikuks. Mängivad samuti tavaliselt algklasside õpilased ja koolieelikud. See mäng on samuti tuntud üle Eesti.
Mängida võib tühjas ruumis. Lugemise teel määratakse "pimesikk". Siis seotakse pimesikul silmad kinni ja keerutatakse 3 korda ringi. Mängijad jooksevad laiali. Pimesikk alustab käsikaudu teiste püüdmist. Kui ta mõne eseme vastu läheb, hüüavad teised: "Tuli!" Püütu saab uueks pimesikuks.
Üheski mängus ei tohi üksteisele tahtlikult haiget teha. Pimesikus ei tohi piiluda, üks peab teisi kinni nabima ja ära tundma, endal on tal silmad suletud.
Kui Elvas hakkas muusikakool tegutsema ühes majas, siis jäin tihtipeale ootama mõnda kaaslast, kellega koos koju minna, ja siis sai mõnikord kaaslasi oodatud koolimaja kinnipanekuni. Siis tavaliselt ka mängisime. Kuna aga lärmi teha ei tohtinud, siis mängisime tavaliselt "Pimesikku". See oli tore mäng, sest nii mõnigi kord oli oht, et mängu sattub mõni erialatundi tulev või tunnist lahkuv õpetaja. Kartsime hullupööra, kui direktorit nägime-kuulsime. Samas aga "mängis" meiega kaasa näiteks õpetaja Olev Vestmann, kes siis mõned sammud pimesiku ees tagasi astus või näiliselt kohmakalt mööda püüdis minna. Nautisime alati seda hetke, kui Pimesikk õpetaja ära tundmiseks tema juusteni jõudis ja aru sai, et see oli õpetaja. Olev Vestmann ei kurjustanud kunagi ja ta meeldis meile väga, igatahes tema autoriteet küll seeläbi allapoole ei kukkunud.
Täisviide
ERA, DK 109, 3 (2.2) < Elva linn – Liina Tamm, snd. 1961. a. (2013).
Pimesikku mängitakse nõnda. Moodustatakse ring. Üks laps läheb ringi sisse ja loeb: „Eebul peebul pitsem patsem puh.“ Ehk: „Pai papa pane paadile punased purjed peale. Pane paadi põhja paar pudelit piima, sõidame Piiritale, Piirital pistame piima pintsli.“ Kelle peale „pintsli“ langeb, see saab lahti. Kui kõik on loetud, aga kaks last jääb, siis loetakse, kes neist kahest jääb sikuks. Kui teise peale „pintsli“ langeb, see saab lahti, aga teine jääb „sikuks“. Lapsi võib olla ükskõik kui palju. Kes sikuks jäi, sellel üks laps seob rätikuga silmad kinni, ja pimesikk küsib: „Kus te viite mu?“ Nemad vastavad: „Sealauta viime.“ Sikk küsib: „Mis sinna?“ – „Putru sööma.“ Sikk küsib: „Kus on lusikas?“ – „Koba ise.“ Siis lasevad ruttu siku käest lahti, et sikk kätte ei saa. Siis hakkab sikk pimedast peast lapsi püüdma. Kui sikk mõne asja otsa läheb, siis lapsed ütlevad „tuli“ (kas tooli ehk laua otsa, siis öeldakse). Aga peitu ei tohi minna, sest sikk ei tea siis kobada. Kui sikk mõne lapse kätte saab, siis sikk peab selle nime ütlema. Näiteks ütleb: „Helmi.“ Aga kui pole õige (on teine nimi), siis jääb uuesti sikuks. Kui ütleb õige nime, siis saab lahti ja sikuks jääb teine.
Täisviide
ERA II 97, 147/9 (3) < Torma khk., Laius-Tähkvere v., Mardi t. – Meida Stamm, Sadala algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Ühel mängijal on silmad kinni seotud, ta on pimesikk. Kaks last võtavad ta käest kinni ja hakkavad teda keerutama. Pimesikk küsib: „Kus te viite mind?“ Teised vastavad: „Sealauta.“ Pimesikk küsib: „Miks sinna?“ Teised vastavad: „Pudru-piima sööma!“ Pimesikk küsib: „Kus kulp on?“ Teised vastavad: „Kobla ise!“ Nüüd lasevad lapsed ta käest lahti ja pimesikk hakkab lapsi taga ajama. Kui ta saab ühe kätte, peab ta ütlema selle nime. Kui ütleb valesti, jääb ta uuesti sisse. Kui ütleb õigesti, saab ta vabaks ja teine hakkab uuesti teisi edasi püüdma. Nii kestab see mäng edasi.
Täisviide
ERA II 89, 391/2 (4) < Järva-Jaani khk., Võhmuta v., Võhmuta as., Sepa t. – Ilse Nääga, Võhmuta algkooli õpilane, s. 1919 (1935)
Pimesikumängu mängiti toas. See käis nii: ühel seoti silmad kinni, mängujuht viis ta kättpidi toa keskele.
Pimesikk küsis:
– Kus sa mind viid?
– Sealauta.
– Mis sinna?
– Pudru ja piima sööma.
– Kus lusikas?
– Otsi ise!
Siis hakkas pimesikk otsima ja püüdma.
Täisviide
EFA I 170, 7/8 < Keila < Türi - Tiit Birkan, snd. 1938. a. (2013).
Mäng on sarnane, et ühel seotakse silmad kinni, teised on tema ümber ja laulavad: „Pime sikk (sokk), nüüd õtsi sa oma lammas ülesse.“ Ehk: „Pime kukk, nüüd õtsi sa oma kana ülesse.“ See, kellel silmad seotud, püüab teisi kinni, teised aga peavad hoidma, et tema kätte ei juhtu. Keda „pime kukk“ kätte saab, sellel seotakse silmad kinni ja tema hakkab omakorda pimesiku (-kuke) osa mängima ja endine peaseb sellest ametist lahti. Mängitud 20–30 aastat tagasi.
Täisviide
ERA II 107, 467 (3) < Torma khk., Avinurme v. – Mihkel Sild (1936)