Tegelaste arv pole kindel. Mängijad istuvad ringis ja üks neist paneb istujaile nimed, näiteks: juut, proua, poiss, koer, hobune, vanker, piits, leierkast, ahv, õnneandja linnuke. Kui koosolijaid rohkem, siis võib nendele igasuguseid teisi nimesid panna selle kohta, mis juudil kaasas.
Mängu sisu on järgmine.
Üks mängijaist jutustab juudi teekonnast Jeruusalemma. Sääl võib olla igasuguseid äpardusi teel, näiteks vanker läheb katki, ööbimine laagris, ahvi tantsitamine jt. (mida ladusamini jutustatakse, seda lõbusam mäng). Iga kord, kui see nimi, mis mängijale pandud, öeldakse, tõuseb see püsti ja keerab kohapääl ringi. Kui aga see lause öeldakse: „Kuidas juut Jeruusalemma sõidab.“, siis tõusevad kõik püsti ja keeravad ringi.
Täisviide
ERA II 87, 337/8 (1) < Lüganuse khk., Püssi v., Varja k. – Helge Teetlaus, Amanda Teetlaus, Marie Normak (1935)
Üks juut hakkas reisima Jeruusalemma, võttis kaasa naise, lapsed ja varanduse. Iga mängija saab nime. Mängijad istuvad ringis. Juut jutustab ja kui nimetab kellegi nime, tõuseb see püsti ja teeb ringi. Kui nimetab „Jeruusalemm“, siis kõik tõusevad püsti ja liiguvad kiiresti näidatud suunas kas paremale või vasemale. Kui sõit seisma jääb, peab istuma. Kes püsti jäi, on juut.
Täisviide
ERA II 88, 105 (3) < Viru-Nigula khk., Kalvi v. – Robert Rosenberg < Miili Kiissa (1935)
Tark läheb Jeruusalemma Jeesust vaatama. Istutakse ümberringi. Pannakse igale inimesele oma nimi: „look“, „hobune“, „leib“ jne. Kui tark ütleb, et hakkab Jeruusalemma minema ja ütleb, mis asja ta kaasa võtab, siis peab see inimene, kellel see nimi on, püsti tõusma ja ümber keerama. Kui ei tõuse, annab panti. Kui tark midagi kaasa ei võta, peavad kõik ümber keerama. Kui ei keera, annavad panti.
Täisviide
ERA II 88, 829 (9) < Väike-Maarja khk., Vao v., Vorsti k. – Endel Kiilman, s. 1920 (1935)
Üks mängija on ilma istekohata. See paneb nüüd igale mängijale ise nime. Ja hakkab ise jutustama juttu, kus kõik need asjad sees on. Iga kord, kui jutustaja nimetab mõnele mängijale pandud nime, peab see mängija üles tõusma ja kolm korda ringi keerama.
Ei tee see mängija seda mitte, siis peab ta panti andma.
Jutustaja jutustab ikka edasi. Kui ta aga ütleb „Jeruusalemm paistab“, siis peavad kõik kohad vahetama ja see, kes ilma kohata jäi, peab uue loo jutustama.
Täisviide
ERA II 90, 283 (28) < Türi khk. – Felix Org, Paide keskkooli õpilane (1935)
Kõik mängijad istuvad ja üks paneb igale istujale nime, näiteks „reha“, „raamat“ jne. Ja kui nimed on pandud, hakkab ta jutustama: „Kord läks üks inimene Jeruusalemma ja tal oli käes raamat.“ Kui see jutustaja Jeruusalemma nimetab, siis peavad kõik püsti tõusma, ja kes ei tõuse, selle käest võetakse panti. Ja kelle nimi on „reha“ ja see jutustaja nimetab seda jutu keskel, siis peab see „reha“-nimeline mängija püsti tõusma. Ja kui tema ei tõuse, peab panti andma. Kui jutt on otsas, hakkavad need lunastama, kellelt panti võeti.
Täisviide
ERA II 91, 104 (6) < Jõelähtme khk. ja v., Ihasalu k., Prii t. – Leonoore Vaher, Neeme algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Mängijad, poisid ja tüdrukud asetsevad kuskil ruumis, ka väljas, kõik istuvad peale ühe. Kõigile mänguosalistele on pandud nimed, näiteks „hobune“, „vanker“, „kabjaraud“, „müts“, „kodar“ jne. Kõik need esemed moodustavad mänguosaliste nimed, mis on seoses Jeruusalemma sõiduga.
On nimed pandud, tuleb üks keskele ja hakkab jutustama Jeruusalemma sõidust. Ühes jutustamisega nimetab ta neid nimesid, mida ta on pannud mänguosalistele. Mänguosalised peavad kuulama, mida üks jutustab. Kui ta ütleb kellegi mänguosalise nime, mida ta on ise pannud, peab see mänguosaline püsti tõusma ja end ringi keerama (terve ringi: 360°). Kes ei pane tähele ja ei tee seda, peab ise minema ringi keskele jutustama. Kui jutustaja nimetab Jeruusalemma, peavad kõik mänguosalised üles tõusma ja ringi keerama.
Seda mängu on mängitud aastat 20 tagasi ja enne seda, praegu seda mängu ei esine.
Täisviide
ERA II 104, 327 (48) < Tallinn < Hageri khk., Saku v. – Jaan Võmma < Linda Hoidorf, s. 1912 (1935)
Mängijad istuvad ringis. Üks mängijaist on keset ringi ja paneb igale mängijale nimeks riista nime, mis sõiduks tarvis läheb. Nagu: vanker, look, hobune, piits, aisad, leivakott ja ohjad. Nüüd seisavad kõik paigal, aga kui ringisolija ütleb: „Nüüd sõidame Jeruusalemma!“, siis peab iga mängija korra ümber pöörama. Kes ei pööra, see annab panti. Aga kui ringi sees olija ütleb: „Leivakott on kadunud,“ siis peab leivakott korra ümber pöörama. Kui nimetab ta aga kellegi teise nime, siis peab see ümber pöörama. Kui ei pööra, peab panti andma. Nüüd ütleb seesolija: „Sõidame Jeruusalemma!“, siis peavad kõik ümber pöörama. Kui ei pööra, peab ka panti andma. Kui ta aga ütleb: „Jerusalemm põleb!“, siis peavad kõik kohti vahetama. Kui keegi ei vaheta kohta, siis on tal pandiandmine käsil. Selle aja sees peab ka ringi sees olija kohta otsima endale. Kui ta koha saab, on tema jutustamisest lahti ja hakkab teine pihta, kes ilma kohata jäi. Kui on juba mängijad tüdinenud ja pante küllalt, siis hakatakse pante lunastama.
Täisviide
ERA II 104, 388/91 (9) < Jüri khk., Rae v., Seli k., Seli t. – Hilda Birk, Rae algkooli õpilane < Johanna Promann (1935)
Mängijad istuvad pingi peal, üks jääb kesk põrandat. See paneb igaühele nimed. Kui selle nime öeldakse, mis sinul on, siis pead keerutama ringi. Kõige viimaseks öeldakse „Jeruusalemm põleb“, siis vahetatakse kohad. Kes üle jääb, see peab nimed panema ja jutustama.
Täisviide
ERA II 105, 263 (38) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Vidruka as., Uusi t. – Anette Uus, Palivere algkooli õpilane, 14 a. (1935)
Mängijad istuvad reas pinkidel, arvult 10–15. Üks neist, Jeruusalemma-sõitja, määrab neile mõne asja nime, näiteks: „piits“, „vanker“, „look“, „kauss“, „kapsapää“ jne. Kui Jeruusalemma-sõitja nimetab mõne nime, siis peab see ringi pöörama, ja kui ta ütleb „Jeruusalemma“, siis keerutavad kõik. Kui ta ütleb: „Jeerusalemm põleb!“, siis vahetavad kõik kohad ära ja kes ilma kohata jääb, see on Jerussalemma-sõitja. Seda mängu mängitakse enamasti toas.
Täisviide
ERA II 96, 299/300 (1) < Paistu khk., Loodi v., Mõõnaste k., Rätsepa t. – Maria Sudajev, Õisu algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Tegelased on vana juut, hobune, vanker, piits, tee ja Jerusalemm. Üks on jutustaja, kes seletab, kuidas vana juut läks reisima Jerusalemma. Kui jutustaja nimetab „juut“, keerab ta kaks korda ümber, aga kui „vana juut“, siis keerab ta kolm korda, teised tegelased aga üks kord. Ja kui juut hüüab „Jeruusalemm põleb!“, siis peavad kõik endale istmekoha otsima, ja kes ilma jääb, peab uueks jutustajaks olema.
Täisviide
ERA II 103, 207 (1) < Setu, Meremäe v., Lutja k. – Marta Uggur, Puista algkooli õpilane < emalt (1935)
Tehakse ring. Pannakse igaleühele linna nimi ja siis keegi jääb ringi sisse. See räägib mõnest linnast, mis sääl tehakse või midagi teist. Missugust linna ta nimetab, siis see peab ühe korra ümber keerutama. Kes ei keeruta, see annab pandi. Ja kui ta ütleb, et Jeruusalemm põleb, siis vahetatakse kohti. Kes kohata jääb, see läheb jälle ringi sisse ja hakkab sääl linnadest rääkima.
Täisviide
ERA II 103, 611 (1) < Setu, Petseri v., Lazarevo k. – Anna Kitsemägi, Lazarevo algkooli õpilane, 14 a. (1935)
Mängitakse toas, nii poisid kui plikad. Enam ei esine. Mängijad asuvad sõõri. Üks istub keskele, enne aga paneb ta kõigile nimed. Koduloomadest näiteks „koer“, „kass“, „kana“ jne. Siis istub ta keskele ja hakkab kõnelema, tarvitades lauses neid nimesid, mis ta mängijatele pani. Seepeale, kui keegi kuuleb, et tema nimest jutt oli, peab tulema kohe kõneleja juure, jääb ta aga hiljaks, peab andma panti. Üks lause näiteks: „Teel külla tungis mulle suur koer kallale.“ Seepeale peab siis see mängija, kellele oli nimeks „koer“, kõneleja juurde jooksma. Kui aga ei jookse, annab panti ja siis kisendatakse: „Jeruusalemm põleb!“
Täisviide
ERA II 87, 24/5 (11) < Narva l. – Elli Sula < Hilda Raspel, s. 1919 (1935)