See, kelle pant on, läheb ära, ja teised panevad neli asja lauale ja hüüavad ta tagasi. Siis ta peab kordamööda otsast peale kõik asjad läbi katsuma. Keegi teeb ühe asja peal konni häält ja puutuja võtab ehmatuse tõttu käe ära.
Täisviide
ERA II 92, 362/3 (34) < Hanila khk., Massu v., Kõera k., Kupja t. – Hilda Kuil, Mõisaküla algkooli õpilane < Miina Meltser, s. 1875 (1935)
Mängijateks kaks last. Esimene asetab oma sõrmed nii, nagu joonisel näha. Siis pistab teine ühe oma sõrme sinna sisse ja esimene ei lase seda nii kergesti lahti, vaid pigistab seda tugevasti.
Täisviide
ERA II 92, 289 (28) < Hanila khk., Massu v., Kuke k. – Linda Uusküla, Mõisaküla algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Olemasolemata asjade toomist on vanemal ajal olnud. Sellega narriti uusi teenijaid, kes kaugemalt tulnud ja kellel kohalikkude asjade nimed alles teadmata. Pärast siis naerdi selle üle. Neid nalju tehti väga ammu, mu isa mäletab oma noorestpõlvest, kui Pühatu mõisa tulnud uus karjatüdruk kuskilt kaugelt. Kubjas saatnud teda sauna juurest suitsusõela tooma. Ka aprilliks on mõnes kohas niisuguseid asju saadetud tooma. Tooja, kes targem, saab juba tee peal aru ja tuleb tagasi, aga kodus naerdakse ikkagi, et ta narrimist oli uskunud.
Täisviide
ERA II 92, 74 (54) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. – Emilie Poom (1935)
Mängijad istuvad toolidel ringis, üks joonistab kepiga kuu põrandale ringi keskel ja laseb teist järel joonistada. Kui ei tee kepi liigutusi täpselt järele, siis pole õigesti joonistanud. Teadmatud vaatavad küll hoolega, kuidas ees tehakse, ja katsuvad sedasama moodi järele joonistada, aga ikka öeldakse: „Pole õige!“ Eeljoonistaja istub toolil nii, et joonistuse ajal tooli tagumised jalad maast ülestõusnult seisavad ja joonistuse lõppedes laseb seljakile toolile, et toolijalad jälle maha lähevad. Neid liigutusi peab teine kõik järele tegema, siis on õigesti tehtud.
Täisviide
ERA II 92, 44/5 (77) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. – Emilie Poom (1935)
Üks võtab suure rätiku või teki ümber ja hoiab peegli selle hõlma all. Küsib teistelt: „Kas tahate metselajaid näha?“ Kes näha tahab, ütleb selle elaja nime, keda näha tahab. Näitaja kutsub vaatama ja näitab peeglit, nii et vaataja oma nägu näeb. Kellele mäng võõras, küsib ikka hirmsamaid elajaid, mõnikord ka niisugust, keda polegi – siis on aga ka nalja ja naeru rohkem.
Täisviide
ERA II 92, 23 (23) < Märjamaa khk. – Emilie Poom (1935)
Võetakse kaks tassi, need täidetakse veega. Ühel tassil määritakse põhi alt tahmaga ära. Nüüd võetakse tassid, ahvitegija saab määritud põhjaga tassi. Kõik, mis teine ees teeb, peab „ahv“ järgi tegema. Teine võtab sõrmega tassi alt, kastab tassi ja teeb näole kõiksugu vigureid. Lõpuks tõuseb teine ruttu üles ja istub jälle. Niiviisi tehakse mitu korda. Kui ollakse parasjagu püsti, tõmbab inimene, kes on ahvi seljataga, tooli ära. Istutakse jällegi maha, kuid ahv istub ja istub põrandale. Nüüd tuuakse peegel ja näidatakse maasistujale ahvi.
Täisviide
ERA II 104, 459 (8) < Jüri khk., Rae v., Vaskjala k., Otsa t. – Helga Radik, Rae algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Seda mängu mängitakse hulgakesi. Üks mängija ütleb: „Mina läksin metsa.“
Kõik teised ütlevad: „Mina ka.“
Esimene mängija: „Raiusin puu maha.“
Teised ütlevad: „Mina ka.“
Esimene mängija ütleb: „Tegin küna.“ (molli)
Teised kõik: „Mina ka.“
Esimene mängija: „Kallasin solgi sisse.“
Teised kõik: „Mina ka.“
Esimene mängija: „Siga sõi solgi ära.“
Nüüd peab olema ettevaatlik. Kui ütelda „mina ka“, siis langevad teised mängijad sisse.
Esimene mängija ütles: „Siga sõi ära solgi.“
Kuid teised peavad ütlema: „Meie ei söönud.“
Kui ütlevad „mina ka“, siis sõid sigadega ühes solgi ära.
Täisviide
ERA II 104, 419/20 (1) < Jüri khk., Rae v., Vaida k., Sillaotsa t. – Helmut Rekk, Rae algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Mängijaid võib olla neli või viis. Ühel mängijatest on kepp käes. Kõik mängijad istuvad ringis. Üks mängija võtab kepi ja joonistab, öeldes: „Kuu on ümmargune. Nina, silmad ja suu.“ Kui kuu on valmis, annab ta kepi teisele mängijale kuu joonistamiseks. Esimene joonistaja otsustab, kas kuu on õigesti joonistatud.
Mängu saladus pole see, et kuu saaks ümmarguselt joonistatud, vaid see, kuidas joonistaja sääljuures seisab, kas püsti, põlvili, küürakil või istudes.
Seda mängu mängitakse siis, kui muist on selles mängus oskamatud.
Täisviide
ERA II 90, 327 (8) < Türi khk., Kirna v. – Paula Kaarmann, Kirna algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Härja jootmisel paneb üks inimene sõrmed risti. Kui sõrmed on risti pandud, ütleb ta teisele: „Lase härg jooma.“ Kui teine paneb sõrme risti sisse, siis näpistab esimene tema sõrme alt.
Täisviide
ERA II 89, 638/9 (96a) < Koeru khk., Väinjärve v., Tudre k., Uuetoa t. – Leida Käbi, Tudre algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Kui hakatakse pussnuga tegema, siis võetakse teisel juuksed pihku, sasitakse edasi-tagasi ja tehakse: „Ss, ss.“ Pärast hoitakse teise käega kinni ning ühe käega loetakse peale.
Täisviide
ERA II 89, 638 (96) < Koeru khk., Väinjärve v., Tudre k., Uuetoa t. – Leida Käbi, Tudre algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Mängijad seisavad ringi. Üks on ringi keskel ja nimetab lindude nimesid, ise tõstab ta iga nime juures käed üles. Teised tõstavad kõik tema järele. Ütleb ta aga looma nime ja tõstab käed üles, siis kes aga ringis käed üles tõstab, peab panti andma ja mängust välja minema. Kui mäng läbi, tuleb pandid välja lunastada. Sääljuures öeldakse: „Mine tantsi pea peal, siis saad oma pandi kätte.“ Kui pandiandja teab, mis see lause tähendab, läheb ta keset põrandat, otsib naelapea üles ja tantsib selle pääl. Kes aga seda ei tea, ei saa seekord oma panti kätte.
Täisviide
ERA II 89, 351 (5) < Ambla khk., Albu v., Lehtmetsa k., Oru t. – Aleksander Volodin, Risti algkooli õpilane < Maria Turgan (1935)
Mängijad seisavad ringis. Üks on ringi sees. Sellele seotakse vile salaja selja külge ning teised vilistavad seda. Seesolija mõtleb, et vile on kellegi ringisolijate käes ja mõtleb ikka, et vile on selle käes, kes vilistas. Kui ta pärast vile kätte saab, siis läheb sisse jälle keegi teine, kes seda mängu ei oska.
Täisviide
ERA II 104, 59/60 (10) < Simuna khk., Venevere v., Savilõpe k., Sepa t. – Valve Bernthal, s. 1923 (1935)
Selleks tehti talvel sinna, kus oli sügav lumehang, auk. Augu peale pandi peened puud risti ja puie peale õhukene kord õlgi, õlgede peale jällegi õhukene kord lund.
Neid aukusid oli neli kuni viis. Paar-kolm last olid „hundid“, need jooksid seal aukude vahel. Sinna aukude vahele oli pandud mingisugust sööki, mis hundid ligi meelitas. Korraga tulid teised lapsed peidukohast ära igavese kisaga. Hundid panid jooksu, et saavad eest ära, kuid seda ei vaadanud keegi, kus auk oli ja nemad ei saanud aru, et auk on, kukkusid sisse ja võeti kinni .
Niikaua mängiti, kui kõik hundid kinni.
Täisviide
ERA II 87, 481 (51) < Lüganuse khk., Püssi v., Kestla-Ahu k. – Mihkel Tapner, Kestla? kooli õpilane < Mihkel Tapner, s 1922 (1935)
Mängijad seisavad ringi. Käest kätte käib kepp, millega iga mängija maalib kuu ja sealjuures ütleb:
„Maalin, maalin kuu,
nina, silmad suu.“
Enne kepi edasiandmist peab ta selle veel paremasse kätte panema ja kes seda ei tee, see maalis kuud valesti. Seda mängitakse senikaua, kui kõik selle viguri on kätte saanud, kuidas tuleb kuud maalida – sest mängu alguses ei öelda, et kepp tuleb enne äraandmist paremasse kätte panna.
Täisviide
ERA II 87, 296/7 (15) < Väike-Maarja khk., Porkuni v., Kadila k., Lallu t. – Hella Ots, s. 1915, Jõhvi ühisgümnaasiumi IV kl. (1935)
Välismäng poistele.
Heinaajal, kui hakati kuhja tegema, kästi kellelgi külast tuua „kuhja sirkelt“. Tooja pidi olema muidugi see, kes seda asja ei teadnud.
Minnes siis naabrilt kuhja sirklit küsima, anti küsijale kätte mõni vana känd, latt või midagi selletaolist rasket asja. Vahel aga juhatati teda veel kaugemale, edasi teise tallu. Ja kui ta siis tagasi tuli selle „sirkliga“ heinaliste juurde, oli nalja muidugi palju.
Täisviide
ERA II 87, 68/9 (30) < Narva l. – Elli Sula, s. 1918 (1935)
Kui kästakse pandilunastajal otsida, kus on elektrinupp, siis peab ta laua peale asetatud asjadest otsima, kus on elekter. Enne märgitakse üks asi sala ära, et kui ta nüüd kõike puutub, siis selle asja peale kätt pannes hakkame korraga kisendama. See aga võib ehmatada, nagu olekski elekter selles asjas, ta tõmbab ruttu käe tagasi.
Täisviide
ERA II 87, 64/5 (26) < Narva l. – Elli Sula, s. 1918 (1935)
Lapsed seisavad tihedas ringis. Ühel on silmad kinni seotud ja seisab kesk ringi. Siis võetakse vile, millel on nöör otsas ja kinnitatakse see sala tema selja taha kinni. Öeldakse siis: „Hakka vilet otsima!“ Nüüd muidugi senikaua, kui ta teiste käsi kobab, mõni jälle vilistab vilet, mis on tema oma selja küljes. Pimesikk siis jookseb kuuldud hääle suunas, oma selja taha. Niipea, kui ta ümber pöörab ja sealt otsima hakkab, kuspool vile kõlas, vilistab jällegi keegi tema seljas olevast vilest. See tekitab siis palju naeru, kuni ta viimaks ise taipab, kus vile on.
Täisviide
ERA II 87, 42/3 (35) < Narva l. – Elli Sula < Albert Moosel, s. 1885 (1935)