Poiste ja plikade mäng toas.
Mängijad asetavad kesk tuba ühe lina nöörile rippuma, kuni põrandani. Ühele poole äärde pannakse tuli ja „varjud“, teisele poole jäävad arvajad. Nüüd paar mängijaist võtavad naljakad poosid ja lähevad mööda lina serva edasi. Teisel pool olijad aga peavad arvama, kes neist mängijaist oli seal parajasti käimas. Vahel on seda õige raske välja arvata, kui mängija hästi oma kuju muuta oskab.
Täisviide
ERA II 87, 27 (14) < Narva l. – Elli Sula < Hilda Raspel, s. 1919 (1935)
Plikade ja poiste mäng, toas.
Mängijad asuvad reas ehk sõõris. Üks on nende keskel ja ütleb: „Mina ütlen, tõstke käed.“ Selle peale peavad kõik käed üles tõstma. Ta võib ka midagi muud kästa teha. Kui ta aga ainult käsib ja ei ütle „mina ütlen“ käsu ette, siis peavad kõik olema paigal. Kui aga keskelolija ruttu ütleb, siis võivad mängijad eksida, mispeale peavad nad siis panti andma.
Täisviide
ERA II 87, 28 (15) < Narva l. – Elli Sula < Hilda Raspel, s. 1919 (1935)
Lapsed seisavad tihedas ringis. Ühel on silmad kinni seotud ja seisab kesk ringi. Siis võetakse vile, millel on nöör otsas ja kinnitatakse see sala tema selja taha kinni. Öeldakse siis: „Hakka vilet otsima!“ Nüüd muidugi senikaua, kui ta teiste käsi kobab, mõni jälle vilistab vilet, mis on tema oma selja küljes. Pimesikk siis jookseb kuuldud hääle suunas, oma selja taha. Niipea, kui ta ümber pöörab ja sealt otsima hakkab, kuspool vile kõlas, vilistab jällegi keegi tema seljas olevast vilest. See tekitab siis palju naeru, kuni ta viimaks ise taipab, kus vile on.
Täisviide
ERA II 87, 42/3 (35) < Narva l. – Elli Sula < Albert Moosel, s. 1885 (1935)
Üks mängijaist läheb ukse taha. Teised aga peavad arvama ühe sõna, millel on kaks tähendust; näiteks „leht“ võib ju olla puuleht, raamatuleht ja ajaleht. Nüüd igaüks võtab endale sõna „leht“, muidugi kõik erinevas tähenduses.
Nüüd kutsutakse mängija sisse, mispeale teised hakkavad rääkima oma määratud tähendusest. Nüüd peab arvaja arvama, millest on juttu, mis sõna see on. Kui ta ei saa seda sõna kätte, peab andma panti.
Mitmemõttelisi sõnu on palju.
Täisviide
ERA II 87, 52/3 (10) < Narva l. – Elli Sula, s. 1918 (1935)
Mängijate arv pole siin tähtis, samuti võivad mängijateks olla nii vanad kui noored. Üks mängijatest luuletab omast peast ühe jutu, kus algavad kõik nimisõnad a-tähega. Kui jutustaja juhtub eksima ja ütleb nimisõna, mis algab mõne muu tähega, siis annab pandi. Ja jutustamise kord läheb järgmise mängija kätte. Järgmine hakkab jutustama juttu, kus algavad kõik nimisõnad „e“-tähega, näiteks: „Eedi läks eesliga jalutama“ jne.
Luuletades ühe väikese jutu, jutustavad kõik mängijad tähestiku järjekorras, kui eelmine jutustaja on eksinud.
Täisviide
ERA II 87, 81 (1) < Narva l. – Nora Hindrikson, s. 1920 (1935)
Mängitakse toas.
Mängijaiks on vanad kui ka noored. Mängijad istuvad reas või sõõris. Reasistuv äärmine mängija ütleb arvu number 1. Nii ütleb iga mängija järjekorras ühe arvu, näiteks 1, 2, 3, 4, 5, 6 jne. Kui kõik on juba öelnud kord ühe arvu, siis läheb järg jälle esimese kätte. Nii kestab see mäng edasi kuni seitsmekümne seitsmeni. Sealjuures tuleb silmas pidada, et see mängija, kellele satub arv, mis lõppeb või mis algab seitsmega, peab ütlema „prrr“. Juhul aga, kui öeldakse selle arvu arvsõnadega, siis antakse panti. Sealjuures tuleb seda mängu ruttu mängida. Kes aga natuke viivitab, annab ka pandi. Seitsmekümne seitsmenda juures tuleb aga öelda „prrrkümmendprrr“.
Täisviide
ERA II 87, 83/4 (5) < Narva l. – Nora Hindrikson, s. 1920 (1935)
Mängijad seisavad ringi. Käest kätte käib kepp, millega iga mängija maalib kuu ja sealjuures ütleb:
„Maalin, maalin kuu,
nina, silmad suu.“
Enne kepi edasiandmist peab ta selle veel paremasse kätte panema ja kes seda ei tee, see maalis kuud valesti. Seda mängitakse senikaua, kui kõik selle viguri on kätte saanud, kuidas tuleb kuud maalida – sest mängu alguses ei öelda, et kepp tuleb enne äraandmist paremasse kätte panna.
Täisviide
ERA II 87, 296/7 (15) < Väike-Maarja khk., Porkuni v., Kadila k., Lallu t. – Hella Ots, s. 1915, Jõhvi ühisgümnaasiumi IV kl. (1935)
Mängijate arv pole tähtis. Üks mängijaist läheb teise ruumi. Teised panevad sel ajal tuttava laulu sõnad. Laulusõnad pannakse istujate järjekorras. Kui laulusõnad pandud, siis kutsutakse äraolija tagasi, kes laulusõnade järjekorras küsib teistelt midagi, näiteks: „On täna ilus ilm?“ Kelle käest ta küsib, see peab sellele küsimusele vastama, nii et see sõna on sääl sees, mis talle pandi. Kelle käest ta laulu kätte saab, see läheb teise ruumi, kuna sel ajal pannakse jällegi uue laulu sõnad.
Täisviide
ERA II 87, 338/9 (3) < Lüganuse khk., Püssi v., Varja k. – Helge Teetlaus, Amanda Teetlaus, Marie Normak (1935)
Lapsi võib olla ükskõik kui palju. Istuvad kõik ringis, üks seisab keskel, käärid käivad ühe käest teise. Istuja annab käärid teise kätte, nii et keskel püstiseisja ei näe, ja küsib püstiseisja käest järgmise sõna: „Kas otse või risti?“ See ei tähenda mitte üldse kääride kohta, vaid seda, kuidas kellelgi istumise ajal on jalad. Kui on jalad teine teise peal ristakuti, see tähendab: on „risti“. Aga kui püstiseisja ütleb, et „otse“, jääb edasi, kuni saab koha ja hakkab teine püsti seisma.
Täisviide
ERA II 87, 459 (15) < Lüganuse khk., Püssi v., Kestla-Ahu k. – Mihkel Tapner, Kestla? kooli õpilane < Mihkel Tapner, s 1922 (1935)
Mängijaid on kaks. Need otsivad endale 10 kivikest ja asetavad ringi. Nüüd peab üks silmad. Teine võtab tema ringist kivikese ja paneb oma ringi. Nüüd avab teine silmad ja hakkab võõrast ringist kivikest otsima. Ta võib näidata kolm korda: kui ta siis kätte ei saa, paneb teine mees selle keskele. Kui ta aga kätte sai, asetab ta selle oma ringi. Nüüd peab teine silmad, jne. Kellel ringis enam ühtegi kivi ei ole, on kaotanud.
Täisviide
ERA II 87, 707 (47) < Haljala khk., Varangu v., Eisma k. – Erich Kranfeldt, s. 1923 (1935)
Selle mängu mängimiseks on vaja vähemalt kaheksa osavõtjat, võib aga ka rohkem olla.
Mängijad istuvad ringis toolidel ja valivad endi hulgast kaks mängujuhti. Üks neist on laadaline, teine laadateel vastutulnud tuttav. Laadaline paneb kõigile osavõtjaile asjade nimed, milliseid ta laadateel või laadal näeb või kuidagi nendega seotud on. Näiteks: hobune, laadasai, vankriratas, karjakrants, naabrineiu või -peiu, keda ta laadal loodab kohata.
Laadaline ja tuttav seisavad ringi keskel ja ajavad juttu. Tuttav pärib üht ja teist ja laadaline peab vastates tarvitama neid sõnu, millega ta osavõtjaid ristis. Kui ta mõne osavõtja nimeks pandud sõna nimetab, peab see toolilt tõusma ja jooksma ringi ümber mängijate, kuni oma toolini jõuab. Ei tohi aga siis joosta, kui teda nimetab laadateel kohatud tuttav. Kes nime nimetamisel toolile istuma jääb või valel ajal jookseb, peab panti andma.
Täisviide
ERA II 88, 475 (1) < Väike-Maarja khk., Porkuni v., Nurmetu k. < Rakvere khk. ja v., Tamna k., Kadarpiku t. – Agnes Niit < Eliisa Kruusberg, s. 1885 (1935)
Mängijad seisavad ringis. Üks on ringi sees. Sellele seotakse vile salaja selja külge ning teised vilistavad seda. Seesolija mõtleb, et vile on kellegi ringisolijate käes ja mõtleb ikka, et vile on selle käes, kes vilistas. Kui ta pärast vile kätte saab, siis läheb sisse jälle keegi teine, kes seda mängu ei oska.
Täisviide
ERA II 104, 59/60 (10) < Simuna khk., Venevere v., Savilõpe k., Sepa t. – Valve Bernthal, s. 1923 (1935)
Seda mängu mängitakse toas, istudes. Mängijate arv pole kindel, kuid mida rohkem, seda huvitavam. Üks mängija läheb teiste hulgast ära välja. Teised mängijad võtavad ühe laulu, näiteks „Kui Kungla rahvas...“ ja nüüd antakse igale mängijale üks silp, ja nii järgimööda, näiteks: 1. kui, 2. kung-, 3. -la jne. Nüüd võetakse üks teine lauluviis, näiteks: „Metsa läksid sa...“ ja hakatakse laulma; igaüks kogu aeg öeldes ainult temale antud silpi ja ajades viisijoru. Nüüd kutsutakse väljasolija sisse ja see hakkab käima ühe mängija juurest teise juurde, kuulates, mis silpi nad ajavad, ning selle järele peab ära arvama, mis laulu sõnad on võetud. Kui arvab õigesti ära, läheb see välja, kelle juures ta aru sai, mis laul oli võetud. Mängitakse niikaua kui soovitakse.
Praegusel ajal tarvitatav laulumäng.
Täisviide
ERA II 89, 165/6 (98) < Tapa l. < Virumaa, Vao v. – Leida Böckler, Tapa ühisgümnaasiumi õpilane (1935)
Mängijad istuvad ringis. Üks mängijatest läheb teise tuppa. Ennem võetakse üks laul, mida kõik mõistavad ja üks hakkab laulu sõnu ütlema. Ta ütleb igaühele järgimööda selle laulu sõnad, nii et igaühele on üks laulusõna. Siis mõtleb igaüks ühe lause, kus on see sõna sees. Kui kõigil on mõeldud, tuleb see teisest toast ja küsib igaühelt ükspuha mida. See, kellelt ta küsib, vastab aga selle lause, mida ta mõtles. See, kes küsib, peab aru saama, mis laul see on. Kui ta aru saab, on ta „tark“, muidu aga „rumal“.
Täisviide
ERA II 89, 191 (17) < Ambla khk. ja v., Rava as., Aru t. – Juta Sarapuu, Rava algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Mängijad seisavad ringi. Üks on ringi keskel ja nimetab lindude nimesid, ise tõstab ta iga nime juures käed üles. Teised tõstavad kõik tema järele. Ütleb ta aga looma nime ja tõstab käed üles, siis kes aga ringis käed üles tõstab, peab panti andma ja mängust välja minema. Kui mäng läbi, tuleb pandid välja lunastada. Sääljuures öeldakse: „Mine tantsi pea peal, siis saad oma pandi kätte.“ Kui pandiandja teab, mis see lause tähendab, läheb ta keset põrandat, otsib naelapea üles ja tantsib selle pääl. Kes aga seda ei tea, ei saa seekord oma panti kätte.
Täisviide
ERA II 89, 351 (5) < Ambla khk., Albu v., Lehtmetsa k., Oru t. – Aleksander Volodin, Risti algkooli õpilane < Maria Turgan (1935)
Kõik istuvad ringis. Käärid käivad ühe käest teise kätte, sõnadega „risti“ ja „otse“. Kui käärid on nii, siis on nad risti, aga kui käärid on otse, terad koos, siis on nad otse. Kääride edasiandja peab silmama kõrvalolevate jalgu ja käsi. Kui keegi su parempoolne annab sulle risti käärid, siis pead vaatama, kuidas on ta jalad, siis pahempoolse jalad. Ja annad siis käärid edasi.
Täisviide
ERA II 89, 429/30 (36) < Peetri khk., Esna v., Küti as., Saare t. – Ilse Nääga, Võhmuta algkooli õpilane < Hilda Reesev, s. 1906 (1935)
Mängijaid võib olla neli või viis. Ühel mängijatest on kepp käes. Kõik mängijad istuvad ringis. Üks mängija võtab kepi ja joonistab, öeldes: „Kuu on ümmargune. Nina, silmad ja suu.“ Kui kuu on valmis, annab ta kepi teisele mängijale kuu joonistamiseks. Esimene joonistaja otsustab, kas kuu on õigesti joonistatud.
Mängu saladus pole see, et kuu saaks ümmarguselt joonistatud, vaid see, kuidas joonistaja sääljuures seisab, kas püsti, põlvili, küürakil või istudes.
Seda mängu mängitakse siis, kui muist on selles mängus oskamatud.
Täisviide
ERA II 90, 327 (8) < Türi khk., Kirna v. – Paula Kaarmann, Kirna algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Mängijate arv on piiramata. Mängijad seisavad ümber laua ja võtavad endi taskust kõik kraami välja ja panevad lauale. Mängijad vaatavad korraks veel need asjakesed üle ja peavad meeles, mis nad nägid. Siis katab mängujuht need asjakesed paberiga kinni, mis laual on. Mängujuht annab mängijatele tüki paberit, mängijad peavad need asjad paberi peale kirjutama, mis nad nägid. Võitja on see, kes kõige rohkem nimesid kirjutab, mis ta laual nägi.
Täisviide
ERA II 90, 345/6 (6) < Türi khk. – Elmar Teegelmann, Kirna algkooli õpilane, s. 1919 (1935)
Mängijad istuvad reas. Mängijaid peab olema niipalju, et selle laulu, mis on võetud, üks lause saaks parajasti lõpule. Näiteks laulus „Ema süda“ peab olema 8 mängijat. Kuid seda laulu ei tohi laulda sel viisil, mis talle on loodud, vaid hoopis mõnel muul viisil, nagu näiteks „Soku“-laulu viisil. Laulu sõnad jagatakse mängijaile silbikaupa. Kui võetakse sõnad: „Kas ema südant tunned sa?“, siis esimene mängija laulab „Soku“ viisil, korrates sõna „kas“, teine „e“, kolmas „ma“, neljas „sü“, viies „da“, jne.
Üks mängija peab olema teises toas. Kui kõik korras, kästakse tal tulla ja arvata, mis laulu lauldakse. Kui laul on õieti välja arvatud, siis algab mäng uuesti ja ukse taha saadetakse teine arvaja.
Täisviide
ERA II 90, 367 (5) < Türi khk. – Aksella Usterman, Kirna algkooli õpilane, s. 1920 (1935)
Ühe mängija äraoleku ajal vahetavad teised omavahel kohad ning üks peidab end ära. Kui väljasolija tuleb tuppa, peab ta ära arvama, kes on peidetud mängija, enne kui mängujuht jõuab lugeda 10-ni. Kui ta lahendab oma ülesande enne 10-t, hakkab tema asemel arvajaks peidetud mängija. Kui ta sellega aga toime ei saa, väljub ta uuesti toast ning mäng jätkub endiselt.
Täisviide
ERA II 90, 405 (1) < Türi khk. – Hilja Kallaspoolik, Kirna algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Kõik mängijad saadetakse kõrvaltuppa, soovitades neil hästi tähele panna kõike, mis sääl on. Määratud aja lõpul, harilikult 2–3 minuti järel, kutsutakse nad tagasi, Nüüd antakse neile paberilehed, millele nad peavad üles märkima kõik kõrvaltoas nähtud esemed. See mängija, kelle nimestik on kõige pikem, tunnistatakse võitjaks.
Täisviide
ERA II 90, 405/6 (2) < Türi khk. – Hilja Kallaspoolik, Kirna algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Mängijatest läheb üks ukse taha. Toasolijad peavad toast ühe asja mõtlema. Igaüks mõtleb ühe lause selle asja kohta. Kui kõik on valmis, hüütakse toast, et ukse taga olev laps võib tulla. Kui ta tuleb, jääb ta kõige esimese ette seisma ning küsib: „Mingelaine minu üstävä?“ Siis peab esimene laps ütlema lause, mis käib selle asja kohta. Kui esimese juures õigeks ei saa, siis läheb teise, kolmanda jne. juurde, kuni lõpuni. Kui siis õigeks saab, istub ta taha ja esimene läheb ukse taha. Toasolijad mõtlevad uue asja ja ukse tagant tuleb laps, hakkab uuesti küsima.
Täisviide
ERA II 90, 691/2 (9) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Viinistu k., Miku t. – Helmi Meimer, Viinistu algkooli õpilane, s. 1922 (1935)
Pandilunastuse ütleja ütleb pandi omanikule, et see selja peale numbreid peab tegema. Lunastuse ütleja mõtleb aga selle all käeselja peale numbrite kirjutamist.
Täisviide
ERA II 104, 347 (3:1) < Jüri khk., Rae v., Karla k., Karba t. – Velaine Ternel, Rae algkooli õpilane (1935)
Sealsamas Harju-Kabalas mängitud.
Pandilunastajale antakse ülesandeks reemääret tuua. Taipab see ja toob lund, siis saab ta pandi kätte. Vastasel korral määratakse talle mõni muu töö.
Täisviide
ERA II 104, 541 (9) < Rapla khk., Kabala v. – Maria Arro, Raiküla lastekodu algkooli õpilane < Madli Barkmann (1935)
Karistatule tehti ülesandeks kõndida jalad ülespidi. Kui ta ei olnud sportlane, et võis kõndida kätel, võis ta võtta kätte tooli, jalad ülespidi, ja kõndida.
Täisviide
ERA II 108, 77/8 (188) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Kolga k. – Adolf Kronström (1937)
Mängijad istuvad toolidel ringis, üks joonistab kepiga kuu põrandale ringi keskel ja laseb teist järel joonistada. Kui ei tee kepi liigutusi täpselt järele, siis pole õigesti joonistanud. Teadmatud vaatavad küll hoolega, kuidas ees tehakse, ja katsuvad sedasama moodi järele joonistada, aga ikka öeldakse: „Pole õige!“ Eeljoonistaja istub toolil nii, et joonistuse ajal tooli tagumised jalad maast ülestõusnult seisavad ja joonistuse lõppedes laseb seljakile toolile, et toolijalad jälle maha lähevad. Neid liigutusi peab teine kõik järele tegema, siis on õigesti tehtud.
Täisviide
ERA II 92, 44/5 (77) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. – Emilie Poom (1935)
Tehti tahvli külg punktisid täis. Tahvli nurgas oli „kodu“, sealt hakkas mängija krihvliga joont tehes minema, teine näitas, kust ta pidi minema. Üle käidud tee või kriipsu ei olnud luba minna. Kes ei mõistnud koduteed lahti hoida, see jäi „kassiks“.
Täisviide
ERA II 92, 54 (12) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. – Emilie Poom (1935)
Mängijad asuvad kõik ringis, näod mängu keskpaiga poole. Üks mängijaist on ringi keskel. Tema kohus on teiste käest pante välja võtta. Tema ütleb: „Linnud lendavad,“ ja tõstab ise käed seejuures üles. Teised peavad seda järgi tegema. Nüüd ütleb ta: „Siga lendab,“ aga siga ei lenda ja kui keegi tõstab käed üles, siis võetakse selle eest panti. Ja nii ütleb ta muist neid linde, kes lendavad, ja muist neid loomi, kes ei lenda. Ja seda mängu nimetataksegi linnu lendamiseks.
Täisviide
ERA II 92, 93 (8) < Vigala khk., Vigala v., Tõnuma k. – Aino Rätsep, Peru algkooli õpilane, s. 1921 (1935)
Mängija üksainuke. Mängitakse tuletikkudega. Kujutatakse tikkudest jõgi ja ühelpool jõge on kolm kaupmeest ja kolm röövlit ja tahavad ühe paadiga üle jõe sõuda. Paati aga mahub ainult kaks reisijat. Üks kaupmees ei või aga jääda kahe röövliga, sest need tapavad tema. Ainult ühepalju kaupmehi, ühepalju röövleid võib koos olla, sest mees mehe vastu ei saa.
Paadisõit käib nii. Lähevad esmalt röövel ja kaupmees, kaupmees toob paadi tagasi; lähevad kaks röövlit, röövel tuleb tagasi; lähevad kaks kaupmeest, röövel ja kaupmees tulevad tagasi; kaks kaupmeest lähevad, röövel tuleb tagasi, viib esmalt ühe ja pärast teise röövli ja kõik on üle pääsenud.
Täisviide
ERA II 92, 242/3 (54) < Hanila khk., Massu v., Kõera k. – Helmi Martin, Mõisaküla algkooli õpilane < Ella Martin, s. 1914 (1935)