Riiga sõitmine

http://www.folklore.ee/era/materjalid/parandiaastale/era_2_89_0068-riiga.jpg

Pealkiri

Riiga sõitmine

Tekst

Mängitakse suve ajal ja väljas. Mängijateks on kaks ehk kolm last. Mängu juures tarvitatakse haralist puuoksa ja kahte kloppi, mis üheltpoolt on mustad ja teiseltpoolt valged. Kloppisid saab hästi teha puust. Võetakse koorega ümmargune lepa- või toomingapuu pulk, umbes 10 cm pikk, ja lõhestatakse see pikuti pooleks – siis saamegi vajalikud klopid.
Haraline pulk lüüakse maha püsti. Veel tehakse puuokstest kaks konksu, mis hobuste aset täidavad. „Hobused“ tehakse teine must ja teine valge, kui aga on kolm mängijat, tehakse üks „hobune“ musta- ja valgekirju. Haraline puu on „Riia tee“, „hobused“ on „Riiga sõitvad setukad“. Iga mängija võtab endale ühe hobuse. Kui kõik vajalikud asjad on valmis, võtab üks mängijaist klopid ja viskab need üles. Vaadatake, kuidas nad alla kukuvad: kui näiteks nii, et valged pooled on üles, ja valge „hobune“ on selle käes, kes viskas, siis saab see viskaja oma „hobuse“ „Riia tee“ harule panna, ja just kõige alumisele. Kui aga sel ei olnud valge hobune, või juhtus mõni teine hobune, kas kirju või must olema, siis peab klopid järgmisele andma. Mäng seisab just selles, et kui klopsid kukuvad just nii, kuidas on „hobusegi“ värv, siis saab edasi sõita. Klopid võivad kukkuda järgmiselt: kaks valget poolt korraga ülespoole; kaks musta poolt korraga ülespoole; korraga üks must ja teine valge (see käib siis kirjule hobusele). See mängija, kes oma hobusega kõige ennem jõuab haralise kepi tippu, on võitja. Tähendab, tema hobune oli väledam jooksja, ei olnud „setukas“, teised aga on „setukad“. Kui mäng läbi, hakatakse soovikorral uuesti mängima. Uue mängu alul võivad mängijad omavahel hobuseid vahetada.
Praegusel ajal mängitav lastemäng.

Täisviide

ERA II 89, 67/70 (38) < Tapa l. < Virumaa, Vao v. – Leida Böckler, Tapa ühisgümnaasiumi õpilane (1935)

Maakond

Kihelkond

Tapa l