Pealkiri
Kivimäng
Tekst
Viiekivi mängu mängiti viie väikese sileda kiviga. Kõigepealt tuli kindlaks määrata, mitme peale keegi mängib. Selleks veeriti. Veerimine seisis selles, et kivid pandi kõik parema käe seljale ja siis visati üles ja püüti neid kinni sama käe peosse. Iga kinnipüütud kivi luges 10 eest. Nii et, kui keegi sai veerimisel kätte 3 kivi, siis pidi ta mängima kolmekümne peale. Mängu alustas see, kes sai veerimisel kõige suurema arvu, siis tuli järgmine jne.
Mängides tulid kõigepealt ühed. Kõik kivid visati lauale laiali, üks kivi võeti ära ja visati üles. Selle aja jooksul, kuni üles visatud kivi tõusis ja jälle langes, pidi maast üks kivi pihku haaratama ja langeva kivi ka veel samasse pihku püüdma. Siis pandi üks kividest lihtsalt kõrvale ja teisega toimiti samuti, kui eelpool kirjeldatud. Kui kõigi nelja kiviga oli nii tehtud, siis tulid kahed. Kivid visati kõik lauale ja üks võeti siis ära. Oli muidugi soovitav, et oleks oldud nii osav, et kahtede korral oleks saadud kivid nii visata, et kaks neist oleks seisnud võimalikult ligistikku, näiteks:
Viies tuleks siis ära võtta, üles visata ja tema tõusu ja languse ajal haarata kaks kivi korraga maast pihku, ja enne, kui ülesvisatud kivi jõuab alla lauale langeda, tuleb ta kinni püüda varem haaratud kahe kivi juurde.
Siis pannakse kaks kivi kõrvale ja toimitakse teise mahajäänud paariga samuti kui eelmisegagi.
Nüüd tulevad kolmed. Jällegi visatakse kõik kivid lauale, kuid nüüd võetakse ära kaks kivi. Üks pannakse lihtsalt kõrvale, teine visatakse üles ja siis haaratakse maast kolm kivi korraga pihku ja püütakse samasse peosse ka langev kivi.
Järgnevad neljad. Neljade korral võetakse kõik 4 kivi pihku. Viies kivi hoitakse alul sõrmede vahel, visatakse siis üles ja sel ajal, kui kivi tõuseb ja langeb, peab lauale pandama 4 peos olevat kivi ja siis veel kinni püütama ka ülevalt langev kivi. Selle kivi kätte saanud, tuleb ta uuesti üles visata ja siis maast haarata need neli kivi ja püüda kinni ka ülevalt langev kivi.
Siis tulevad viied. Kõik viis kivi visatakse lauale laiali. Võetakse siis laualt üks kivi ja visatakse üles. Selle tõusu ja languse ajal võetakse laualt pihku üks kivi ja püütakse kinni ka langev kivi. Laualt võetud kivi jäetakse peosse ja sinna korjatakse samal viisil nagu saadi esimenegi kivi, kõik ülejäänud. Kui viied on läbi, siis veeritakse jälle samal viisil, nagu mängu algulgi, ainult nüüd ei loe iga kivi mitte 10, vaid 2. Kui saadakse veerimisel pihku 4 kivi, siis on mängitud 8. Siis hakkab mäng jälle ühtedest peale ja kestab niikaua, kui saadakse läbi see arv, millega mängu oli alatud. Muidugi ei saa esimene mängija alati kohe ühekorraga oma mängu lõpuni viia, sest ta võib „anda“. Andmine seisab selles, et mängija ei saa iga kord nii toimida, nagu on mängus nõutud. Võib näiteks juhtuda, et ta ei suuda kivi lennust kinni püüda ja see langeb lauale jms. Anda võib ka „lipsu“ ja „näki“ korral. Lips seisab selles, et kivi, mis ülevalt pihku püütakse, peost veel ülesse põrkab. Näkkimine on seesugune nähtus, et mängija ei saa kivi maast kätte ja püüab teda mitu korda järjestikku haarata. Lips ja näkk loevad ainult siis andmistena, kui see on mängu alul öeldud.
Kui keegi valesti mängib, siis öeldakse talle: „Sa andsid.“
Pärast veerimist küsitakse: „Kui palju sul mängitud on?“
Kive tuli maast tasa võtta, sest teised kivid ei tohtinud seejuures liikuda. Kui liikus, siis teine mängija kohe „võttis“, s.t. mängis edasi.
1. Olen näinud veel kivimängudest pikka kümmet, kuid ei mäleta, kuidas seda mängiti.
2. Kividega ei lubatud lapsi paljudes kohtades mängida, sest öeldi, et kividega mängimisest tulevat nälg. Kord ammugi olnud ka kangesti moes kividega mängimine ja siis tulnudki nälg meie maale.
Mängides tulid kõigepealt ühed. Kõik kivid visati lauale laiali, üks kivi võeti ära ja visati üles. Selle aja jooksul, kuni üles visatud kivi tõusis ja jälle langes, pidi maast üks kivi pihku haaratama ja langeva kivi ka veel samasse pihku püüdma. Siis pandi üks kividest lihtsalt kõrvale ja teisega toimiti samuti, kui eelpool kirjeldatud. Kui kõigi nelja kiviga oli nii tehtud, siis tulid kahed. Kivid visati kõik lauale ja üks võeti siis ära. Oli muidugi soovitav, et oleks oldud nii osav, et kahtede korral oleks saadud kivid nii visata, et kaks neist oleks seisnud võimalikult ligistikku, näiteks:
Viies tuleks siis ära võtta, üles visata ja tema tõusu ja languse ajal haarata kaks kivi korraga maast pihku, ja enne, kui ülesvisatud kivi jõuab alla lauale langeda, tuleb ta kinni püüda varem haaratud kahe kivi juurde.
Siis pannakse kaks kivi kõrvale ja toimitakse teise mahajäänud paariga samuti kui eelmisegagi.
Nüüd tulevad kolmed. Jällegi visatakse kõik kivid lauale, kuid nüüd võetakse ära kaks kivi. Üks pannakse lihtsalt kõrvale, teine visatakse üles ja siis haaratakse maast kolm kivi korraga pihku ja püütakse samasse peosse ka langev kivi.
Järgnevad neljad. Neljade korral võetakse kõik 4 kivi pihku. Viies kivi hoitakse alul sõrmede vahel, visatakse siis üles ja sel ajal, kui kivi tõuseb ja langeb, peab lauale pandama 4 peos olevat kivi ja siis veel kinni püütama ka ülevalt langev kivi. Selle kivi kätte saanud, tuleb ta uuesti üles visata ja siis maast haarata need neli kivi ja püüda kinni ka ülevalt langev kivi.
Siis tulevad viied. Kõik viis kivi visatakse lauale laiali. Võetakse siis laualt üks kivi ja visatakse üles. Selle tõusu ja languse ajal võetakse laualt pihku üks kivi ja püütakse kinni ka langev kivi. Laualt võetud kivi jäetakse peosse ja sinna korjatakse samal viisil nagu saadi esimenegi kivi, kõik ülejäänud. Kui viied on läbi, siis veeritakse jälle samal viisil, nagu mängu algulgi, ainult nüüd ei loe iga kivi mitte 10, vaid 2. Kui saadakse veerimisel pihku 4 kivi, siis on mängitud 8. Siis hakkab mäng jälle ühtedest peale ja kestab niikaua, kui saadakse läbi see arv, millega mängu oli alatud. Muidugi ei saa esimene mängija alati kohe ühekorraga oma mängu lõpuni viia, sest ta võib „anda“. Andmine seisab selles, et mängija ei saa iga kord nii toimida, nagu on mängus nõutud. Võib näiteks juhtuda, et ta ei suuda kivi lennust kinni püüda ja see langeb lauale jms. Anda võib ka „lipsu“ ja „näki“ korral. Lips seisab selles, et kivi, mis ülevalt pihku püütakse, peost veel ülesse põrkab. Näkkimine on seesugune nähtus, et mängija ei saa kivi maast kätte ja püüab teda mitu korda järjestikku haarata. Lips ja näkk loevad ainult siis andmistena, kui see on mängu alul öeldud.
Kui keegi valesti mängib, siis öeldakse talle: „Sa andsid.“
Pärast veerimist küsitakse: „Kui palju sul mängitud on?“
Kive tuli maast tasa võtta, sest teised kivid ei tohtinud seejuures liikuda. Kui liikus, siis teine mängija kohe „võttis“, s.t. mängis edasi.
1. Olen näinud veel kivimängudest pikka kümmet, kuid ei mäleta, kuidas seda mängiti.
2. Kividega ei lubatud lapsi paljudes kohtades mängida, sest öeldi, et kividega mängimisest tulevat nälg. Kord ammugi olnud ka kangesti moes kividega mängimine ja siis tulnudki nälg meie maale.
Täisviide
ERA II 90, 174/9 (88) < Paide l. – Helene Neumann (1935)
Maakond
Koguja
Kihelkond
Paide l