Pealkiri
Mänge kividega
Tekst
Harilik mäng
Valitakse viis ühesuurust väikest kivi. Mängijaid võib olla niipalju kui tahes. Enne mängimahakkamist „tilbitakse“ ehk katsutakse, mitme peale igaüks mängima läheb. Seda tehakse nii: võetakse kõik kivid pihku ja visatakse üles, sääljuures keeratakse käeselg ülespoole, visatakse käeseljaga üles ja püütakse uuesti pihku. Mitu kivi pihku jääb, nii mitme kümne peale hakkab mängija mängima: näiteks jääb kaks kivi pihku, mängib mängija 20-ni. Siis, kui kõik on tilpinud, hakkab kõige enne see mängima, kes kõige rohkema peale läks mängima. See viskab kivid laiali, võtab ühe kivi ja viskab õhku, sääljuures võtab maast ühe kivi ja püüab õhkuvisatud kivi kinni. Nüüd jäi pihku kaks kivi, teise paneb kõrvale ja mängib eelmise kombel kõigi kolme ülejäänud kiviga.
Siis viskab jälle kõik laiali ja võtab jällegi ühe kivi, viskab õhku ja nüüd võtab maast kaks kivi korraga (kui kivid on laiali, siis peab kaapama ehk noppima) ja püüab õhus oleva kivi kinni, nii et pihku jääb kolm kivi, siis püüab ka teise paari kive kinni.
Siis viskab jälle kõik laiali ja mäng läheb endiselt, kuid nüüd tuleb võtta maast korraga kolm kivi enne ja üks pärast, või üks enne ja kolm pärast.
Siis tulevad neljad. Kõik kivid võetakse pihku, nende hulgast visatakse üks pöidla ja esimese sõrme abil õhku, teised lastakse maha ja püütakse ülesvisatud kivi kinni, visatakse uuesti ja võetakse maast kõik neli kivi ja püütakse uuesti kinni.
Siis tilbitakse jälle. Esimese korra ajal saab pooled juurde: jääb neli pihku, saab kaheksa, jääb viis, siis kümme jne. Ja siis mängitakse uuesti. Järgmise korra tilpimise ajal arvatakse eelmised juurde, näiteks sai esimese korra ajal kümme, teise ajal neli, siis kokku neliteist, jne.
Kui enne mängimahakkamist keegi mängijaist ei saa tilpimisel kivi pihku, võib ta uuesti visata kolm korda ja alles siis jääb vahele.
Mängu keskel võib juhtuda aga ka õnnetust, tal võib minna „vilka“, näiteks ei saa ta esimest kivi maast nii ruttu võtta ja õhkuvisatud kivi kukkus maha, aga mitte mängija pihusse, siis läksid ütlesid „vilka“ ja ta peab järjekorra järgmisele mängijale mängida andma. Lähevad talle aga kahe korra püüdmise ajal, siis lähevad „vilka katsid“, juhtub õnnetus kolme ja ühe püüdmise ajal, siis lähevad „vilka kolmid“, ja juhtub neljandate võtmise ajal, siis lähevad „vilka neljandad“. Ka võib õnnetus juhtuda tilpimise ajal, ka siis peab mängukorra ära andma ja ootama, kuni järg jõuab jälle sinuni. Siis ei hakata mitte otsast peale mängima, vaid mängitakse järje pealt edasi, kuni jõuad teatud summani – mitmeni mängima mindi. Mängida saab sileda väikese muruga maa peal või riide peal, mis hästi sirgu tõmmatud.
Piiu korjamine. (Pihku korjamine)
Mäng algab nii nagu eelmine. Valitakse kivid ja tilbitakse. Mängima hakkab jällegi see, kes kõige rohkema peale mängima läks. Ta viskab jällegi kivid laiali, võtab ühe ja viskab õhku, võtab maast ühe teise kivi ruttu ja püüab esimese õhkuvisatud kivi kinni. Nüüd ei pane ta mitte teist kivi maha, nagu eelmises mängus, vaid jätab piiu ja kogub nii kõik kivid pihku. Samuti ka „katside“ juures ja „kolmide“ ja „neljadega“ ei visata maha, vaid jäetakse piiu. „Vilka“ läheb selles mängus ka siis, kui unustab ära ja viskab kivid maha ega kogu piiu. Muidu mängitakse samuti kui eelmist mängu.
Neid kõiki mänge mängitakse ühesuguste ümmarguste kividega. Selles mängus käib tilpimine teisiti. Kõik kivid võetakse pihku ja visatakse üles, sääljuures puudutatakse käega maad ja siis püütakse kivid kinni. Mitu jällegi pihku jääb, niimitme peale minnakse mängima. Siis pannakse jälle kivid laiali, võetakse üks, visatakse üles, selle aja sees võetakse maast teine ja püütakse ülesvisatud kivi kinni. Nüüd visatakse aga mõlemad kivid üles ja võetakse maast kolmas kivi ja püütakse ülesvisatud kaks kivi kinni. Siis visatakse kolm kivi üles ja võetakse maast neljas ja siis püütakse ülesvisatud kolm kivi kinni. „Katside“ juures ka ei jäeta kaht kivi maha, vaid visatakse teine kord kolm kivi üles. Samuti ka „kolmide“ juures. „Neljade“ juures võetakse kõik kivid pihku. Üks pannakse pöidla alla, teised neli visatakse üles ja pöidla all olev kivi lastakse maha. Siis püütakse ülesvisatud neli kivi kinni ja visatakse uuesti üles, võetakse maast kivi ja püütakse teised kinni.
Siis tilbitakse, nagu mängu alguses öeldud. Esimese korra mängu keskel tilpides saab pool juurde, teistel kordadel arvatakse eelmised juurde. Mängus tuleb „vilka“ siis, kui mängu seaduste või korra vastu eksid või unustad, nagu eelmisteski.
Mahajätmine
Selles mängus tilbitakse nii nagu eelmises. Siis visatakse jälle üks kivi üles, võetakse maast teine ja püütakse õhkuvisatud kivi kinni. Siis ei panda seda teist kivi maha ega visata üles, vaid jäetakse pihusse, niikaua kuni võetakse maast teine. Siis jätab selle esimese maha ja püüab üles visata. Nii et alati on üks kivi peos üleliigne (s.t. peale ülesvisatava kivi). „Katside“ võtmise ajal on kaks peos ja kolmandate võtmise ajal üks ehk kolm – kumma enam võtab. „Neljad“ on samuti kui esimeses mängus. Mängu seadused samad.
Piibutobi
Selles mängus tilbitakse alguses ja ka mängu keskel nii: võetakse kivid pihku ja visatakse käeseljale, siis visatakse üles, pannakse käsi toru moodi ja püütakse nii kinni. Siis algab mäng nii nagu esimeses mängus, ainult selle vahega, et püütakse toru moodi hoitud käega kinni ehk lastakse kivid „piibu tobisse kukkuda“.
Neid mänge mängitakse ka nüüd (peamiselt karja juures, kuid ka koolis ja kodus), kuid neid on ka minu ema mänginud.
Väravaalune ehk „ema“
Ennem tilbitakse. Siis visatakse kivid laiali ja pahem käsi pannakse värava moodi kivide taha. Siis nimetab kaasõpilane või mängija „ema“ (näiteks on „ema“ märgitud x). Siis hakkab mängima. Viskab viienda kivi üles ja lükkab ükshaaval või korraga kivid väravast läbi ja püüab kivi kinni. Ka võib mitu korda lükata. See aga, mis on „emaks“, peab ühekorraga ja kõige viimati alla lükkama. Siis pannakse ka visatav kivi värava alt läbi teiste juure, võetakse värav ära ja võetakse üks kivi, visatakse üles, võetakse maast kivid ja püütakse õhkuvisatud kivi kinni. Siis tilbitakse nagu eelmistes mängudes. „Vilka“ läheb siis, kui puudutab „ema“ enne, kui kõik teised ei ole värava taga, või ei saa „ema“ ühe korraga värava taha lükata, või mõne muu puuduse juures, mis ei vasta mängu reeglitele.
Alguses proovitakse, mitu korda keegi saab mängu läbi mängida, selleks tilbitakse. Kui jääb neli kivi käe peale, siis saab neli korda läbi mängida. Esiteks mängitakse „sutsud“. Kivi visatakse üles, võetakse maast teine ja püütakse õhkuvisatud kivi kinni, nii et kivi mitte teise vastu ei käi ja krõpsu ei tee. Nii kõik neli kivi läbi.
Siis tulevad „krõpsud“, neid võttes peab kivi teise vastu kukkuma ja krõpsu tegema.
Kui need on võetud, siis tulevad „vilkad“. Kivi visatakse üles, katsutakse üht kivi (aga ei võeta pihku) ja püütakse ülesvisatud kivi. Samuti ka teise korra, teise kiviga, siis visatakse kivi jälle üles, nüüd aga võetakse mõlemad kivid maast ja püütakse õhkuvisatud kivi kinni. Nii ka teise paari kividega.
Nüüd tulevad „keellimpsud“. Need mängitakse nagu „sutsud“, ainult selle vahega, et enne ülesvisatud kivi püüdmist puudutatakse käega keelt.
„Keellipmsude“ järele „vahetused“ ehk „mahajätmine“, nagu eespool kirjeldatud mahajätmise-mängus.
„Vahetuste“ järele tulevad „kop-kopid“. Visatav kivi täidab ikka oma kohust, ta visatakse üles, siis võetakse ruttu pihku, siis võetakse ruttu noppides kaks kivi ja siis püütakse ülesvisatud kivi kinni.
„Kop-koppide“ järel on „käepealsed“. Need tulevad ka niikui „sutsud“, ainult selle vahega, et enne maastvõtmist visatakse kivi käeseljale (õhkuviskamist ega muud erilist ei ole). Käeselja pealt visatakse üles, võetakse maast kivi ja püütakse ülesvisatud kivi kinni. Nii ka teiste kolme kiviga.
Nende järel tulevad „sõrmilised“. Kivid visatakse laiali. Võetakse jällegi harilikult kivi maast ülesvisatud kivi abil ja pannakse vasaku käe pöidla ja esimese sõrme vahele. Samuti ka teine kivi, mis pannakse esimese sõrme ja keskmise sõrme vahele, kolmas keskmise ja neljanda sõrme vahele, neljas neljanda ja „väike-Antsu“ vahele. Siis visatakse kivi üles, võetakse pöidla ja esimese sõrme vahelt kivi, püütakse ülesvisatud kivi, visatakse uuesti üles, pannakse kivi, mis võeti pöidla ja esimese sõrme vahelt, maha, ja püütakse uuesti ülesvisatud kivi. Nii ka teiste sõrmede vahel olevate kividega. „Vilka“ läheb kõikide vääratuste juures, mis mängus ei ole lubatud. Neid kaht viimast mängu mängitakse Viinistul Kuusalu kihelkonnas Harjumaal.
Valitakse viis ühesuurust väikest kivi. Mängijaid võib olla niipalju kui tahes. Enne mängimahakkamist „tilbitakse“ ehk katsutakse, mitme peale igaüks mängima läheb. Seda tehakse nii: võetakse kõik kivid pihku ja visatakse üles, sääljuures keeratakse käeselg ülespoole, visatakse käeseljaga üles ja püütakse uuesti pihku. Mitu kivi pihku jääb, nii mitme kümne peale hakkab mängija mängima: näiteks jääb kaks kivi pihku, mängib mängija 20-ni. Siis, kui kõik on tilpinud, hakkab kõige enne see mängima, kes kõige rohkema peale läks mängima. See viskab kivid laiali, võtab ühe kivi ja viskab õhku, sääljuures võtab maast ühe kivi ja püüab õhkuvisatud kivi kinni. Nüüd jäi pihku kaks kivi, teise paneb kõrvale ja mängib eelmise kombel kõigi kolme ülejäänud kiviga.
Siis viskab jälle kõik laiali ja võtab jällegi ühe kivi, viskab õhku ja nüüd võtab maast kaks kivi korraga (kui kivid on laiali, siis peab kaapama ehk noppima) ja püüab õhus oleva kivi kinni, nii et pihku jääb kolm kivi, siis püüab ka teise paari kive kinni.
Siis viskab jälle kõik laiali ja mäng läheb endiselt, kuid nüüd tuleb võtta maast korraga kolm kivi enne ja üks pärast, või üks enne ja kolm pärast.
Siis tulevad neljad. Kõik kivid võetakse pihku, nende hulgast visatakse üks pöidla ja esimese sõrme abil õhku, teised lastakse maha ja püütakse ülesvisatud kivi kinni, visatakse uuesti ja võetakse maast kõik neli kivi ja püütakse uuesti kinni.
Siis tilbitakse jälle. Esimese korra ajal saab pooled juurde: jääb neli pihku, saab kaheksa, jääb viis, siis kümme jne. Ja siis mängitakse uuesti. Järgmise korra tilpimise ajal arvatakse eelmised juurde, näiteks sai esimese korra ajal kümme, teise ajal neli, siis kokku neliteist, jne.
Kui enne mängimahakkamist keegi mängijaist ei saa tilpimisel kivi pihku, võib ta uuesti visata kolm korda ja alles siis jääb vahele.
Mängu keskel võib juhtuda aga ka õnnetust, tal võib minna „vilka“, näiteks ei saa ta esimest kivi maast nii ruttu võtta ja õhkuvisatud kivi kukkus maha, aga mitte mängija pihusse, siis läksid ütlesid „vilka“ ja ta peab järjekorra järgmisele mängijale mängida andma. Lähevad talle aga kahe korra püüdmise ajal, siis lähevad „vilka katsid“, juhtub õnnetus kolme ja ühe püüdmise ajal, siis lähevad „vilka kolmid“, ja juhtub neljandate võtmise ajal, siis lähevad „vilka neljandad“. Ka võib õnnetus juhtuda tilpimise ajal, ka siis peab mängukorra ära andma ja ootama, kuni järg jõuab jälle sinuni. Siis ei hakata mitte otsast peale mängima, vaid mängitakse järje pealt edasi, kuni jõuad teatud summani – mitmeni mängima mindi. Mängida saab sileda väikese muruga maa peal või riide peal, mis hästi sirgu tõmmatud.
Piiu korjamine. (Pihku korjamine)
Mäng algab nii nagu eelmine. Valitakse kivid ja tilbitakse. Mängima hakkab jällegi see, kes kõige rohkema peale mängima läks. Ta viskab jällegi kivid laiali, võtab ühe ja viskab õhku, võtab maast ühe teise kivi ruttu ja püüab esimese õhkuvisatud kivi kinni. Nüüd ei pane ta mitte teist kivi maha, nagu eelmises mängus, vaid jätab piiu ja kogub nii kõik kivid pihku. Samuti ka „katside“ juures ja „kolmide“ ja „neljadega“ ei visata maha, vaid jäetakse piiu. „Vilka“ läheb selles mängus ka siis, kui unustab ära ja viskab kivid maha ega kogu piiu. Muidu mängitakse samuti kui eelmist mängu.
Neid kõiki mänge mängitakse ühesuguste ümmarguste kividega. Selles mängus käib tilpimine teisiti. Kõik kivid võetakse pihku ja visatakse üles, sääljuures puudutatakse käega maad ja siis püütakse kivid kinni. Mitu jällegi pihku jääb, niimitme peale minnakse mängima. Siis pannakse jälle kivid laiali, võetakse üks, visatakse üles, selle aja sees võetakse maast teine ja püütakse ülesvisatud kivi kinni. Nüüd visatakse aga mõlemad kivid üles ja võetakse maast kolmas kivi ja püütakse ülesvisatud kaks kivi kinni. Siis visatakse kolm kivi üles ja võetakse maast neljas ja siis püütakse ülesvisatud kolm kivi kinni. „Katside“ juures ka ei jäeta kaht kivi maha, vaid visatakse teine kord kolm kivi üles. Samuti ka „kolmide“ juures. „Neljade“ juures võetakse kõik kivid pihku. Üks pannakse pöidla alla, teised neli visatakse üles ja pöidla all olev kivi lastakse maha. Siis püütakse ülesvisatud neli kivi kinni ja visatakse uuesti üles, võetakse maast kivi ja püütakse teised kinni.
Siis tilbitakse, nagu mängu alguses öeldud. Esimese korra mängu keskel tilpides saab pool juurde, teistel kordadel arvatakse eelmised juurde. Mängus tuleb „vilka“ siis, kui mängu seaduste või korra vastu eksid või unustad, nagu eelmisteski.
Mahajätmine
Selles mängus tilbitakse nii nagu eelmises. Siis visatakse jälle üks kivi üles, võetakse maast teine ja püütakse õhkuvisatud kivi kinni. Siis ei panda seda teist kivi maha ega visata üles, vaid jäetakse pihusse, niikaua kuni võetakse maast teine. Siis jätab selle esimese maha ja püüab üles visata. Nii et alati on üks kivi peos üleliigne (s.t. peale ülesvisatava kivi). „Katside“ võtmise ajal on kaks peos ja kolmandate võtmise ajal üks ehk kolm – kumma enam võtab. „Neljad“ on samuti kui esimeses mängus. Mängu seadused samad.
Piibutobi
Selles mängus tilbitakse alguses ja ka mängu keskel nii: võetakse kivid pihku ja visatakse käeseljale, siis visatakse üles, pannakse käsi toru moodi ja püütakse nii kinni. Siis algab mäng nii nagu esimeses mängus, ainult selle vahega, et püütakse toru moodi hoitud käega kinni ehk lastakse kivid „piibu tobisse kukkuda“.
Neid mänge mängitakse ka nüüd (peamiselt karja juures, kuid ka koolis ja kodus), kuid neid on ka minu ema mänginud.
Väravaalune ehk „ema“
Ennem tilbitakse. Siis visatakse kivid laiali ja pahem käsi pannakse värava moodi kivide taha. Siis nimetab kaasõpilane või mängija „ema“ (näiteks on „ema“ märgitud x). Siis hakkab mängima. Viskab viienda kivi üles ja lükkab ükshaaval või korraga kivid väravast läbi ja püüab kivi kinni. Ka võib mitu korda lükata. See aga, mis on „emaks“, peab ühekorraga ja kõige viimati alla lükkama. Siis pannakse ka visatav kivi värava alt läbi teiste juure, võetakse värav ära ja võetakse üks kivi, visatakse üles, võetakse maast kivid ja püütakse õhkuvisatud kivi kinni. Siis tilbitakse nagu eelmistes mängudes. „Vilka“ läheb siis, kui puudutab „ema“ enne, kui kõik teised ei ole värava taga, või ei saa „ema“ ühe korraga värava taha lükata, või mõne muu puuduse juures, mis ei vasta mängu reeglitele.
Alguses proovitakse, mitu korda keegi saab mängu läbi mängida, selleks tilbitakse. Kui jääb neli kivi käe peale, siis saab neli korda läbi mängida. Esiteks mängitakse „sutsud“. Kivi visatakse üles, võetakse maast teine ja püütakse õhkuvisatud kivi kinni, nii et kivi mitte teise vastu ei käi ja krõpsu ei tee. Nii kõik neli kivi läbi.
Siis tulevad „krõpsud“, neid võttes peab kivi teise vastu kukkuma ja krõpsu tegema.
Kui need on võetud, siis tulevad „vilkad“. Kivi visatakse üles, katsutakse üht kivi (aga ei võeta pihku) ja püütakse ülesvisatud kivi. Samuti ka teise korra, teise kiviga, siis visatakse kivi jälle üles, nüüd aga võetakse mõlemad kivid maast ja püütakse õhkuvisatud kivi kinni. Nii ka teise paari kividega.
Nüüd tulevad „keellimpsud“. Need mängitakse nagu „sutsud“, ainult selle vahega, et enne ülesvisatud kivi püüdmist puudutatakse käega keelt.
„Keellipmsude“ järele „vahetused“ ehk „mahajätmine“, nagu eespool kirjeldatud mahajätmise-mängus.
„Vahetuste“ järele tulevad „kop-kopid“. Visatav kivi täidab ikka oma kohust, ta visatakse üles, siis võetakse ruttu pihku, siis võetakse ruttu noppides kaks kivi ja siis püütakse ülesvisatud kivi kinni.
„Kop-koppide“ järel on „käepealsed“. Need tulevad ka niikui „sutsud“, ainult selle vahega, et enne maastvõtmist visatakse kivi käeseljale (õhkuviskamist ega muud erilist ei ole). Käeselja pealt visatakse üles, võetakse maast kivi ja püütakse ülesvisatud kivi kinni. Nii ka teiste kolme kiviga.
Nende järel tulevad „sõrmilised“. Kivid visatakse laiali. Võetakse jällegi harilikult kivi maast ülesvisatud kivi abil ja pannakse vasaku käe pöidla ja esimese sõrme vahele. Samuti ka teine kivi, mis pannakse esimese sõrme ja keskmise sõrme vahele, kolmas keskmise ja neljanda sõrme vahele, neljas neljanda ja „väike-Antsu“ vahele. Siis visatakse kivi üles, võetakse pöidla ja esimese sõrme vahelt kivi, püütakse ülesvisatud kivi, visatakse uuesti üles, pannakse kivi, mis võeti pöidla ja esimese sõrme vahelt, maha, ja püütakse uuesti ülesvisatud kivi. Nii ka teiste sõrmede vahel olevate kividega. „Vilka“ läheb kõikide vääratuste juures, mis mängus ei ole lubatud. Neid kaht viimast mängu mängitakse Viinistul Kuusalu kihelkonnas Harjumaal.
Täisviide
ERA II 90, 548/57 (16–22) < Kuusalu khk. < Paistu khk. – Alide Treiman, s. 1921, Viinistu algkooli õpilane (1935)
Maakond
Koguja
Kihelkond
Kuusalu